Purustaks mõned slotimängudega seotud müüdid

Kuigi pean tunnistama, et mu peas keerlevad igasugused hasartmängudega seotud mõtted üsna tihti (õnneks juba ammu ei ole nende mõtete seas ise mängima minemise soovi), siis tänase mõtiskluseni jõudsin ma üsna juhuslikult. Teadupärast on Facebooki ja ka teiste sotsiaalmeediaplatvormide põhiliseks eesmärgiks oma kasutajatele igasuguseid reklaame näidata, et saaks siis nende tellijatelt selle läbi kõvasti raha teenida. Nii keris minu uudisvoogu järsku mingi veider kanal, koos veelgi veidramate videodega. Kanali nime ma täpselt ei mäleta, aga selle sisu on laias laastus see, et näidata, kuidas mingid täiskasvanud inimesed mängivad internetis erinevaid kasiino slotimänge, pärisraha peale. Noh, ilmselgelt on tegemist niiöelda sisuturundusega, kus siis online kasiinod annavad seltskonnale mingi kokkulepitud krediidi kätte ja vastutasuks peavad need siis tegema oma mängudest otseülekandeid ja sinna peale midagi vaimukat mölisema. Puhtalt silmaringi laiendamiseks mõtlesin, et vaatan siis mõne video läbi ka (minu voosse jõudsid siis otseülekannete salvestused). Oeh - meeletu, millist kasiinoklišeede jura seal aetakse. Selle kõige tõttu mõtlesin, et koostaks väikse nimekirja slotimängudega seotud müütidest.

• Alustuseks siis teatud mõttes kõiges olulisemast - slotimängud ei ole õiglased, mitte kunagi. Kui keegi ütleb sulle, et vot, kui sa mängid nii palju, oled nii palju kaotanud, siis varsti tuleb sinu kord võita, siis ajab ta sõna otseses mõttes sulle totaalset jama (kuigi ta võibolla ise usub seda juttu). Mitte kunagi pole garanteeritud, et nüüd on sinu kord võita, sest sul on viimased 2 tundi ju nii halvasti läinud. Iga panuse, iga keerutuse taga on võit täpselt samasuguse tõenäosusega.
• Kasiinod ei peta inimesi. Nad ei pea seda tegema, sest pikas plaanis võidavad nad niikuinii. Mängud on lihtsalt selliselt seadistatud. Kasiinode eesmärk on lihtsalt teha kõik endast sõltuv, et sa ei lõpetaks mängimist. Sest mida rohkem sa mängid, seda kindlamalt sa lõpuks kaotad. Selle asja nimi on tõenäosusteooria.
• Panuste suurendamine ei aita sul võita, sest tõenäosusteooria ei hooli su keerutuste rahalisest väärtusest.
• Kui sa oled juba mänguhoos, siis suures plaanis pole vahet, kas su järgmine panus võidab või kaotab. Lõppude lõpuks kaob see raha ikkagi just sinu rahakotist. Sa võid küll täna ja äkki ka homme päris suurelt võita, aga sa tuled tagasi, sest võidutunne oli nii meeldiv. Ning sa tuled ka tagasi siis, kui sa kaotasid, sest sulle meenub, et kunagi sa ju võitsid. Kõige "edukamad" slotimängijad on need, kes kunagi esimesel korral võitsid kohe mingi suurema jackpoti ja nad said aru, et rohkem ei maksa oma õnne proovile panna. Väga edukate slotimängijate hulka kuuluvad ka kõik need, kes pole iialgi mitte ühtegi keerutust teinud.
• Sul ei õnnestu mitte kuidagi slotimasinaid ära trikitada - a'la teed 5 keerutust turbokiirusel, siis 8 keerutust tavakiirusel ja siis lõpuks paned 100 keerutust automaatsel režiimil. Reaalsetel võitudel ja sinu skeemidel pole mitte mingit seost. Kui keegi ütleb, et ta mõtles välja eduka slotimängude võitmise süsteemi, siis sisuliselt ta valetab. See on lihtsalt üks õnnemäng, kus iga keerutus võib sulle küll võidu tuua, aga pikas plaanis oled sa kaotaja.
• Slotimängud on tegelikult lihtsalt üks meelelahutusvorm, kuigi peab mainima, et üks ääretult kallis meelelahutus. Kui sa ei naudi mängimist, siis mine ära - kohe.

Võtsin AI appi ja arutlesime teemal "palgatöö vs ettevõtlus"

Unistamine on tore, unistamine on vajalik. Aegajalt lihtsalt peab unistama. Aga selle kõige juures oleks mõistlik säilitada ka mingigi side reaalsusega. Ma olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada üht postitust palgatöö ja ettevõtlusega tegelemise võrdlusest. Seda siis ennekõike just võlglase seisukohalt.

Loomulikult ei hakka ma ütlema, et kumbki neist oleks paha - kaugel sellest. Tegelikult on ju praktiliselt igasugune aktiivne tegevus, mis raha sisse toob, kokkuvõttes hea. Lõppude lõpuks sõltub kõik eesmärkidest ja sellest, kuidas oma elu nii seada, et hundid oleks söönud ja samas ka lambad terved.

Pean ausalt tunnistama, et teatud mõttes jäin ma siin jänni heade argumentide sõnastamisega. Aga... Nagu tänapäeval paljud siin katsetavad ja proovivad, mõtlesin minagi tehisintellektile võimaluse anda. Las ta paneb mulle kirja need ühe või teise poole eelised. Ning teate - ta sai sellega päris kenasti hakkama! Järgnevalt annangi sõna ChatGPT-le.

• Palgatöö on kindel sissetulekuallikas. Üks peamisi eeliseid palgatöö juures on kindel ja regulaarne sissetulek. Palgatööpakkuja maksab sulle kindla palga vastavalt lepingule ja kokkuleppele, mis võimaldab sul planeerida oma isiklikku eelarvet ja tegeleda selliste igakuiste kuludega nagu üür, kommunaalmaksed, toidukulud ja muud elamiskulud. Palgatöö annab finantsstabiilsuse ja turvatunde, kuna tead täpselt, millal ja kui palju raha sa teenid.
• Madalam finantsrisk. Ettevõtlusega tegelemine võib olla seotud oluliste finantsriskidega - näiteks rahavoogude ebastabiilsus, investeeringute vajadus, laenud ja vastutus. Palgatöötajana ei pea sa muretsema selliste finantsriskide pärast, samal ajal, kui ettevõtte omanikuna on ettevõtlusega tegelemine seotud rohkemate kohustustega ja suurema vastutusega.
• Bürokraatia ja halduskoormus. Ettevõtte omanikuna pead sa tegelema erinevate juriidiliste, maksuliste ja halduslike kohustustega nagu äriregistri kanded, raamatupidamine, maksudeklaratsioonid, töötajate juhtimine ja muud äritegevusega seotud ülesanded. Palgatöötaja roll on selles osas lihtsam, kuna enamik neist kohustustest lasub tööandjal.
• Tööaeg ja töökoormus. Palgatööga võib kaasneda kindlaksmääratud tööaeg, tööpäevade piirangud ja töökoormuse reguleerimine vastavalt lepingule või seadustele. See võib anda sulle võimaluse paremini tasakaalustada oma töö- ja eraelu, tegeleda oma hobide, huvide ja perekondlike kohustustega ning vähendada tööstressi.
• Sotsiaalsed hüved ja kindlustus. Palgatöötajana võid sa saada sotsiaalseid hüvesid nagu tervisekindlustus, pensioniplaanid, töötu abiraha, haigushüvitis ja muud tööandja poolt pakutavad soodustused. See võib pakkuda sulle kaitset ootamatute sündmuste korral nagu haigus või töö kaotamine.
• Karjäärivõimalused ja erialane areng. Palgatöö võib pakkuda sulle võimalusi ka erialaseks arenguks.
• Tulu. Ettevõtlus võib sulle pakkuda suuremat tulupotentsiaali, kuna ettevõtte kasum kuulub omanikule. Edukalt toimiva ettevõtte kasum võib olla oluliselt suurem kui palgatööga teenitud palk.
• Vabadus ja loovus. Ettevõtlus võib sulle pakkuda suuremat vabadust ja loovust, sest ettevõtja saab ise otsustada, milliseid tooteid või teenuseid pakkuda, kuidas turustada ja kuidas oma äri juhtida. See võib olla atraktiivne neile, kes soovivad olla iseenda bossid ja omada täielikku kontrolli oma äri üle.

Niisiis. Täitsa adekvaatne jutt ja päris hästi välja toodud punktid, kas pole. Ning jah - see asi käibki nii, et mina küsin eesti keeles ja tema vastab ka eesti keeles. See vastus on üksühele kopeeritud openai.com chati vastus.

Miks ma aga üldse sel teemal olen oma peas mingeid mõtteid aretama hakanud, on see, et mind on veidi häirima hakanud see üleüldine ettevõtluse promomine. Justkui palgatöö oleks midagi madalamat ja vot ägedad on need, kes ikka oma äri suudavad püsti panna. Eriti vastutustundetu on see, kus mingi võlanõustaja-wannabe räägib, et tema soovitab küll palgatöö maha jätta, ennast arendama hakata ja oma firma luua. Nagu mida?! Võlglase jaoks üks kõige olulisemaid asju on stabiilne rahavoog, sest võlanõuded ja laenuarved tulevad igakuiselt ning, kui sa neid korrektselt ei maksa, siis käivitub suhteliselt halastamatu viiviste ja trahvide kaskaad ning see tee viib üsna kiiresti kuristikust alla. Sa ei saa võlglasena loota oma unistustele ja veel ülestöötamata protsessidele. Loomulikult võib palgatöö kõrvale vaikselt oma firmat ehitama hakata ning muidugi tohib ja peab end pidevalt ka täiendama ja arendama, kuid võlglasena palgatööd jätta lihtsalt ei saa. Sa vajad seda kui õhku. Siit ka üks soovitus: kui sa satud võlanõustaja või ükskõik millise inimese jutule, kes soovitab sul palgatöö maha jätta, siis põgene sealt nii kiiresti kui saad!

Minust ei saa mitte kunagi ärimeest või ettevõtjat. Sest mu iseloom ja olemus lihtsalt on sellised. Mulle meeldib olla üks (tähtis) mutrike kuskil suuremas kaadervärgis. Mulle meeldib olla oma ala tõeline tippspetsialist ning müüa end läbi oma spetsiifiliste ja sügavate teadmiste. Ning selles mõttes olen ma kindlasti üks hea näide sellest, et ka läbi palgatöö on võimalik end edukaks üles töötada. Selleks ei pea sul olema oma firmat. Igal juhul soovin teile kõigile kainet meelt oma valikute tegemisel. Püsige maa peal, aga unistagem suurelt!

Miks ma ikka veel blogin?

Teate, ma olen järjest rohkem hakanud mõtlema sellele, et milleks ma veel seda blogi siin pean. Aegajalt on olnud ka sisemuses tunne, et jätaks kogu selle asja sinnapaika. Aga seejuures on olnud mõtteis, et ma ei lahku mingi imala lahkumispostitusega vaid lihtsalt hääbun vaikselt ja hääletult. Tegelikult ongi inimesi selles mõttes võimalik jagada kaheks - on neid, kes igast Facebooki grupist lahkuvad suure emotsionaalse teatega, kuidas neile enam asjad ei meeldi ja muud värki ning siis on teised, kes lihtsalt vajutavad "Lahku" nuppu ja läinud nad ongi. Mina tegelikult esialgu ei plaani siiski kumbagi varianti. Jätkan ikkagi. Ning kohe selgitan ka oma mõttekäiku täpsemalt.

Mul on nende blogiaastatega tekkinud täitsa palju lojaalseid lugejaid - seda näen juba ainuüksi blogi statistika pealt. Eks aja jooksul on küll kirjade hulk mu postkastis pigem vähenenud, aga sellist mõnusat toetust ja huvi tunnetan ma endiselt. Ning juba see on tegelikult täitsa piisav põhjus, miks selle kõigega edasi pusida. Teiseks on muidugi mu enda vaimne vajadus seda kõike teha, selle sees olla, kätt pulsil hoida. Põhimõtteliselt vist võib öelda, et tänaseks olen ma blogimisest sõltuvuses. Mingi sisemine asi hakkab pitsitama, kui üle nädala pole mitte ühtegi postitust kirjutanud ega avaldanud. Lugejanumbrite ja reklaamiklikkide arvude suurenemise nägemine on justkui mingi mõnudoos, mida ma vajan. Küllap siis minus ikkagi nii palju seda edevust jagub, et naudin täiega seda tähelepanu. Selle juures tunnetan ka seda, et ma ei pea väga enam ise seda kõike reklaamima, blogi elab juba teatud mõttes oma elu ehk siis levib suhteliselt iseseisvalt. Kuigi see on ja jääb oma olemuselt alatiseks üsna tagasihoidlikuks nišiblogiks, mis iialgi suuri masse ilmselt kõnetama ei hakka. Aga tegelikult on see igati okei.

Lisaks on minu jaoks seda blogi vaja ka selleks, et end niiöelda distsipliini mõttes kontrolli alla hoida. Nii kaua, kui ma sellel lainel olen, nii kaua hoian ma teid ka järjepidevalt kursis sellega, kuidas mul läheb. Seega, niiöelda lappama minemist ei saa ma endale lubada. Ausaks iseenda ja oma lugejate suhtes jään ma alatiseks. Seda joont olen algusest peale suutnud hoida ja olen rääkinud nii kehvematest hetkedest kui ka nende raskuste ületamistest. Tahaksin uskuda, et olen justkui kasvanud ja arenenud teie silme all ning loodetavasti on teil olnud seda ka huvitav lugeda.

Mitte vähem oluline põhjus, miks jätkan, on ka see, et mulle lihtsalt meeldib kirjutada. Tegelikult on koguaeg meeldinud, aga varem ma lihtsalt ei teinud seda väga regulaarselt ja väga tihti. Mulle on alati oluliselt rohkem meeldinud kirjutada kui näiteks kõneleda. Sest siin saan ma oma sõnad ja laused rahulikult läbi mõelda, ei jää kuhugi kokutama. Ja olgem ausad - kui palju meil tänapäeval üldse ongi võimalust täiskasvanutena midagi kirjutada? Üldjuhul on enamusel elutempod nii kiired, et pole aega väga mõeldagi, ammugi siis mõeldut kuhugi kirjalikuks tervikuks vormistada.

Samuti meeldib mulle jälgida ajakirjandust nendel teemadel, millest ma siin isegi kirjutan - ehk siis hasartmängurlus ja kõik, mis seondub võlgnevuste ja võlglastega. Ning siis on tore jälle mingit oma arvamust või vaatenurka avaldada. Aastate jooksul on need teemad mulle kuidagi hingelähedaseks saanud ja eks ole ka neid igasuguseid kogemusi saadud üsna suure kuhjaga. Võibolla isegi liigagi palju, sest hea meelega oleks nii mõnegi isikliku kokkupuute nende jamadega soovinud vahele jätta. Aga noh, minevikku enam ei muuda ja ega siin kahetseda ka pole midagi.

Ehk siis kokkuvõttes - kuigi mu enda lugu on tänaseks üsna igav ja rutiinne, siis kirjutamist ma maha jätta ei kavatse. Sest ma armastan seda.

Ukraina abistamine, 2023 I kvartal

Kuigi tegelikult on mul siin paar huvitavamat mõtisklust ka sahtlisse valmis kirjutatud, siis vaataks korra 2023. aasta esimese kvartali blogiga seotud reklaamiklikkidele otsa. Nagu siin eelmise aasta lõpus sai lubatud, siis sel aastal annetan reklaamiraha natuke teisel moel. Kui eelmisel aastal panin enda poolt sama palju otsa nagu klikid raha sisse tõid ja kandsin selle kõik Ukraina heaks Pagulasabi arvelduskontole, siis nüüd ma endale enam nii suurt koormust ei võta. Nüüdne valem põhineb sisuliselt ümardamisel (muideks - mitte segi ajada sõnaga "ümmardamine", see tähendab hoopis midagi muud) 25 eurose täpsusega (alati ülespoole).

Kuigi see Google AdSense teeb mulle siin aegajalt mingeid veidraid vingerpusse ja kohati tahab mul seda värki piirata, siis tegelikult on need summad päris soliidsed. Jaanuaris 87,02 EUR, veebruar 21,09 EUR (siin oligi enamus ajast piirang peal) ning märtsis tuli mu blogi läbi aegade suurim reklaamitulu üldse - 149,30 EUR! Vägev. Aitäh kõigi nende klikkide eest. Nagu öeldud, valem on lihtne - selle tulu pealt siis on mul tänaseks tehtud kolm ülekannet - jaanuari eest 100 EUR, veebruari eest 25 EUR ja märtsi eest 150 EUR. Ehk siis kokku 275 EUR. Ning sisuliselt on see kõik teie töö, mu kallid lugejad! Ning selle summa pealt on mul juba järgmise aasta veebruaris-märtsis tuludeklaratsiooni tagastusena tagasi saada 55 EUR. Annetamine on täitsa tore tegevus, olgem ausad. Annab päris hea vaimse laksu.

Aga muus osas siis elu muudkui tiksub omasoodu. Kevad on vist lõpuks kätte jõudnud, päikest ja soojust saab järjest rohkem tunda, mõnus värk. Mina püüan siin igapäev vähemalt tund aega õues ringi käia, vaikselt jälgin ka siin toitumist ning üleüldse on kuidagi seda motivatsiooni ja tahtmist taas end vormi ajada. Eks lõppude lõpuks algab ju kõik meie peast, vägisi ilmselt pikaajaliselt end ju inimene sundida ei suuda. Vaim peab valmis olema. Lähinädalad peaks mulle häid uudiseid ka siis lõpuks tooma nii aastaboonuse kui palgatõusu näol, ei jõua juba ära oodatagi - kibelus on hinges päris suur. Ning samuti olen ma vaikselt juba kannatamatuks siin muutunud selle Levila artiklite sarja suhtes. Kaua võib - ei tea, kas peaks juba Henrile kirja kirjutama.

Selline see varakevadine seis siis ongi - nautigem looduse tärkamist, järjekordne talv ja pime aeg on üle elatud, nüüd tuleb oma pool aastat helgemat aega!