"Kui me väsime, siis me puhkame, aga me ei anna alla!" Just see peaks olema iga võlglase kreedo. Me ei põgene oma võlgade eest, eesmärk ei ole see, et püüaks kuidagi end välja vingerdada, püüdes kasutada mingeid poolpettusi ja muid trikke ning lootes lihtsalt võlgade aegumisele. Sellele probleemile tuleb otse silma sisse vaadata ja selle olemus endale pealaest jalatallani selgeks teha. Loomulikult ei tohi selle kõige juures endale liiga lasta teha (loe: inkasso ebaseaduslikud meetodid), aga tuleb siiski ju nentida, et see jama on meie endi tekitatud (kui just pole keegi teine meie eest neid laenusid võtnud nagu AMOV-blogija puhul). Mitte ükski kiirlaenufirma või muu laenukontor ei sundinud meid neid laene võtma. Ise ikka võtsime, ise olime need, kes nõustusime 60% aastase kreiidikulukuse määraga. No ei loe mitte ükski võlaorjusesse langenu lepingut sõlmides neid lepingu nüansse. See ei ole sel hetkel tähtis - oluline on see raha kätte saada. Ja sellel kõigel loomulikult kogu see valdkond liugu lasebki.
Julgen öelda, et tänaseks päevaks olen ma neid oma lepinguid ikka väga hoolega lugenud (aitäh sulle, Taavi!) ja paljud eripärad ja konksud on selgeks saanud. Vahepeal sain ma oma päringutele Bondora ja Holm Banki lepingute kohta vastused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Ega nad midagi ebaeetilist või ammugi ebaseaduslikku sealt ei leidnud. Kõik on korrektne. Minu päring põhines kahel kahtlusel B Secure teenuse kuutasu (Bondora puhul) ja intressi arvestamine laenusummalt, mitte laenujäägilt Holm Banki puhul. Tsiteeriksin vastuseid.
B Secure kohta: "Krediidilepingu allkirjastamisel nõustub krediidivõtja krediidiandja poolt kehtestatud tingimustega, mis muuhulgas hõlmab hinnakirja. Märgime täiendavalt, et TTJA ei sekku hinnakujundusse ega anna hindade kohta hinnangut. Lisaks ei ole TTJA-le teadaolevalt B-secure puhul tegemist kohustusliku teenusega, vaid tegemist on lisateenusega, mille abil on võimalik laenulepingus teha muudatusi."
Holm Banki intressi arvutamise skeemi kohta: "TTJA selgitab et erinevad krediidiandjad arvestavad intressi erinevalt. Intressi on võimalik maksta laenujäägilt või laenusummalt. Esimesel juhul väheneb intressimakse koos laenujäägiga ehk mida rohkem on laenu tagasi makstud, sest väiksem on ka igakuine intress ning teisel juhul väheneb laenu jääk iga tasumaksega, kuid intressi tuleb siiski maksta algselt laenusummalt. Seega on krediidiandjal vaba valik, kas ta arvestab intressi laenusummalt või laenujäägilt. Mõlemad intressi arvestuse võimalused on sealjuures seaduspärased."
Sellised jutud siis siia laupäevaõhtusse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar