neljapäev, 31. detsember 2020

Kaks-null-kaks-null, 2. osa

Kui ma veebruaris oma seisud ühel hetkel siis kokku olin löönud ja kõik need tabelitesse laiali jaganud, siis sain aru, et parimal juhul pean ma rahaliselt ilma võlgnevusteta vastu juuli alguseni. See oleks siis juhtunud sel juhul, kui ma poleks mitte midagi ette võtnud. Reaalsuses pidasin aga vastu oktoobri alguseni. Siis hakkasid esimesed viivitused maksetega tekkima ja mõni laen läks ka juba mitu kuud võlgnevusse. Aga siin ma nüüd siis olen, aasta viimane päev ja tänaseks ei ole mul mitte ühtegi laenu viivises.
Nagu juba korduvalt räägitud, siis septembri alguses alustasin ma antud blogi kirjutamist. Mu põhiline eesmärk oli ja on siiani oma loo jagamine ja olla ehk hoiatuseks kõigile, kes end laenudega järjest mutta kaevavad. Ääretult hea meel on mul selle üle, et neid võlglasi, kes siit vaimset ja samas ka juriidilist tuge on leidnud, on minule teadaolevalt täitsa mitu. Ja samuti teeb meele rõõmsaks see, et ma ei ole enam oma blogiga üksinda. Novembri keskel jõudis päris huvitavat teed pidi minuni info, et kuskil naisinvestorite facebooki grupis on jagatud üht võlablogi. Sain siis minagi selle lingi ja lugesin loo läbi. See blogi meeldis mulle esimesest hetkest peale. Selline mõnus naiselik emotsionaalsus ja hoopis teistsuguse vaatenurga alt kui minu enda oma. Esimene reaktsioon oli mul tegelikult see, et nonii, kas ma kaotan nüüd oma monopoliseisuse "sellel turul", aga peagi sain aru, et tegelikult ei saa võlablogisid mitte kunagi liiga palju olla. Pigem julgustan kõiki seda tegema, kes natukenegi mures oma vaimse tervise pärast, mida kanda võetud võlakoorem tekitab. See on tõeliselt hea teraapiavorm. Igal juhul... Samal päeval, 13. novembril, kui olin selle uue tekkinud blogi läbi lugenud, saatsin selle autorile ka tervituskirja. "Avastasin kuidagi huvitavate keerdkäikude läbi, et ma ei olegi enam ainus aktiivne võlablogija. Ei teagi muidugi, kas see asjaolu on tore või mitte, sest ideaalses maailmas ei oleks üldse võlglasi. Igatahes tahtsin teada anda, et tubli oled ja su blogi meeldib mulle. Oskad väga mõnusasti kirjutada." See blogija, kellest ma siin räägin, on meile tänaseks teada-tuttav AMOV :) Hiljem on kaks blogi veel tekkinud - Võlglase Päevaraamat  ja "Jah, ka mina olen võlgu!" Mulle meeldib, et kuigi temaatika on meil kõigil üks, siis on meil kokkuvõttes kõigil oma lugu rääkida, omade nüansside ja oma iseloomuga. Nii palju siis kogu sellest võlablogindusest.
Täiesti omaette teema on minu jaoks kõik need inimesed, kes mu ümber on selle blogi tõttu tekkinud. See tugi, mida see kõik annab, on nii hindamatu. Hetkel pean silmas siis ennekõike vaimset tuge. Kõik, kes te olete mulle kirjutanud, mu postitusi kommenteerinud, kaasa mõelnud, abi küsinud...või siis lihtsalt küsinud mu käest, kuidas mul läheb või kuidas end parasjagu tunnen. Silmad kipuvad vaikselt vesiseks, kui selle kõige peale mõtlen. Aitäh teile kõigile!
Lugejate soovitusel läksid mul ühel hetkel käiku Bondora toetuskanded, kuhu on tänaseks päevaks tehtud 23 ülekannet 772 EUR väärtuses. Need on numbrid, mida ma poleks ka oma kõige vägevamates unenägudes osanud ette kujutada. Neid tänutundeid ja emotsioone, mis mu sees valdavad, ei ole võimalik enam sõnadega kirjeldada. See kõik on lihtsalt täiesti ebareaalne.
Samamoodi on uskumatu kõik see, mida mu hea sõber minu heaks oli valmis tegema. See 18000 EUR, mille abil ma olukorra meeletult palju paremaks sain. See lisahapnik, mida see rahasumma andis, tagab suure tõenäosusega lõpuks ka mu ellujäämise igas mõttes. Ja võibolla päästab mind lõplikult ka mõttest antidepressantide poole piiluda. See andis mulle tagasi hea une, tööks vajaliku tahte ja motivatsiooni. See andis mulle tagasi elutahte ja energia. Ma sain taaskord nina vee peale ja ujun hea hooga taas õiges suunas (seejuures, tegelikult ma ujuda ei oska).
Kahjuks läks kuidagi nihu minu jaoks suhtlus suurkorporatsioonidega. Facebook pani mingil põhjusel mu algse blogi oma keskkonnas keelu alla (õnneks täiesti samasugune volglasepaevik on kenasti jagatav) ja ega väga enam ei loodagi, et see muutuks. Google teeb imelikke samme minu blogi ja Adsense'i paaritamisel. Alguses oli kõik hästi, aga 6. novembril läksin ma mingil põhjusel uurimise alla ja seal ma olen vahelduva eduga siiani - hoiatusteade pole kordagi muutunud ega kadunud, aga ometigi vahepeal paaril korral mõneks päevaks on täisfunktsionaalsus taastatud. Võta sa siis kinni, mis neile ei meeldi või kahtlane tundub (ise tahan uskuda, et just need Delfi "boostid" on need, mis trafficu kahtlaseks ajavad). Aga eks näis, mida tulevik selles osas toob.
Aga ega ma siia kokkuvõtteks rohkemat midagi lisada ei oskagi, vist said kõik olulised verstapostid võlgade ja blogiga seonduvalt ära kajastatud. Selline see 2020. aasta oli, loodetavasti tuleb järgmine aasta parem. Kaunist, rahulikku aastavahetust kõigile! Kohtume juba uuel aastal, uue hooga!

kolmapäev, 30. detsember 2020

Tänukiri blogi lugejalt

Tahaksin jagada üht kirja, mis eile saadeti mulle ja AMOV-blogijale. Seda kõike teen ma muidugi kirjasaatjaga kooskõlastatult. Avaldan selle kirja sisuliselt muutmata kujul (siin ja seal muutsin natuke typo-sid ja ühe natuke ropuma koha tärnitasin ära). See on kiri, mis ka neljandal lugemisel mõjub nagu palsam. See tunne, et vaatamata kõigele oleme me ikkagi õigel teel. See teekond on küll meeletult raske, aga võlglased peavadki kokku hoidma igas mõttes (nii rahaliselt kui ka teineteisega). Olgem siis hoitud! Kui ma kunagi kirjutasin, et blogiga ei saa rikkaks, siis selliste kirjade järel tunnen, et vaimurikkust koguneb siit igal juhul kuhjaga.
"Ma tahan Teile öelda suur suur äitäh. 2020 aasta on olnud teismoodi kui 2-3 aastat tagasi. 2020 aasta kui ma hakkasin enda blogi pidama (privaatselt) siis ma veel väga täpselt ei teadnud kui p*s ma omadega olen. Hakkasin numbritele otsa vaatama ja tabeleid tekkis eri värvi eri plaanidega. Oh ma otsisin abi internetist ja tekkis täielik masendus ja tülpimus, et kas päriselt ma olen ka ainukene, kes on perele haiget teinud ja raha maha mänginud. Käisin võlanõustaja juures ja null abi. Isegi naise suutsin kaasa vedada. Tema ütles sellekohta, pointless käik kuna seda infot oleks ta võinud mulle ise ka jagada. See ikka sõltub väga palju kelle juurde satud. Aga sellest ma ei tahtnud rääkida. Kogu see pinge mis siin see aasta on toimunud ja realselt numbritele otsa vaadates on olnud ikka ääretult raske. Magamata ööd ja enesetapu mõtted. Tänaseks on läinud olukord paremaks. Tänu naisele ja emale rääkimisest. Oh see oli raske aga tehtud. Ma mäletan selgelt ühte päeva kui jõin ennast täitsa täis ja oli plaan minna parima sõbra juurde ja ära rääkida millega ma hakkama olen saanud. Tulemus oli see, et ma muidugi ei rääkinud. Ta ei tea siiani. Ja ega ta ei mõistaks ka. Mänguri ja sõltase üle vaadataske teistmoodi. Lihtsam on vaadata mõrvarit. Vähemalt minule on jäänud selline mulje.
Aasta on nii möödunud, et ma enam ei suitseta, tarvitan alkoholi väga minimaalselt ja harva. Käin jalutamas ja märkan taas teisi inimesi. Nii rõõmsaid kui ka kurbi. Üle pika aja suutsin ma jõulude ajal ennast välja magada ja tegeleda perega (ilusaid jõulufilme tehakse). Ei mingit slotte ja diivani ees olemist ühes käes õlu ja teises slott. See jõul ja kogu see tunne on nii fantastiline, et naine isegi ütles, et kallis sa oled meiega tagasi. Ja see lause pani ikka korralikult mõtlema. Panin kaminasse tule ja vaatasin tuld lausa mitu tundi. Mu eesmärk on kaevata, ennast välja ja tean, et ükspäev see ka õnnestub. Aga selleks, et need muutused üldse toimida saaksid tahan ma öelda südamest.
AITÄHH, et TE seda teete. Ilma Teie blogi ja motivatsiooni süstide läbi postituste oleksin ma ikka täitsa põhjas. Ma ootan uut postitust nagu mõne seriaali uut osa. Enam pole seriaalide jaoks aega muidugi :) Aga tänu teile olen ma saanud oma sära silma ja taastunud enesekindlus. Tegelikult te vist ise ka ei tea millise heateoga te hakkama olete saanud:) Kirjutan täitesti vabalt ja see näitab minupuhul, et usaldan ja hoolin. Jah töö kirjapilt pole selline. Aga mis puudutab tööd siis ma suudan jälle asjadele keskenuda. (ULME).
Mul on teile nii palju häid sõnu öelda, et mõtted lähevad juba laiali.
Aitähh, et olemas olete ja olen mõttes Teiega.
Aga ÜKS KORD ME VÕIDAME NIGUNII ja ALLA EI ANNA!
Soovin Teile kõike paremat. Ilusat vana aasta lõppu ja uue algust. Palju tervist Teile ja lähedastele." 

Kaks-null-kaks-null, 1. osa

Kui ma seda postitust paar päeva tagasi kirjutama hakkasin, siis ei uskunud ma, et seda materjali lõpuks nii palju kokku koguneb. Kuna see oleks ühe postituse jaoks liiga pikaks veninud, siis otsustasin, et avaldan oma aastakokkuvõtte kahes osas. Ja siit see esimene osa siis tulebki.
Hästi lihtne oleks öelda, et 2020. aasta oli minu jaoks väga halb ja raske aasta. Aga kas ta ikka oli? Kui inimene teeb endale aastaid liiga ja hävitab end sisemiselt, siis tegelikkuses ei ole sellest kõigest aru saamine ju kaugeltki see kõige halvem hetk. Muidugi selle probleemi suuruse tajumine ja sellest arusaamine võib üsna ehmatav olla, aga pikemas perspektiivis on see hoopis nagu ristmikul õige teeotsa valimine. Sellest hetkest läheb kõik paremuse poole, sest just siis peatub edasine enesehävitusprotsess. Teatud plahvatused ja jamad on loomulikult juba korda saadetud, aga ma usun siiski, et ma sain ikkagi õigel hetkel jaole.
Aasta algas minu jaoks tavapäraselt. Meeleheitliku sooviga oma kaotusi tagasi teha jätkasin ma järjest suuremate uute panustega. Seejärel taas uuesti laenud käiku ja taaskord ka juba osaliselt tagasi makstud krediidikontod kasutusele. Et aga saaks järjest juurde seda raha, millega neid panuseid teha. Muidugi tulid mängu ka igasugused "fantastilised" boonuspakkumised ja kuna mul ju justkui vaba raha jätkus (mis siis, et laenuraha), siis tundus see täiesti elementaarne ja geniaalne need summad kõik täiega boonuste alla panna. Sel ajal langesin ma ajutiselt ka slotikate lõksu, sest seal olid need boonused veelgi vägevamad. Lisaks ka igasugused niiöelda boonusrallid, kus kõige rohkem võitnud või mänginud mängija sai edetabeli järgi mingeid lisaauhindu. Jaanuaris põletasin ma arvatavasti kõige rohkem raha üldse. Kuna see tänaseks päevaks enam tähtis ei ole, siis ei hakka ma ka täpsemalt järgi vaatama, kui suured need kaotused ja käibed olid.
Lõplik pauk ja arusaam olukorrast saabus 16. veebruaril. Muidugi täiesti ebaloogiline, et lõplikuks ajendiks sai "vaid" 100-eurone kaotus. Aga lihtsalt selle kaotuse stiil oli ilmselt see, mis mu hinge ja mõistuse äratas. See, kuidas sõna otseses mõttes viimasel hetkel rööviti mult juba käes olnud pea 1100-eurone võit.
Kõike seda, mis sellele järgnes, olen ma suures osas juba siin blogis kajastanud. Järgnes toibumine, kodukootud Exceli tabelite koostamised, seisu kaardistamine, võlanõustaja otsingud, psühholoogi ootamine ja lõpuks külastamine. Ning kõige selle kulminatsiooniks siis septembri alguses selle blogiga alustamine.
Ajendi mu blogile (idee tuli psühholoogiga rääkides) andis see artikkel. Tegemist on küll tasulise looga, aga selle loo lõpus oli Taneli üleskutse, millele ma sisuliselt koheselt reageerisin.
Tegin esimesed 4 postitused tunni ajaga valmis ja saatsin blogi lingi Tanelile. Tema tegi selle põhjal järgmisel päeval täiesti eraldi artikli. Minust sai hetkega meediakangelane, olgugi et anonüümselt. Sellele järgnes aja jooksul veel mitmeid artikleid ja see tähelepanu muudkui kasvas ja kasvas. Tänaseks päevaks käib igapäevaselt mu blogi lugemas vähemalt 200 inimest. Siiamaani rekordpäevaks on olnud 22. detsember, mil järjekordse artikli järel külatas mu blogi ühe ööpäeva jooksul 4827 inimest. Täiesti müstiline arv minu jaoks.
Mis aga veel mind sel aastal puudutas ja hinge läks, sellest saab lugeda juba homses teises osas.

teisipäev, 29. detsember 2020

Teooria ja praktika

Olen saanud tagasisidet, et ma jätan mulje nagu ma teaksin väga täpselt, mida ma teen ja kuidas võlgadega hakkama saada. Kahjuks see seis tegelikult nii roosiline ka ei ole. Ma loodan, et ma nüüd siin lugejates tekkinud illusioone ei purusta, aga kogu mu teadmiste hulk on puhtalt teoreetiline ja enamasti lihtsalt tarkade inimeste käest kokku korjatud. Kuidas see aga kõik tegelikult praktikas välja kukub, seda ma ju lõpuni ei tea. Mul puuduvad juriidilised taustteadmised ja samuti ei pea ma end väga tugevaks finantsmaailmas. Ja kahjuks või õnneks ei ole mul oma senisest elust võtta eelnevat võlgades olemise kogemust. Ja lisaks on see minu teada mu esimene elu, seega pole neid kogemusi ka kuskilt varasemast ammutada.
Minu saatjateks sellel teekonnal on lihtsalt pidev uudishimu ja lootuskiired siit ja sealt. Ehk siis ma loen, suhtlen ja püüan end võimalikult palju igasugusteks jamadeks ette valmistada, et vältida olukordi, kus kaotaksin kontrolli nii oma seisu kui ka vaimse seisundi üle. Selleks ongi vaja olla võimalikult avatud kõigi osapooltega. Ja teatud mõttes mu olukord natuke nagu ongi kontrolli all. Eesti võlamenetlus on päris paljude sammudega: laen -> võlg -> lepingu üles ütlemine (3 kuud võlas olemist) -> (inkasso) -> maksekäsu kiirmenetlus -> kohtumenetlus -> kohtutäiturid. Siiamaani olen ma praktikas jõudnud ajutiselt sinna "võlg" tasandile, kaugemale õnneks mitte. Iga sammuni viib teatud protsess, mis võtab alati oma aja. Ja mulle tundub, et mu seis on tänaseks selline, et sinna "kohtutäiturid" sammuni jõudmiseks pean ma ikka väga palju vigu tegema või midagi tähelepanuta jätma. Või siis tööta jääma, aga siis on niikuinii ikka väga lõplikult tuksis kõik.
Ehk siis kokkuvõttes olen endale teoorias asjad selgeks teinud, praktikas olen suutnud mõnele inimesele reaalseks toeks olla ja siiamaani tundub, et mu teooria võib isegi paika pidada. Loodetavasti peab see kõik paika ka siis, kui ma ise raskustesse satun. Kõige rohkem muidugi loodan, et ma enda peal ei saagi oma teooria vettpidavust testida. Eks elu näitab, mis edasi saama hakkab. Võitlus jätkub!

esmaspäev, 28. detsember 2020

Mõtisklus õnnest

Enne, kui ma siin lähipäevil selle sündmusterohke 2020. aasta lõplikult enda jaoks kokku võtan (ja seda ka siin postitusena välja jagan), siis tahaksin natuke mõtiskleda selle üle, mida tähendab õnn, olla õnnelik. Kui panna google otsingusse fraas "mis on õnn", siis tuleb vähem kui sekundiga 16,9 miljonit vastust - tundub üsna eluliselt oluline teema.
Eesti etümoloogiasõnaraamat väidab, et õnn on rõõm ja sügav rahulolu oma olukorraga. Ehk siis tegelikult võib öelda, et õnn on seisund erinevate rahuolematuste vahel - kui üks on lõppenud ja teine pole veel peale tulnud. Kas pealaeni võlgades olev inimene saab üldse olla lõpuni õnnelik? Ilmselt mitte, või ehk ainult siis, kui ta enam ei hooli sellest olukorrast ja suudab keskenduda kõigele muule. Ehk siis mingi teatud hingerahu peab saabunud olema. Aga tegelikkuses on see oma olemuselt nii meeletult suur koorem, et see survestab kogu seda õnneteemat nii kõvasti, et sisuliselt välistab selle.
Sama lugu on ka ilmselt paadunud hasartmänguriga. Teda ei rõõmusta enam isegi keskmisest suuremad võidud, sest ta on seda varemgi tunda saanud ja teab sisimas, et peagi mängib ta selle taaskord maha. Kuskil keegi tark on öelnud, et kui inimene läheb kasiinosse (või siis netikasiinosse või spordiennustusi tegema) võitma, siis on ta juba eos kaotanud. Raha peale panuste või õnneautomaatide peal keerutamine saab olla võidukas ainult neile, kes teevad seda puhtalt meelelahutuse pärast. Seejuures on oluline rõhutada just meelelahutust ja mitte igavust. Jah, eks aegajalt ikka kostub meediast uudiseid, kuidas keegi võitis mõnes kasiinos suurema jackpoti, sai miljonäriks ja nüüd elab head elu. Aga see kõik tuleb ju tegelikult kellegi arvelt. Kasiinoaparaadid, pokker, ruletilauad, teatud määral ka spordiennustus - no ei maksa olla naiivne ja uskuda, et neid pakkuvad asutused kuidagi heategevusega tegeleks. Kogu see võiduraha tuleb ju mängijate taskust, kust kasiino või netiportaal siis oma kasumi kenasti vahelt võtavad. Üldjuhul saab selle mängurite õnne teema kokku võtta tõdemusega, et kõige õnnelikum mängija igas mõttes on see, kes ei mängi.
Mis aga mind õnnelikuks teeks? Või õigem oleks küsida tegelikult, mis mind taas õnnelikuks teeks, sest veel paar aastat tagasi olin ma ülimalt õnnelik inimene. Mul oli kõik paigas. Naine, kodu, lapsed, lähedased, korralik töökoht. Tundub, et selle kõige pealt ma siis vajasingi mingit särtsu ja keerasin need asjad tuksi. Õnn on oma olemuselt üsna muutuv suurus. Kui hinges kõik paigas, suuri taakasid kanda ei ole, siis võib õnnelikuks teha kasvõi Burger Kingi Rebel Whopper või Joel Ostrati jõulupizza (kahjuks pean nentima, et see ei olnud kinnimakstud reklaamsõnum vaid tõin lihtsalt suvalised näited), eks ole. Minu õnnevalem on muidugi hetkel samas ülimalt lihtne. Võlgadest vabaks ja ongi korras. Oma peas olen ma selle kohta isegi postituse juba kusjuures valmis kirjutanud, kus ma hõiskan, et ongi viimane laen makstud ja jäänud vaid kodulaen. Unes nägin seda kõike ja ma olingi üliõnnelik. Kokkuvõttes seisneb seega minu praegune unistus õnnest sellel, et jõuaksin tagasi sinna, kus ma juba kord olnud olen. Ja ma kavatsengi sinna jõuda, kõige ja kõigi kiuste. See ei saa ometigi nii võimatu ülesanne ka olla. Kaunist aastavahetuse ootust kõigile!

pühapäev, 27. detsember 2020

Vaimuturgutus

Selleks aastaks on siis jõulud läbi. Lõpuks saabus ka see kauaoodatud lumi ja Eestimaa muutus praktiliselt mõne hetkega tõeliselt kauniks ja maaliliseks. See mõjus vaimule kuidagi nii turgutavalt ja rahustavalt. Mõnus.
Tahaksingi natuke mõtiskleda vaimust ja natuke ka mõistusest. Selle aasta jõulud olid minu jaoks hoopis teistsugused. Ma suutsin ennast vaimselt täiesti välja lülitada igasugustest probleemidest ja muredest. Kogu see võlakoorem, mis minuga väga intensiivselt ja äkiliselt kaasas käib, oli kuidagi minust kuskile eemaldunud. Ma ei mõelnud sellele praktiliselt 48 tundi mitte hetkekski. Ma puhkasin vaimu ja turgutasin mõistust. Võimalik, et kogu see mu vaimne ja finantsiline kriis on minus käivitanud ka mingi enesekontrolli. Sest ilma selleta ma põletaksin ennast selles lakkamatus stressiseisundis lihtsalt läbi. Kuskilt sisemusest on välja roninud enesealalhoiuinstinktid, mis annavad mulle mõista, et ma ei saa elada niimoodi, et ma muudkui muretsen ja käin oma plaane läbi. Ma pean hakkama ennast hoidma ja samas pean hakkama ka ennast tunnustama selle eest, mis juba ära tehtud. Ma ju olen oma seisu ära kaardistanud, ma olen end kurssi viinud seadustega. Ma tean oma õiguseid ja samas ka kohustusi. Mul on enamvähem teada ka kogu see finantside hulk, mis mul kõige selle jaoks kasutada. Ja mis kõige tähtsam antud olukorras - mul on olemas korralik töökoht.
Kaks päeva ma ei lugenud sisuliselt isegi kirju ja ei uurinud blogi statistikat, ei tundnud huvi, mis kommentaare mulle jäetud on. Soovitan sarnast teed kõigile, kes elavad pidevas stressiseisundis. Võtke aeg maha, kui vähegi võimalik. Unustage päevaks-paariks kogu oma mure ära. Mängige lauamänge, jalutage looduses, tehke sporti, heegeldage...tegelege sellega, mis iganes teile hingelähedane on. Tegelikult on see suures plaanis ainus võimalus, kuidas üldse selline pikaajaline stress ja probleem ületada ilma ennast läbi põletamata, ilma ennast hävitamata.
Uskuge mind - see mure on kahe päeva pärast täpselt samasugusena teid edasi ootamas. See ei lähe vahepeal hullemaks, eriti jõuluajal. Aga teie enda seisund on selle ajaga palju parem ja võime paremaid otsuseid vastu võtta kõvasti tõusnud.

kolmapäev, 23. detsember 2020

Kas inkassojää hakkab sulama?

Täna tahaksin rääkida ühest eduloost. Hiljuti pöördus minu poole üks noormees, kes juba pikemat aega hädas oma võlgadega, mis siis veidi üle aasta inkasso hallata. Sisuliselt oli ta kogu selle aja ilma reaalse kirjaliku kokkuleppeta teinud laias laastus suvalisi makseid neile (telefoni teel kokku lepitud summa). Koostasime siis hugo.legali Facebooki roboti abil inkassole vastused, kus siis sai nõutud vajalikke dokumente, ametlikku ettepanekut, graafikut ja kõike muud vajalikku. Ja need ettepanekud tulidki! See toimis. See robot koostab ikka väga heal tasemel vastus- ja nõudekirja, soovitan kõigil seda kasutada, kes inkassoga hädas. Ja uskuge või mitte, aga neis ettepanekutes oli kõik seaduslik ja korrektne - viivised, intressid. Kõik kenasti välja toodud ja ära vormistatud. Nad oskavad küll, kui tahavad ja kui nendega õigesti suhelda.
Paar lisakommentaari veel selle loo peategelaselt: "Tel teel oli jutt ja küsisin et miks siis alles nüüd uus leping ja vastas et teatud blogid on teinud oma töö." AMOV-blogija, me olemegi hakanud mägesid liigutama! Või noh, vähemalt natukenegi. Loodetavasti ei ole see mingi üksikjuhtum vaid peagi juurduv uus normaalsus. Veel muutustest: "Hääletoon ja kõik oli hoopis muu kui enne, varem karjuti, sõimati jne. Nüüd aga maru rahulikult ja viisakalt."
Tegelikkuses ma ei oskagi neid emotsioone kirjeldada, mida ma hetkel tunnen. Üks parimaid jõulukinke ja emotsioone, mida praeguses seisus ja olukorras võiks üldse ette kujutadagi. Vägev! Tõeliselt imelisi jõule kõigile, kes neid ridu siin loevad ja kõigele sellele kaasa elavad. Puhkame nüüd natuke, kogume vaimujõudu, naudime pühadeaega ja siis võitleme uuel aastal täiega edasi!

teisipäev, 22. detsember 2020

Sada tuhat

See postitus on tegelikult oluline ilmselt ainult mulle endale, aga ma jagan seda rõõmu siiski. Antud blogi olen tänaseks kirjutanud juba 3,5 kuud. Selle ajaga on kokku tulnud 118 postitust, aga ma poleks iialgi arvanud, et juba sel aastal juhtub hetk, kus mu blogi külastatavus ületab mu "pahade laenude" summat. Aga see juhtus. Ja nüüd on see number juba lausa 6-kohaline. 

Ei tea, kas peaks minema nüüd uut laenu võtma, et uuesti normaalne tasakaal saavutada. See viimane oli siiski nali :) Aga eriline verstapost on ületatud ikkagi ja vähemalt natukenegi hingerõõmu see mulle pakub. Vähemalt läheb see blogi inimestele korda ja ma tõesti loodan, et inimesed leiavad siit vaimujõudu ja samas ka praktilisi nõuandeid, kuidas oma võlakoormaga hakkama saada. Kui vaid saaks kuidagi nüüd selle Google Adsense osas ka asjad klaariks. Kord nad lubavad mu lehele reklaame, siis jälle mitte. Hetkel kahjuks on jälle ajutiselt limiteeritud nende näitamishulk, aga endiselt pole nad mulle ka teada andnud, et ma oleks mingeid reegleid rikkunud. Võta sa siis kinni, see jant kestab juba alates 6. novembrist ja siiani vähemalt lahendust vist ei paista. Aga võitleme edasi!

Hasartmänguri jõulud

Käes on aasta ilusaim aeg. Vähemalt laulusalm ütleb nii. Ja eks ta ju on ka. Vähemalt üldjuhul. Muidugi paadunud mänguri ja spordiennustaja jaoks ei ole mitte mingit vahet, mis see kalender näitab või mis pühaku sünniaastapäeva parasjagu peetakse. Tema jaoks on tähtis vaid see, kust leida see aeg ja koht, kus rahulikult oma panuseid teha või slotikas keerlema panna. Las need teised siis siblivad siin ringi oma jõulumeeleolus. Introverdina sõltlane olla on üsna segamatu kombinatsioon tegelikult, sest kõik on niikuinii harjunud sellega, et sa istud seal kuskil diivaninurgas või tugitoolis ja väga sõna ei võta. Lõpuks ongi kõik kinni tavapärastes mustrites, kust lähedased ei pruugigi osata sind välja tirida, sest nad ei näe selles mitte mingit ohtu. Vahest keegi võibolla isegi teeb mingi torke, et kuule, sa oled ju külas ikkagi, pane see telefon ära. Aga selle saab rahumeeli naljaks pöörata või siis öeldagi otse, et näe, tähtis jalkamäng käib praegu - et mis mina sinna parata saan, kui inglastel selline traditsioon on loodud (jõulude ja aastavahetuse ajal mängitakse Inglismaal eriti tihedalt jalgpalli). Teatud mõttes peitubki selles kõiges üks suurimaid erinevusi spordiennustaja ja mänguautomaatide mänguri vahel - spordiennustaja teeb oma panuse umbes 10 sekundiga ja siis saab rahumeeli suhteliselt lubatud tegevust teha, ehk siis oma telefonis mingit jalgpallistriimi vaadata. Seda otseselt varjama ei peagi, erinevalt keerlevatest sidrunitest või ploomidest.
Minu eelnevate aastate jõulud ongi just selliselt möödunud. Päeval paar jalgpallipanust, seejärel kohustuslik õhtusöök koos perega või naise perega, siis lastele kingituste jagamine ja muud etendused, taustaks hämar ja õdus valgus. Siis koju ja siis kindlasti tavapärane NBA õhtu või isegi öö, sõltuvalt sellest, kuidas rahadega seis parasjagu oli (ehk siis kas päevased jalgpallipanused võitsid või kaotasid). Kõlab üsna masendavalt ja vastikult, kas pole? Loomulikult kõlab! See on täiesti tülgastav, millisel karussellil ma olin. Julgen arvata, et 2019. aastal näiteks suures plaanis mul polnudki panusevabasid päevasid. Või kui oligi, siis ainult selle tõttu, et eelmine laenuraha oli otsa saanud ja uut ei olnud ma endale suutnud veel nihverdada. Kogu see värk ei saanud mitte kuidagi hästi lõppeda. Ja nagu me juba teame, ei lõppenudki.
Mis siis aga sel aastal nüüd teistmoodi on? KÕIK! Ma olen endas avastanud teatud kokkamishuvi. Ma tegin sel aastal oma elus esimest korda näiteks ise piparkoogitainast. Harrastuskokad ilmselt nüüd itsitavad selle üle, et mis siis selles erilist on, aga minu jaoks oli see väga mõnus ja eriline. Võtta mingi retsept ette, hankida koostisaineid ja pühendada end mingile konkreetsele tegevusele. Ja lõpuks tunda rõõmu sellest, kui see kõik ka mõnus maitses. Lõpuks oli see isegi lausa odavam kui poest tainast ostes. Lisaks on olnud oluliselt rohkem aega ja tahtmist lastega mängida või koos nendega jõulufilme vaadata (Home Alone oli üle aastate ikka päris põnev!). Need armsad pisikesed elurõõmu pakkuvad detailid on taas tagasi. Ja need ei maksa tihtipeale sentigi. Lisaks võib ju vahelduseks murda ka traditsiooni, et jõulud ja jalgpall peavad kokku käima. Tegelikult ei pea ju.
Kokkuvõttes kavatsen ma neid jõule hingeliselt vägagi nautida ja tunnetada seda rõõmu laste silmades või vanemate südametes. Kogu pere saab jälle kokku. Kodud on elu täis. Kaunist jõuluaega kõigile!

esmaspäev, 21. detsember 2020

Perekool ja elukutselised abipalujad

Eile pärastlõunal märkasin ühel hetkel, et ootamatult on mu blogisse hakanud ilmuma külastajaid foorum.perekool.ee lehelt. Teades natuke selle lehe tausta, siis kartsin kõige hullemat. Sellel lehel üldiselt ei halastata ja karmid hinnangud antakse otse ja keerutamata. Mul seal portaalis kasutajat ei ole ning juba aastaid pole ma seal lehel üldse käinud. Eks see maine ja arvamus on mul samuti tekkinud rohkem meediakajastuse kui isikliku kogemuse baasilt. Aga see selleks...
Igal juhul leidsin ma siis üles postituse, kus siis minu blogi link ka välja toodud oli. Kahjuks või õnneks on see postitus aga määratud (vist?) kustutamisele ja seega võibolla seda ei saagi edaspidi lugeda. Minu blogi lingile samas erilist tähelepanu tegelikult pööratud polnudki ja see kommentaar, kus seda mainitud oli, oli pigem positiivse alatooniga. Hea, kui minu blogi tuuakse näitena, kuidas asjad kontrolli alla saada - samas ei läinud see kuidagi korda ka vist teema algatajale.

Proovin siis antud perekooli foorumi postitusest väikese kokkuvõtte teha. Teema algataja on foorumi kasutajatele juba tuttav neiu, kes varemgi kurtnud oma kurba saatust ja suuri võlgasid. Sain aru, et viimati juhtus see märtsikuus ja siis oli võlasumma praeguse 16000 EUR asemel 6000 EUR. Üdini detailidesse ma lõpuks minna ei suutnudki, sest infot oli meeletult palju ja see läks pisidetailideni välja. Selle neiu lugu põhines siis sellel, et ta sünnitas surnud lapse, sellest tekkis depressioon, mis viis probleemideni tööl, makseraskused...sealt edasi juba kiirlaenud ja kogu see tavaline suureneva lumepalli efekt. Selles postituses soovis ta siis reaalselt abi ja annetusi. Ma ei hakka siinkohal seisukohta võtma, kas see kõik siis tõele vastas või mitte, aga kaasfoorumlaste vastused olid üsna üheselt hävitavad ja mõnitavad. Ja ega teema algataja samas väga koostöövalmis ei tundunud.
Läbi natuke teiste kanalite jõudis minuni infot ka selle neiu muudest väidetest ja tundus, et tema ainus eesmärk ongi lihtsalt raha saada. Nüüd ja kohe. Ehk siis mitte sellist juriidilist või finantsilist nõu (kasvõi võlgade kaardistamise näol - ilmselgelt oli näha, et ega ta päris täpselt ei tea sedagi, kui palju ta algselt laene on võtnud või mis radasid mööda see lõpuks inkassoni ja kohtusse on jõudnud). Arutasin õhtul seda teemat natuke laiemalt ka ühe inimesega, kes aegajalt sarnase saatusega inimesi aitab. Sisuliselt jõudsime koos tõdemuseni, et ongi olemas teatud liik kodanikke, keda võiks nimetada "elukutselisteks abipalujateks". Kindlasti antud näite puhul on võlg päriselt ka olemas, võimalik, et ka kogu see surnud lapse lugu vastab tõele, aga iseasi kas neid nii meelevaldselt ikkagi omavahel seostada saab. Igal juhul oli kogu see postitus korraga nii hariv, silmasid avav kui ka kurb. Ja kurb igal juhul - kui kogu lugu tõele vastas, on kurb kogu selle reaktsiooni ja sõnniku tõttu, mis talle peale kallati (samas, kohati oli ta selle ka ära teeninud...). Ja kui lugu ei vasta tõele, siis on see samuti meeletult kurb selle tõttu, et selliselt enne jõule siis inimeste headust ja hardust ära kasutada üritatakse.
Abi palumine ja abi andmine on samas mõlemad täiesti vabatahtlikud tegevused. Mitte keegi ei kohusta mitte millekski. Miks siis seda hukka mõista ja hakata niimoodi sõimama-laimama. Keegi küsib abi - kui tunned, et see teema kõnetab sind, siis anneta. Kui ei kõneta, siis kõnni edasi. Kui kerjus tänava ääres kerjab, siis sa ei pea talle raha andma, aga sul ei ole õigust ka tema valikut kritiseerida. Teoorias nii lihtne see maailm olla võikski ju...
Võlgades inimeste abisoovid on loomulikult arusaadavad ja mõistetavad. See ongi üks raske ja delikaatne teema. Omaette küsimus on aga, mis eesmärkidel seda raha tegelikult küsitakse. Laias laastuks võikski selle siis kaheks jagada:
1) Küsin raha, et säilitada oma elukvaliteet. Ehk siis see raha ei lähe võlgade katteks, tõenäoliselt on sellisel hetkel võlad juba kohtutäituri käes - võimalik, et ka pangakontod arestitud ja elatakse sisuliselt laste või muude lähikondlaste pangakontosid kasutades.
2) Küsin raha, et esmajoones ära tasuda oma võlad, samas püüdes ülejäänud rahast ikkagi ellu ka jääda. Ehk siis inimesel on võlad ära kaardistatud, ta teab väga täpselt, kuidas tal seis on. Tal on olemas mingigi plaan, kuidas asjadega edasi minna. Ta on avatud suhtlusele nii võlanõustajate, võlausaldajate kui ka kõigi teiste osapooltega. Samamoodi jagab ta piisavalt infot oma olukorra kohta.
Sellised mõtted siis siia jõulunädala algusesse. Kindlasti ei pretendeeri ma siinkohal absoluutsele tõele ja avaldasin lihtsalt oma tundmust kogu selle teema kohta. Kurb on tegelikult see, et väga paljud võlglaste hädad algavadki sellest, et ega ei teata täpselt oma murede suurust. Ja siis peidetakse lihtsalt pea liiva alla ja ärgatakse siis, kui kohtutäituri kiri saabub (heal juhul) või siis alles siis, kui poes enam pangakaart ei tööta ja kontod arestitud. Ehk siis mööda on lastud kõik inkassod, ametlikud nõuded, maksekäsu kiirmenetlus jne. Ja siis minnakse perekooli või kuskile Facebooki gruppi raha küsima kurva taustalooga.

laupäev, 19. detsember 2020

Ootamatu kiri postkastis

11. november 2020 - ma saan Placet Groupilt 3 kirja: Teil on tekkinud võlgnevus. Info võlgnevuse kohta on lisatud manusena. Täpsema info saamiseks helistage palun meie numbril 6630110.
18. november 2020 - Placet Group määrab mulle kolm 5-eurost meeldetuletustrahvi. Lisaks ka erinevad viivised.
Ja nüüd eile, 18. detsembril 2020 pärast prügikasti tühjendamist avan ma pahaaimamatult postkasti (no selle päris postkasti, füüsilise). Teades, et ma hetkel mitte kuhugi sentigi võlgu pole, siis pole juba ammu väga muretsenud, mida sealt postkastist keegi või ma ise avastada võiks. Aga seekord oli üllatus suur - seal oli kiri Placet Groupilt. Suurelt ümbriku tahaküljele firmanimi kirjutatud ja puha. Oleks kellegi teise kätte sattunud, oleks võinud probleeme tekkida.
Igal juhul - enne, kui kirja avama hakkasin, läksin vaatasin igaks juhuks Placet Groupi kõik portaalid üle - smsmoney, laen ja smsraha. No ei olnud mitte kuskil midagi halba kirjas. Kõik hästi nendega.
Järgmine mõte - kas tõesti saadavad nad selliselt jõulukaarte? See oleks nagu eriti veider ja samas ka ebameeldiv.
Aga mis seal ikka - leidsin igatahes vaiksema nurgakese ja avasin ümbriku. Seal sees oli hoopis...Placet Groupi krediitkaart! Ühesõnaga, kuu aega tagasi nad alles määrasid mulle leppetrahvi ja olin juba mustas nimekirjas nende jaoks ja nüüd saadetakse mulle krediitkaart. Vastutustundlik laenuandja, ma ütlen! Tegin sellest kirjast pildi ka - "Soovime Sind tänada usalduse ja meie teenuste kasutamise eest." Häid jõule! :)


reede, 18. detsember 2020

Kuidas mängur endale piiranguid seadistada üritab

Kui mängur oma toimetamistega jõuab ühel hetkel arusaamiseni, et asjad on kehvasti, siis läheb tegelikult veel päris palju aega enne kui ta TEGELIKULT selle teadmiseni jõuab. Esimene reaktsioon on tegelikult hoopis see, et "oh, kurat, mida ma küll teinud olen...mul on raha juurde vaja, et need kaotused tasa teha!" Järgmine etapp saab olema see, et ta hakkab endale piiranguid panema. Online kasiinodel ja spordiennustusportaalidel on kõigil kohustus tagada "vastutustundlik mängimine" ja selle tarbeks on loodud erinevad kaotus- ja sissemaksepiirangud. Et lähed lehel konkreetse menüüpunkti alla ja valid sobiva variandi - näiteks, et saad mängida vaid 50 EUR eest 24-tunnise perioodi jooksul. Või saad teha 50 EUR eest sissemakseid 7 päeva jooksul. Või kolmanda variandina ka lisaks variant, et tohid kaotada 50 EUR nädala või päeva jooksul. Need valikud varieeruvad portaalide kaupa üsna märkimisväärselt. Aga suures plaanis on reeglistik siiski paigas - kui piirangu peale paned või oma kehtivat piirangut veelgi karmistad, siis jõustub see koheselt. Kui aga soovid piirangu maha võtta või seda leevendada (näiteks 50 EUR tõsta 100 EUR peale), siis läheb jõustumiseks reeglina vähemalt 48 tundi, mõnes kohas isegi kuni nädal. Ehk siis justkui on loodud mängurile kujutlus, et kõik on kontrolli all ja kui hasart peale tuleb, siis peab ta oma uut lahedamat piirangut ootama nii pikalt, et esmane kihk läheb üle. Loomulikult läbisin oma tervenemisprotessis ka mina kogu selle piirangute seadistamise katsetamise.
Aga suures plaanis on see tegelikult enesepettus. Ja seda ühel konkreetsel ja lihtsal põhjusel (muidugi on ilmselt põhjuseid tegelikult veelgi) - neid portaale on lihtsalt nii palju, et isegi kui kahes-kolmes neist on piirang peal, siis alati leidub mõni kasiino, kus on piirang parasjagu aegunud ja saab taas mängida. Sellist hetke siiski väga tihti ei juhtunud, kus mul kõigis populaarsemates kohtades oleks korraga piirang peal ja et ma üldse raha maha mängida ei saaks. Kokkuvõttes kogu see piirangute süsteem küll aeglustas natuke kogu seda rahapõletust, aga ega ta seda peatada küll ei suutnud. Pigem tekitas isegi veelgi juurde hasarti, kuidas oma peas ennast ja süsteemi üle kavaldada. Lisaks tekitas see ka trotsi, kui avastasin mingil hetkel, et just täna on hea jalgpallimäng tulekul, kus ma kindlasti saan raha teenida, aga näe, piirang on peal ja ma ei saagi sinna suurt panust teha! Lisaks olid lootusetud lõksud igasugused megagigaboonused ennustusportaalide poolt - kanna 100 EUR sisse ja me lisame sellele enda poolt sama palju juurde, sa oled meie jaoks nii hinnatud mängija! Mänguri lootus ja vabandus suurte kaotuste järel on see niiöelda õiglustunne - ma olen ju nii palju raha kaotanud, varsti peavad ju minu võidud ka tulema hakkama. Ja eriti palju võidan ma siis, kui ma panuseid tõstan - siis teen kaotused tasa ja saan lausa kasumisse. Ja kui ma kasumisse olen jõudnud, siis ma võtan kõik rahad välja ja lõpetan mängimise üldse ära! Ei kõla vist väga mõistliku ja põhjendatud ootusena?
Lõppude lõpuks ei aidanudki mitte miski muu kui EMTA piirang. Vähemalt minu puhul oli see nii.

neljapäev, 17. detsember 2020

Kuidas siis edasi?

Niisiis. Pensionifondi rahad on nüüdseks siis kõik ette ära kulutatud ja nüüd tuleb uue reaalsusega hakkama saada. Mida siis veel teha, et olukorda veelgi õigemas ja paremas suunas liigutada, sest nagu juba olen tabelis välja toonud - puudujääk kohustuste ja sissetulekute vahel on endiselt märkimisväärselt suur. Eks võimalusi ja variante on päris mitmeid. Mõni natuke lootusrikkam ja realistlikum kui teine, aga püüangi siis siinkohal neid mõtteid ja plaane ülevaatlikult kirjeldada.
Siinkohal ei võta ma arvesse igasuguseid ennustamatuid tegureid nagu võimalikud lisatööd või jalutuskäigul ootamatu 1000 EUR leidmine ega ka Google Adsense reklaamirahasid. Loomulikult ei arvesta ma siia sisse ka Bondora toetuskandeid. Need on kõik sellised lisapräänikuid, mis lihtsalt kiirendaksid kogu protsessi.
Kuna selleks aastaks on kõik arved mul tasutud ja jaanuaris on tulekul preemia, siis tegelikult väga ohtlik see olukord lähimate nädalate jooksul ei ole. Kuni veebruari alguseni peaksid kõik arved suures osas mul juba praegu kaetud olema. See kõik annab mulle ajalise puhvri, et rahulikult oma võimalused üle vaadata ja vajalikud sammud teha. Veebruari lõpus peaks laekuma ka üle 600 EUR suurune tulumaksutagastus, mis annab samuti lisatõuke.
Edasine strateegia ja lootused on mul suuresti üles seatud suurpankade loodetavatele paindlikkusele minusuguste inimeste osas. Kavatsen asuda läbirääkimistesse nii Swedbanki, SEB, Bigbanki kui Coopi laenude osas. Swedbankis ja SEB-is on selles mõttes sarnane olukord, et mõlemas on mul kaks väikelaenu lepingut. Hea oleks need saada kokku viia ja lisaks lasta ka refinantseering peale. Eriti lootusrikkaks pean siinjuures Swedbankiga seonduvat, kus on üleval siis kaks lepingut juba 2018. aastast ja laenujääk on tänaseks langenud algselt 13000 EUR pealt 9400 EUR peale. Seega, siin võiks olla potentsiaali kõvasti, et saada võibolla isegi kuni 150 EUR osamakse leevendust igakuiselt. SEB osas nii hästi see seis ei ole, aga sealgi on laenujääk langenud siiski üle 1300 EUR: 10800 EUR pealt 9500 EUR peale. Seega, võiks samuti natukenegi loota osamaksete vähendamisele. Ja kokkuvõttes on 2 lepingut alati parem kui 4, eriti minu meeletult suure laenulepingute arvu juures. Eks suurim risk kogu selle protsessi juures on loomulikult see praegune ebakindel aeg ja minu kehv majanduslik seis, mis võib lõpuks viia selleni, et pakutav intress ei pruugi olla enam nii hea kui mu praeguste lepingute puhul. Aga eks need detailid selguvad juba läbirääkimiste käigus. Sarnane seis on tegelikult siis ka Coopi puhul, kus algsest 7800 EUR laenust on tänaseks järel 4900 EUR, aga siin on see nüanss, et seda lepingut ma jaanuaris juba refinantseerisin ja siit on ehk loota maksimaalselt 20-30 EUR kuumakse võitu. Aga proovin kindlasti. Lisaks siis on veel ka Bigbank leping. Algsest 10000 EUR laenust on tänaseks saanud 9000 EUR ja siin on lisaks ruumi ka veel laenuperioodi pikendamise osas. Oodatav osamakse vähendamine võiks olla kuni 60-70 EUR. Bigbanki puhul loodan siiski natuke kinni võtta ka "Suud puhtaks" saates nende esindaja poolt öeldud lausest, et neil on alati lahendusi pakkuda, isegi kui klient ise neid ei oska välja pakkuda. Eks näis, kas sellel üleskutsel mingigi tõepõhi all on.
Ja lõpetuseks on veel mul üks ekstreemsem plaan või mõte ka veel varuks, aga selle juurde liigun ilmselt tõesti alles siis, kui eelnevad neli varianti on läbi käidud. See on siis kodulaenu maksepuhkus. See kõik eeldab juba muidugi ka kodus olukorra ära rääkimist, aga olen mõelnud, et äkki ma enam seda nii palju kartma ei peakski, sest tegelikkuses olen ma selle situatsiooni tänaseks juba palju paremaks saanud. Kodulaenu maksepuhkust antakse maksimaalselt üheks aastaks ja minu puhul annaks see igakuise "võidu" koheselt 300 EUR. Seega, väärib kindlasti kaalumist, kui juba eelpool mainitud tegevused tehtud ja on selge, mis olukord siis täpsemalt on.
Aga kõik need liigutused jätan ma tegelikult uude aastasse, sest jõuluaeg peaks olema siiski selline rahulik aeg ja ma tõesti vajan natuke vaimupuhkust, et 2021. aastal täie hooga taaskord oma olukorraga edasi võidelda. Võitlus jätkub!

kolmapäev, 16. detsember 2020

Võlablogi pidamisest ja natuke reklaami ka

Kui ma septembri alguses oma blogi pidama hakkasin, siis ei olnud Eestis mitte ühtegi avalikku võlablogi sellisel kujul. Oli küll igasuguseid finantsblogisid ja ka juriidikablogisid, kus asjatundjad-spetsialistid jagasid oma teadmisi nii võlgade kui ka muude menetluste kohta. Aga need olid pigem sellised juhised. Mina aga otsisin just ennekõike päris inimeste pärislugusid. Päris kogemusi, kust leida tuge ja mõistmist. Sest olgem ausad, finantsmaailmas tugev inimene võib ju nõu anda ja juriidlistes küsimustes saab mõni seadusi tundev inimene suuna kätte anda, aga reaalselt need inimesed vaimsel tasandil ei tunneta neid probleeme, sest enamasti isiklik kogemus puudub. Aga just vaimne pool on see, mille all võlglane ennekõike kannatab. Kõrvalseisja või mõni muu kolmas isik ei mõista neid olukordi ja pigem hakkab õpetama ja teatud määral ka hukka mõistma. "Kuidas sa küll niimoodi üldse said käituda, mis sul arus oli...ja ega sul nüüd muud võimalust polegi, kui müü oma kodu maha ja alusta oma elu uuesti otsast peale..." Aga need ei ole laused, mida võlglane kuulda tahab...need laused viivad lõpuks pigem veelgi suuremasse eneseisolatsiooni ja tekitavad lootusetust veelgi juurde. Kõige aluseks selles seisundis on tegelikult piinlikkus, häbitunne, eneseväärikuse kadumine...
Aga mul on hästi hea meel, et tänaseks on neid blogijaid juba päris mitu. Lisaks on mul hästi hea meel, et ma olen leidnud endale nii meeletult palju kirjasõpru. Sisuliselt on hakanud moodustama võlglaste kommuun, mis tegelikult kõlab justkui väga halvasti. Aga uskuge mind - reaalselt loevad selliseid blogisid ja kirjutavad kirju ja oma lugusid ikkagi inimesed, kes ei põgene selle probleemi eest. Me oleme väärt uut võimalust ja teineteise tuge sellest kõigest välja tulemisel, sest see on meie siiras soov.
Ilmselt on suurem osa minu blogi lugejatest juba tuttavad ka AMOV-blogijaga (AMOV ehk "Appi, ma olen võlglane!" - selle blogi autoriga kooskõlastatud lühend). See traagiliste elukeerdkäikudega neiu näitab oma blogis ääretult tugevat vaimujõudu. Kõike seda, kuidas olles langenud totaalse vaimse terrori ohvriks oma elukaaslase poolt, suutis ta lõpuks need mustrid murda. Kaasavaraks sai muidugi küll meeletud võlad, mida ta ise ei võtnud, aga ta tuleb sellest kõigest välja! Soovitan tema tegemistel ja postitustel kindlasti silm peal hoida.
Aga nüüd on minuni jõudnud info ka järgmise võlablogija kohta. Või noh, ma ise natuke soovitasin ka tal sellega alustada. Kirjavahetus selle noormehega (ma eeldan, et ta on noormees...täpset vanust ma tegelikult ei tea) algas juba 10. novembril, kui ta mulle esimese kirja kirjutas. Tänaseks on neid kirju juba julgelt üle 100 omavahel vahetatud. Ja nagu reaalselt tema blogist näha, siis oma mõtteid hakkas ta kirja panema 1. detsembril. Aga, mis siin ikka pikalt rohkem rääkida - blogi aadressiks on https://kahvolgu.blogspot.com/ Soovitan pilgu peale visata.
Igal juhul julgustan kõiki saatusekaaslasi oma mõtteid jagama, kirju kirjutama. See aitab mõtteid koondada ja nagu mu psühholoog kunagi mulle ütles "selliselt saab oma pea neist tühjemaks, sest mõtted on ära vormistatud". Minu jaoks on see tänaseks praktiliselt juba nagu vaimne rituaal. Ja see tunne, et ma ei ole oma mures üksi ja meid on palju, on omamoodi kurb, aga samas ka julgustav.

teisipäev, 15. detsember 2020

Inkassodest veelkord kokkuvõtlikult

Inkassod. Hästi tore on näha, et see on viimase kuu aja jooksul meeletult tugevalt püünele tõmmatud. Artikleid tuleb nagu tippajal Vändrast saelaudu. Paneksingi siia mõned lingid üles, millest mõned on küll kahjuks maksumüüri taga, aga püüan neistki väikese kokkuvõtte teha. Loodetavasti kuskile rikkumiste alla see ei lähe.
Siin nimekirjas on mõned reaalsed lood pärisinimestelt pärisvõlgadega. Kokkuvõttes on muster üsna ühesugune. Sisuliselt muudab inkasso võlgnevused oma reeglite ja kohvipaksu põhjal ligikaudu kümnekordseks. Samamoodi on tavapärane see, kuidas sõimatakse, alandatakse inimesi. Tekib küsimus, mis tingimustele peab vastama see töötaja, kelle inkasso endale "klienditeenindajaks" palkab? Hästi oluline on teada, et inkasso võibki seaduse järgi nõuda lõputult igasuguseid võlgasid tagasi, ei ole isegi tähtis, kas see on õigustatud või mitte. Nõudmisõigus ei aegu - maksmiskohustus aegub, kui vastav avaldus teha. Inkasso lihtsalt elabki inimeste teadmatusel. Aga nii pea, kui neile kasvõi 5 eur makse teha, siis pole enam nõue aegunud (sest selle maksega võlglane tunnistab antud võlgnevuse omaks) ja siis saab inkasso sellega juba võlglase vastu kohtusse ka minna. Lihtsalt tuleb oma õiguseid teada ja ise ka kursis olla, millal mingi nõue viimati aktuaalne olnud.
1. https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2020/12/07/hirmu-ari-volgnikud-annavad-inkassodele-rohkem-kui-peaks
2. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91908625/minu-kunagine-219eurone-volg-on-aegunud-aga-inkasso-nouab-nuud-koos-intressidega-3000-eurot-kas-nii-tohib
3. https://hugo.legal/julianus-inkasso-nouab-ule-7-aasta-aegunud-ning-12-korda-suuremat-summat/
Osapoolte arvamusi ka:
Finantsinspektsioon: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/12/09/siim-tammer-kiirlaenupreeriast-oleme-joudnud-inkassoitke
HUGO.legal: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/12/10/erki-pisuke-julianus-inkasso-eksitab-lisaks-volgnikele-ka-meediat
Julianus Inkasso: https://www.aripaev.ee/saated/2020/12/07/ular-maapalu-inkasso-jarelevalve-maksaks-kinni-tarbija
Kokkuvõte: Kui ka meedia inkassofirmadelt nende tegevuse kohta aru pärib, siis püütakse oma vastustega objektiivseid probleeme pisendada ning jätta muljet, justkui oleks võlgade sissenõudmisega kõik hästi, kuna võlgnik on ise alati oma hädades süüdi.
Riiklik kontroll inkassosektori üle sisuliselt puudub. Võlgnikud peavad sellises olustikus olema eriti hoolsad, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer inspektsiooni ajaveebis.
Kindlasti ei tohiks oma võlgnevust nii kaugele lasta, et see jõuab inkassofirma kätte, kuna selliselt läheb võlg veelgi suuremaks ja ei ole välistatud vajadus asuda aktiivselt oma õigusi kaitsma kohtu kaudu. Praktikas edastatakse laen inkassole üldiselt siis, kui võlgnik on vähemalt kolme tagasimaksega osaliselt või täielikult võlgnevuses. Praegu ei ole inkassofirmad riikliku järelevalve all, mistõttu riiklik kontroll nende tegevuse üle selles vallas puudub ja see omakorda on tekitanud soodsa pinnase mitte arvestada vähem teadlike isikute õigustega. Tegu on probleemiga, mida on tunnetatud üle Euroopa Liidu ja hetkel on inkassoettevõtete reguleerimise teemad Euroopa Komisjoni laual.
HUGO.legal esindaja Erki Pisuke: "Õigusnõustajatena näeme selgelt seda, milleni viib olukord, kus seadus küll kohustab, aga kus vastav riiklik kontroll ning sanktsioon puuduvad. Inkassofirma käes on faktiline kontroll isiku maine ja seetõttu ka paljude edasise elu finantsvalikute kättesaadavuse üle. Isiku krediidireitingu rikkumiseks piisab ainult aegunud nõude maksehäiresse lisamisest. Seda näiteks olukorras, kus isik keeldub 10 aastat vana 50 euro suuruse nõude eest 2000 eurot maksmast. Oleme situatsioonis, kus tugevamal positsioonil oleva inkassofirma tegevusega ei käi kaasas proportsionaalset vastutust."
Lisaksin siia ka veel ühe lingi detsembri alguses eetris olnud "Suud puhtaks" saatele koos pikema ülevaatega: https://www.err.ee/1192702/volanoustaja-inkassode-tegutsemises-valitseb-eestis-metsik-laas
Õnneks on ka häid märke õhus: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/12/14/ministeerium-votab-inkassofirmad-ette
Sellest artiklist üks tsitaat: "Rahandusministeerium hakkab uuel aastal analüüsima inkassofirmade tegevust. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna jurist Paula Etti ütles, et seejärel on võimalik anda ka täpsemaid vastuseid, kuidas probleemkohti lahendada. Üks võimalustest on tema sõnul kehtestada võlgade sissenõudmise teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele tegevusnõuded ja järelevalve, mida on tehtud ka mitmetes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides."
Üks väga kasulik kokkuvõtlik postitus või isegi juhend kogu sellel teemal siia lõpetuseks: https://hugo.legal/inkasso-volgade-sissenoudmine/

Hasartmänguri pangakonto väljavõte

Võimalik, et selle postitusega ehmatan päris paljusid inimesi. Ma tahaksin anda ülevaate oma tavapärasest pangakonto väljavõttest sellest ajast, mil olin veel lootusetu sõltlane. Ilmselt aegajalt ma sain ka sel ajal aru, kui tuksis see seis on, aga see ei takistanud mind. Iga päev reaalselt kümmekond ülekannet erinevatesse online spordiennustus ja kasiinode portaalidesse. Kuni tänase hommikuni ma tegelikult seda kõike nii detailselt üle vaadanud polnudki ja mõtlesin esimese hooga, et teen ekraanipildi oma väljavõtte kohta. Et noh, natuke zoomin väiksemaks ja siis mahub ju ära kõik pildile. Aga tegelikkus on siiski väga kaugel sellest. Ei ole lootustki, et seda terves mahus selliselt jagada saaks. Aga mõned markantsemad faktid toon siiski välja.
Võtan näitena perioodi täpselt aasta tagasi, detsember 2019. Jõuluaeg, rahulik aeg. Aga vaadates seda konto väljavõtet, siis reaalsuses ei olnud minul mitte midagi rahulikku. Isegi jõuluõhtul ei olnud mitte midagi rahulikku. MITTE ÜHTEGI sellist päeva ei olnud sel kuul, mil ma poleks mõnd sisse või vahest ka väljamakset teinud seoses nende portaalidega. Meeletu käive ja rahade liigutamine. Pole imestada, et mind rahapesu kahtlustusega üle kuulati.

Väga suur osa sellest "sissetulekud" lahtrist on tegelikult erinevad krediidilimiidi kasutamised. Kokku on 368 erinevat tehingut. See teeb keskmiselt iga päev üle 10 rahaliigutamise. Ja siin pole mitte ühtegi tavamaailma ülekannet, mitte ühtegi poeskäiku - selle kõige jaoks oli teine pangakonto. See kõik on tagantjärgi mõeldes äärmiselt õõvastav ja iiveldama ajav. Mõistan, kui tülgastav see kõik tundub. Aga tahangi selle postitusega näidata, kui sügavale võib selle jamaga päriselt kukkuda. Ja tegelikkuses elasin ma väliselt sel ajal normaalset elu edasi - justkui polekski midagi valesti. Sest koguaeg oli mingi loll lootus, et varsti mu õnn pöördub. Lihtne hasartmänguri mõttemaailm - kui ma olen nii palju kaotanud, siis ühel hetkel peab ju tasakaal saabuma ja ma hakkan hästi palju võitma. See oli tollal mu ainus kindel siht ja teadmine.
Et rohkem aimu anda "tavalisest" mänguri päevast, siis siin üks suvalisest kohast võetud väljavõtte tükike.

Mul on tegelikult hästi kurb meel, kui vähe selle probleemiga riiklikul tasandil tegeletakse. Ja kui kergesti tegelikult kevadel koroonakriisis ja eriolukorras ka viimased hasartmängurite tugiasutuste kraanid kinni keerati. Minu õnn oli selles, et mina kukkusin lõplikult auku paar nädalat enne suuremat kriisi ja selle tõttu sain ikkagi psühholoogi teenusele rahastuse peale. Tean, et märtsist maini ei saanud enam mitte ükski mängur ametlikku toetust riigi poolt. Sain minagi alguses kirja: "Kahjuks peame aga teatama, et Hasartmängu Nõustamiskeskus on finantside puudumise tõttu peatanud ajutiselt nõustamiste rahastamise. Seega oleks võimalik pöörduda meie poole kas erakliendina või perearsti saatekirjaga." Õnneks juuni alguses see kõik siis muutus: "Saime HNK-lt luba pakkuda Teile vastuvõtuaega kümneks korraks, kuna olete ootele jäänud enne kriisi ning olnud pikalt ootel. Teisisõnu HNK suunamine Teie puhul kehtib ning see on Teile täiesti tasuta. Kas soovite tulla?" Muidugi soovisin selle vastu võtta ja ei kahetse absoluutselt. Sealt algas minu ränkraske teekond august välja. Ja see kestab veel aastaid.

esmaspäev, 14. detsember 2020

Bondora toetuskannete jälgimine veelgi läbipaistvamaks

Bondoraga seonduva seisu veelgi läbipaistvamaks ja ülekannete jälgimiseks tekitasin eraldi tabeli, mida uuendan iga ülekande järel.
Tabel on leitav siit.
Lisaks ülekannetele uuendan jooksvalt ka laenujääke.

Aitäh!
Kuna see natuke vastukaja ja segadust on tekitanud, siis märgin siinkohal selguse huvides ära, et kogu see Bondora toetuskannete kampaania on algatatud tegelikult blogi lugejate poolt. Pika mõtlemise järel sain lihtsalt aru, et mul on mõistlik sellega kaasa minna. Nii see võimalus loodud saigi.

pühapäev, 13. detsember 2020

Võlglase Päeviku (VP) finantsuudised

Täna hommikul klaarisin ära veel paar kallimat krediidilepingut - Ferratum, credit.ee ja creditstar. Seega nüüd on kogu sõbra käest saadud 18000 EUR ära kasutatud ja kohustuste seis on järgnev:

Veel uudiseid. Reedel saabusid kauaoodatud teated palgatõusu ja preemia kohta. Palka lisandub alates 1. jaanuarist 4,55% ja ühekordset preemiat määrati ca. 20% mu keskmisest praegusest kuupalgast. See summa kantakse üle koos detsembri palgaga jaanuarikuu alguses. Numbrid on suures plaanis ootuspärased, kuigi eks alati oleks ju rohkemastki unistanud, aga arvestades praegust üldist majanduslikku ebakindlust ja kogu seda koroonakriisi, siis tuleb rahul olla. Tegelikult tuleb ju õnnelik olla sellegi üle, et palka ei langetatud ja et töökoht üldse alles on. 

Kokkuvõttes siis saan öelda, et nende uudiste valguses on alates uuest aastast jooksvalt igakuine puudujääk ca. 400 EUR. Võrreldes "tipphetke" peaaegu 2000 EUR suuruse miinusega on edasiminek meeletu. Aitäh kõigile, kes on aidanud kaasa, et sellise olukorrani jõuda. Siit edasi on juba oluliselt lihtsam liikuda. Teen millalgi täna ka sügavama analüüsi (vähemalt enda jaoks), kui palju ma minimaalselt veel vajaksin üldse, et jõuda olukorda, kus kohustused ja sissetulekud võrdsed oleks.

Lõpetuseks ülevaade ka selle nädala Bondora ülekannete kohta.
Kokku on tänaseks tehtud 18 ülekannet summas 600,77 EUR. Aitäh teile kõigile!



laupäev, 12. detsember 2020

Võlglane ei tohi loobuda ega alla anda

"Kui me väsime, siis me puhkame, aga me ei anna alla!" Just see peaks olema iga võlglase kreedo. Me ei põgene oma võlgade eest, eesmärk ei ole see, et püüaks kuidagi end välja vingerdada, püüdes kasutada mingeid poolpettusi ja muid trikke ning lootes lihtsalt võlgade aegumisele. Sellele probleemile tuleb otse silma sisse vaadata ja selle olemus endale pealaest jalatallani selgeks teha. Loomulikult ei tohi selle kõige juures endale liiga lasta teha (loe: inkasso ebaseaduslikud meetodid), aga tuleb siiski ju nentida, et see jama on meie endi tekitatud (kui just pole keegi teine meie eest neid laenusid võtnud nagu AMOV-blogija puhul). Mitte ükski kiirlaenufirma või muu laenukontor ei sundinud meid neid laene võtma. Ise ikka võtsime, ise olime need, kes nõustusime 60% aastase kreiidikulukuse määraga. No ei loe mitte ükski võlaorjusesse langenu lepingut sõlmides neid lepingu nüansse. See ei ole sel hetkel tähtis - oluline on see raha kätte saada. Ja sellel kõigel loomulikult kogu see valdkond liugu lasebki.
Julgen öelda, et tänaseks päevaks olen ma neid oma lepinguid ikka väga hoolega lugenud (aitäh sulle, Taavi!) ja paljud eripärad ja konksud on selgeks saanud. Vahepeal sain ma oma päringutele Bondora ja Holm Banki lepingute kohta vastused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Ega nad midagi ebaeetilist või ammugi ebaseaduslikku sealt ei leidnud. Kõik on korrektne. Minu päring põhines kahel kahtlusel B Secure teenuse kuutasu (Bondora puhul) ja intressi arvestamine laenusummalt, mitte laenujäägilt Holm Banki puhul. Tsiteeriksin vastuseid.
B Secure kohta: "Krediidilepingu allkirjastamisel nõustub krediidivõtja krediidiandja poolt kehtestatud tingimustega, mis muuhulgas hõlmab hinnakirja. Märgime täiendavalt, et TTJA ei sekku hinnakujundusse ega anna hindade kohta hinnangut. Lisaks ei ole TTJA-le teadaolevalt B-secure puhul tegemist kohustusliku teenusega, vaid tegemist on lisateenusega, mille abil on võimalik laenulepingus teha muudatusi."
Holm Banki intressi arvutamise skeemi kohta: "TTJA selgitab et erinevad krediidiandjad arvestavad intressi erinevalt. Intressi on võimalik maksta laenujäägilt või laenusummalt. Esimesel juhul väheneb intressimakse koos laenujäägiga ehk mida rohkem on laenu tagasi makstud, sest väiksem on ka igakuine intress ning teisel juhul väheneb laenu jääk iga tasumaksega, kuid intressi tuleb siiski maksta algselt laenusummalt. Seega on krediidiandjal vaba valik, kas ta arvestab intressi laenusummalt või laenujäägilt. Mõlemad intressi arvestuse võimalused on sealjuures seaduspärased."
Sellised jutud siis siia laupäevaõhtusse.

reede, 11. detsember 2020

Kohustuste haldamine Excelis

Ma siin muudkui räägin oma Exceli tabelitest ja mõtlesin, et tutvustan teile natuke neid, mis mul laenude haldamiseks loodud on. Eks nad sellised kodukootud ja ise välja mõeldud või ajas kujunenud tabelid on, aga minule vähemalt esialgu täiesti piisavad. Kui kellelgi on ägedaid ideid või lausa template'i jagada, siis võib sellest julgelt teada anda. Algselt proovisin ma ise ka neid tegelikult Exceli kujul jagatavaks muuta, aga pidin sellest plaanist loobuma, sest ma ei suutnud sealt metaandmetest oma nime kuidagi eemaldada. Seega, tuleb leppida ekraanipiltidega. Kui on huvi täpsemate valemite vastu, mida kuskil lahtris olen kasutanud, siis seda infot jagan hea meelega.
Suures plaanis on mul kolm tabelit. Kõigi tabelite puhul kehtib sarnane reegel - kui makse on 100% makstud, siis värvin ta kollaseks.
1) kõikide laenude graafikud (maksekuupäev, intressi osa, põhiosa, terve osamakse ja lisaks muidugi ka jooksev seis enne makset ja pärast makset). Välja näeb see selline. Igal laenulepingul on siin Excelis oma sheet.

2) jooksva kuu kohustuste tabel (laenuandja nimi, jooksva kuu kohustus, makstud osa ja ka maksekuupäev). Siin olen ma sisuliselt jaganud oma kohustused kaheks - üleval pool on siis niiöelda "head" kohustused, allpool mustas kastis aga need kurjajuured, mis võiksid kõik olemata olla.


3) üldtabel kõigi kohustustega - algseis, jooksev seis, intress, kuupäevad, osamakse suurus (siin olen teinud kaks eraldi lahtrit - jooksev seis ja algse graafikupõhine seis, erinevus siis võib tulla sellest, et mõnel kohustusel ehk kehtiv maksepuhkus jne). Seda tabelit olen ma privaatsuse huvides natuke mudinud, et laenufirmadel ei oleks liiga lihtne mu isikut kindlaks teha. Suures plaanis on see tabel mul ära jagatud erinevate värvidega. Kodulaen - oranž, Swedbank, SEB - rohelised, krediidikontod - sinised, kõik muud väikelaenud - punased. Kui leping lõpetatud ja ära makstud, siis märgin vastava rea taaskord kollaseks.


neljapäev, 10. detsember 2020

Ootamisest ja ärevusest

Üks huvitav teema, millel natuke pikemalt mõtiskleda, on ootusärevus. Seal ei ole isegi suurt vahet, kas sa tead üsna detailselt ette, mis on tulemas ja lihtsalt ootad ametlikku kinnitust ja teadet või aimad, et midagi on varsti juhtumas, aga tegelikult pole õrna aimu isegi selle suhtes, kas see, mis tuleb, on hea või halb. Ootamine on tegelikult hästi negatiivne olek. Sul ei ole mitte millegi üle kontrolli ja see on halb tunne. Teatud mõttes paneb see su mõtted ja tegevused lukku, sest sa oled ärevil ja suudad mõelda ainult sellele, mis tulla võib. Kas see aastapreemia ikka tuleb, kui suur see olema saab, millal see siis välja makstakse? Kas mulle ikka palgatõusu määratakse nagu on vihjamisi jutuks olnud? Kui see, mida ootad, on nii suure kaaluga, siis sa lihtsalt ei suudagi enam millegi muuga tegeleda. Või siis nõuab see meeletut vaimujõudu, et kogu see ootamise protsess välja lülitada ja keskenduda näiteks tööle. Sellele tööle, millega seoses sa tegelikult neid präänikuid ootadki. Teatud mõttes võiks sellega arvestada ka tööandjad - mida pikemaks ajaks jätta töötaja tähtsa otsuse osas ootele, seda katkendlikum tema töökvaliteet on. Või seda rohkem vaeva see temalt võtab, et säilitada tavapärane töötase. Ootus on koht, kus sa seisad paigal. Loomulikult on siin hästi oluline ka inimese üldine ärevustase. Kui kõik on paigas ja ärevust pole ollagi, siis segab ootamine kindlasti oluliselt vähem igapäevaelu võrreldes minuga sarnases olukorras olevate inimestega, kes on koguaeg mingis ärevusseisundis. Kusjuures, mõõtsin just pulssi ja vererõhku - täitsa üllatavalt normaalsed näitajad tulid, kuigi samas on selline rinnus torkimise tunne sees.
Aastalõpp on alati selline kokkuvõtete aeg. Kuidas siis läks ning kuidas siis teised sinu selle aasta tulemusi hindasid ja mida uuelt aastalt oodata? Minu tööandja juures on just siis see periood, kus selgub uue aasta töötasu ja ka lõppeva aasta preemia suurus (mis tegelikult jääb aegajalt ka 0 EUR peale, aga sel aastal on kindel lubadus, et preemia tuleb). Aga tuleks need otsused ja kinnitatud teated juba ometigi kiiremini! Liiga ärevaks muudab see ootamine. Tahaks need uued numbrid oma Exceli tabelitesse juba sisse lüüa ja vaadata, kui palju tegelikult mu olukord siis paremaks läheb! Seniks aga tuleb see ärevus ikkagi maha suruda ja tööd edasi teha. Tegelikult on ju täna kõik hästi. Homme on ka hästi. Mul on ju kõik arved selleks aastaks makstud. Suudaks nüüd kuidagi päriselt ka maha rahuneda ja nautida seda kõike. Aga ikka mõtlen ärevusega juba kevadele, suvele. Sest ma ei tea päris täpselt, mida lähimatelt kuudelt oodata.

kolmapäev, 9. detsember 2020

Sünnikaardi lühianalüüs

Lugejad ehk mäletavad veel, et viimase küsitluse kokkuvõtte postituses (kolmas plokk) oli juttu ka minu sünnikaardist. See armas inimene koostaski mulle selle juba tegelikult paar nädalat tagasi. Olen sellele hästi palju mõelnud ja püüdnud enda jaoks lahti mõtestada. Tervet sünnikaarti ma siinkohal muidugi jagama ei hakka, sest eks selle põnevus on ennekõike mulle endale suunatud. Võõral inimesel ilmselt ei ole seda pooltki nii huvitav lugeda. Aga mõned tsitaadid koos endapoolsete kommentaaridega jagaksin siinkohal välja küll. Kui kunagi selle blogi põhjal raamatu kirjutan, siis avaldan ilmselt kogu sünnikaardi.

"Sinu nö sõltuvuse teemad ei olnud üldsegi see, mida ootasin (ootasin ehk mingit nö nõrkust/allasurutust/ depressiivsust või elu hammasrataste vahele jäämist, usupuudust vms mis minu arust sageli on nö hädade mülkaks inimestel). Aga Sinu võlateemat näen pigem võimu kasutamise küsimusena - et kuidas rakendada enda intensiivsust ja lahendada seda, et ühelt poolt tahad harmooniat, väga kõrgeid standardeid ja teiselt poolt riski, võimsat kirge, tugevaid elamusi. Sinus on hästi palju vastandlikke impulsse, selles mõttes see praegune "võlablogi"-salaelu on päris kaval!"
Nendele ridadele kommentaariks oskan öelda, et vist võtan need kõik omaks küll. Kuigi minus lööb ikka ja jälle välja ka nõrkushetki, siis usk ja lootus olukorra lahenemisse on minus alati olemas olnud. Ma lihtsalt ei suuda ega taha alla anda. Lisaks vastavad tõele ka ilmselt need soovid saavutada oma elus harmooniat.

"Sinule on iseloomulik kirg, süvitsi, kõige põhjani minek, teiselt poolt nüansside tajumine ja peenetundelisus. Ühelt poolt saladuslikkus ja varjatus: praegune anonüümne blogi sobib Pluutole väga hästi ja ka massimeedia (Delfi), teiselt poolt õiglustunne ja seadused. Ühelt poolt Sinus võib olla kalduvust masenduda ja üle mõtelda kui oled üksi (Saturn Neitsis 12. majas), samas seesama asi võimaldab seda, et oled analüütiline, näed asju kainelt ja suudad oma asjades korda luua. Ühelt poolt võib olla kalduvus liialduste ja ülepingutamise kaudu endale kahju tegemisele (Jupiter 12. majas Neitsis), samas seesama asi võimaldab seda, et suudad olla optimistlik ka pimedamatel hetkedel ja leida praktilisi väljapääsuteid."
Ka need read võtan omaks. Kindlasti teengi ma endale päris palju liiga sellega, et ma koguaeg mõtlen, kuidas olukordi paremaks muuta. Püüan teha võimalikult palju eelanalüüsi enne, kui reaalseid samme astun. Ja seejuures püüan teha neid plaane võimalikult pika aja peale, et need ei leevendaks mu olukorda vaid nüüd ja homme vaid need viiksid mind päriselt lähemale lõppeesmärgile ehk siis võlavabadusele. Aga samas, see kõik viib mind tihti ka ülemõtlemiseni, sest tegelikkuses on selles võrrandis neid tundmatuid muutujaid nii palju, et neid ei ole võimalik kõiki ette ennustada ja nende kõigiga arvestada. Selle kõige juures on suur oht end lõpuks vaimselt läbi põletada.

"Mitmest erinevast asetusest kumab läbi see, et oled keegi, kellel oleks suutlikkust käivitada muutusi, aidata. Teiste eest hoolitsemine ja turvatunde loomine huvitavad Sind, see võib olla kutsumus ja asi, mille osas oled ka tuntud (Kesktaevas Vähis). Oskadki toetada peenetundeliselt (Veenus sealsamas lähedal) ja nähtavalt, liidrina (10.maja). Samas Sul on vaja kõigepealt luua endale ise kindel jalgealune, kindel kodu, stabiilsus, vastutusvõime (Kaljukits, IC 4. majas). Kodu ja juured on Sulle tähtsad, saad sellest kindlustunnet."
Jah, kodu on minu jaoks A ja O. See on ka üks paljudest põhjustest, miks minu jaoks kodu maha müümine võlgade katteks oleks üsna hingehävitav samm. Lisaks kumab nendest ridadest läbi teatud määral ka minu unistus, mille olen endale nende viimaste kuude või varsti lausa aasta jooksul püstitanud - saada oma probleemidest niimoodi jagu, et lõpuks oleksin võimeline olema täiskohaga tugiisik neile, kes minuga sarnases olukorras. Loomulikult ei peaks ju nõustaja või mentor ise kõike läbi elama selleks, et olla selles rollis hea... Aga mina tahaks küll mõelda, et ma ei tohiks seda oma kriisi siin raisku lasta ja selle õppetunde oleks hea jagada kõigi nendega, kes seda vajavad. Kasvõi ennetavalt. Võimalik tõesti, et siit sirgub minu uus kutsumus.

Lõpetuseks aga sellised read: "Sinu praeguse olukorra kontekstis, nii blogist loetu kui Sinu sünnikaardi kui ka oma maailmavaate põhjal usun, et kõik läheb veel hästi, vähemalt võimalus selleks on."
Aitäh sulle, kallis inimene, kes sa võtsid vaevaks selle kõik kokku kirjutada ja läbi analüüsida!

teisipäev, 8. detsember 2020

Kas ma panustama ka kibelen?

Selle "liiga vähe draamat" postituse valguses sain paarilt inimeselt tagasisidet, et ma võiksin rohkem peatuda ka oma hasartmängusõltuvusega võitlusel. Et kas see on endiselt mu hinges pakitsemas ja kas olen kibelenud panuseid tegema.
Selle teema saab tegelikult kokku võtta viimatise Delfi artikli ühe kommentaariga.










Jah, täpselt nii ongi. Las see amööbijutt olla nagu ta on, aga Miia kommentaar kirjeldab mu olukorda vägagi täpselt. Kui varem läks mu hasart, lootused või mis iganes sellele, et proovida spordiennustustega pihta saada ja sellega juba tekkinud mudast välja tulla, siis nüüdseks on kogu hasart minemas sellele võitlusele, et nende võlgadega tegeleda juriidilisel, psühholoogilisel ja ka finantsilisel tasandil. Blogi ja kõik sellega seonduv ongi minu uus hasart. Kõigile kaasteelistele kaasa elamine, kirjadele vastamine, oma kogemuste jagamine. Kõik see on tegelikult tekitanud teatava vastutustunde enda ja teiste ees. Ma ei saa libastumisi endale lubada. Loomulikult ma mõistan seda üldist eelarvamust, et "küll see sõltlane jälle auku kukub" ja ega ma ette midagi tõestada ei saagi. Aeg näitab, kas olen üks neist sõltlastest, kes suudabki oma sõltuvuse selja taha jätta.
Samal ajal mõistan ka seda väga hästi, et sõltuvused on midagi sellist, mis ei parane mitte kunagi. Neid saab vaid vaos hoida ja nendest eemal olla. Minust ei saa kunagi enam seda inimest, et ah, teen ühe meelelahutusliku panuse. Samamoodi nagu alkohoolikud või nikotiinisõltlased ei saa endale lubada veel üht pitsi või veel üht mahvi. See lihtsalt läheks väga suure tõenäosusega kontrolli alt ära. Selle kõige tõttu olen ma väga õnnelik, et Eesti Vabariigis on olemas sellised piirangud nagu HAMPI. See on ainuvõimalik teekond, et sellest kõigest eemal püsida. Jah, sellest on loomulikult võimalik mööda hiilida ja mängida/panustada kuskil ebaseaduslikes portaalides, aga see nõuaks juba teadlikku sebimist ja ka valetamist, sest enamasti asjalikumad kohad on juba eos eestlased ära keelanud. Kokkuvõttes ei ole ma mitte ühtegi panust teinud HAMPI seadistamisest saadik, alates märtsikuust. Need emotsioonid, mis selle protsessi käigus kaasnesid, eriti need viimaste kuude paanilised päästeplaanid ja neile järgnenud vaimsed hasardipohmellid, olid lihtsalt liiga õudsad ja ebameeldivad, et neid uuesti kogeda. Ja kuna spordiennustusmaailm ja kogu hasartmängumaailm on nii meeletult kaootilised, kus mitte miski ei ole garanteeritud, siis tegelikult on suurim võitja see, kes ei mängi. Julgelt võib 99% juhtudest seda öelda. Tegelikult, kui meenutada seda keskmisest tuntumat inimest, kellest siin postituses rääkisin, siis tema ütles mulle hästi kuldsed laused. Saan lausa tsiteerida (ole sa tänatud Facebook Messenger): "niikaua lihtsalt ainus soovitus: ära mängi. sellest hakkab kõik ülesmäge minema". Ja nii ongi.

esmaspäev, 7. detsember 2020

Maksepuhkuste välimääraja, 2. osa - kiirlaenud

Eelmisel nädalal sai alustatud maksepuhkuste detailset ülevaadet. Jätkame siis kiirlaenupakkujatega. Siia nimekirja panin credit.ee, inbank, kreditex, omaraha ja bestcredit.
omaraha - Omaraha on hetkel koroonakriisi tõttu sisse viinud teatud soodustused, kaotanud ära portaalitasu jne. Nad ise reklaamivad seda kõike niimoodi: "1. Kui oled laenumaksete tasumisega juba hädas või hätta jäämas, siis võta ühendust Omaraha klienditeenindusega. Leiame koos lahenduse. 2. Maksete edasilükkamiselt, mis sisuliselt tähendab maksepuhkust, eemaldasime portaali teenustasu. 3. Maksete edasilükkamise perioodi tõstsime seniselt kahelt kuult kolmele. Läbi klienditeeninduse oleme valmis lahendama ka keerukamaid olukordi. 4. Pakume võimalust ja ühtlasi soovitame lepinguid refinantseerida/konsolideerida. Eriti neil, kel lepinguid palju. Ka see teenus on portaali poolt tasuta ja ka siin soovitame meie klienditeenindusega nõu pidada." Aga nüüd siis üks reaalse elu näide ka. Oletame, et sul on 4000 EUR laen, kuumakse 150 EUR. Avastad, et no ei saa jooksval kuul seda ära maksta. Otsidki siis lepingu detailide alt üles nupu "Kuumakse edasilükkamine", maksad ära intressi (ca 6 EUR) ja ongi korras. Kui ka järgmisel kuul on sama mure, siis maksad juba kahe kuu intressi, 12 EUR (tuleb teha kaks eraldi pikendamist) ja taaskord oht möödas. Väikesed lisakulud muidugi selle kõigega kaasnevad (intress tiksub edasi, aga üsna mõõdukas tempos, seega lisakulu lisaks nendele 6 EUR maksetele tuleb siiski alla euro ühe kuu kohta). Selle kõige kinnitamine toimub automaatselt, graafik muutub samuti automaatselt, kellegagi suhtlema ei pea.
bestcredit - Pakub maksepikenduse võimalust ilma klienditoega suhtluseta. Sisuliselt on tegemist lõputu tsükliga, kus on võimalus täismakse asemel maksta intressimakset. Ehk siis oletame, et on 2500 EUR laen, kuumakse 100 EUR, millest põhiosa 25 EUR ja intress 75 EUR. Selgub, et no ei suuda seda 100 EUR maksta see kuu. Valid iseteeninduses "Lisateenuste" alt valiku "Maksepuhkus", teed valiku 5, 15 või 30 päeva ja maksadki vaid siis intressimakse 75 EUR (30 päeva puhul). Seda protsessi võib sisuliselt iga kuu korrata, piiranguid selles osas ei ole.
credit.ee - pakub samuti automaatset pikendamise teenust, aga ühe olulise kliendikahjuliku nüansiga. Pikendamise tasu ei sõltu mitte laenujäägist vaid algsest laenusummast. Ehk siis kui oled võtnud 1500 EUR laenu, siis pole pikendamise puhul vahet, kas jääk on 1400 või 400 - pikendamine maksab ikkagi 32, 40 või 49 EUR vastavalt kas pikendad 5, 15 või 30 päeva võrra (isegi laenuperiood pole määrav).
Kreditex ametlikult maksepuhkust ei pakugi. Neile tuleb eraldi kirjutada ja personaalseid tingimusi küsida. Mina ühe korra neilt isegi maksepuhkuse sain, aga seda ei saa väga paindlikuks pidada. Tegemist oli 3-kuulise maksepuhkusega, millal pidin maksma vaid intressi. Kaks esimest kuud maksin seda kenasti tähtajaliselt, kuid kolmandal kuul kahjuks hilinesin ja mu maksepuhkus tühistati. See tähendas aga automaatselt, et olin neile nüüd 3 kuud võlgnevuses olnud ja juba olid õhus ka igasugused meetmed. Lõpuks see pika suhtlemise järel siiski tühistati ja pärast lisatasude maksmist sain uuesti joone peale nendega. Üsna segane lugu oli see ja lõpuni kõigest ma aru ei saanudki.
Inbank - justkui soliidne krediidiasutus, aga tegelikkuses samuti oma süsteemidega üsna algeline ja lausa ajast maas. Maksepuhkuse saamiseks tuleb esitada eraldi taotlus ja see kõik kinnitatakse sobivusel korral käsitsi ja sisuliselt tehakse uus laenuleping. Ainuke pluss, et nad pakuvad ka kuni 3-kuulist täielikku maksepuhkust ja hiljem saab soovi korral igakuise makse endisesse suurusjärku jätta (lepinguperioodi 3 kuu võrra pikendades).

pühapäev, 6. detsember 2020

Detailselt ja ausalt Bondora toetuskannetest

Ma olen küll omajagu kirunud kogu Bondora klienditeenindust ja nende üldist suhtumist klientidesse, aga samas tuleb neid siiski ka kiita. Nende IT-lahendused ja lepingute paindlikkus on tegelikult täiesti omaette klassist meie riigi laenuturul. See on ka üks põhjuseid, miks langes toetuskannete võimaldamise valik just Bondora kasuks. Enne, kui detailsemalt kirjeldan, mida teie kannetega teen, annan kiire ülevaate ka selle nädala toetustest.









Nüüd aga siis täpsemalt sellest, mis juhtub, kui saabub ülekanne Bondora kontole. Kuna mul hetkel seal viivised ei jookse ja pole ka mingeid intressivõlgasid, siis saan kogu laekunud summa koheselt rakendada põhiosa vähendamisele. Mul on Bondoras 3 erinevat lepingut, nendest kõige suurema intressiga on just see esimene siin pildil (mille jääk hetkel 3610 EUR). 







Oletame, et saabub toetuskanne suuruses 30 EUR. Avan seejärel antud lepingu detailandmed ja seal on vastav nupp "Tagasta laen ennetähtaegselt". Seejärel teen järgmised valikud: 


 








Nagu siit näha, siis kogusumma maksmisel peab arvestama, et see koosneb ka väikesest lisasummast (52,99 EUR - ilmselt juurde tiksunud intressid). Aga mina teen valiku, et maksan osa laenusummast. Sisestan summa, laenuperioodi (selle jätan muutmata) ja väike põhjendus ka juurde. Pärast seda pean selle niiöelda allkirjastama (saadetakse SMS kood) ja koostatakse ka automaatselt kohe uus graafik. Ja nüüd on antud lepingu põhiosa jääk koheselt 3580 EUR. Ei mingeid lisatasusid ega taotlusele kuluvat aega. Ja ongi kõik. Mingit keerutamist siinjuures ei ole. Nii kui ma saan e-maili, et mulle on raha Bondora kontole kantud, siis ma hetkega ka selle põhiosa vähendamisse rakendan.

Sooviksingi siinkohal veelkord saata oma tänusõnad kõigile, kes on neid ülekandeid teinud. See tähendab mulle meeletult palju! Kokku on tänaseks tehtud 15 ülekannet, kogusummas 483 EUR. Aitäh!