Pensionikeskus ja Revolut - asjad klaariks, koos vabandustega

Tõe kriteeriumiks on praktika. Juba vanad eestlased teadsid seda. Nagu mu eelmisest postitusest ehk mäletate, siis jäi mul seoses Pensionikeskuse ja Revoluti teemaga päris palju küsimusi õhku. Ning siinkohal oleks paslik järgnevat juttu alustada vabandusega. Mina eksisin ja olin oma kättesaadud info põhjal teinud valed järeldused.

Aga kõigest nüüd järgemööda. Kuna kogu see teema jäi minu jaoks kripeldama, siis otsustasin asju edasi torkida. Nii Revoluti poolelt, Pensionikeskusega suheldes kui ka eelmises postituses mainitud noormehe abil reaalselt asja läbi proovides. Alustuseks saigi Pensionikeskusele kiri saadetud, et mis värk nende teada ikkagi on Revolut Bank ja Revolut Payments kontodega. Juurde sai lisatud ka väljavõtteid suhtlusest Revoluti klienditeenindusega.

Vastus tuli järgmine:

"Nagu on vastanud Teile Revolut klienditeenindaja, on selge, et eksisteerib 2 erinevat ettevõtet:

1) Revolut Bank (krediidiasutus, BIC kood: RETBLT21XXX) ja
2) Revolut Payments (e-raha/makseasutus, BIC kood: REVOLT21 / REVOLT21XXX).

Mõlemas asutuses on erinevad kontonumbrid, mitte sama konto number mõlemas asutuses. Teie kirjas viitab sellele lause: “You basically have the two entities, the e-Money entity - Payment UAB IBAN - and the Revolut Bank UAB.“

Maksete saamiseks saate kasutada kontot, mis on avatud makseasutuses Revolut Payments UAB.

Vastavalt Pensionikeskuse kogemusele saame väita, et Revolut Bank'is avatud kontodele (BIC kood: RETBLT21XXX ) ei ole võimalik makseid teostada, sest pank tagastab maksed saatjale. Kuna Revolut Paymets UAB on makseasutus, mitte krediidiasutus, siis sinna makseid Pensionikeskus ei teosta."

Niisiis. Tundub, et siin tuleb visata korralik kivi Revoluti kapsaaeda, sest nende klienditeenindus ei ole lihtsalt piisavalt heal tasemel ja annab üsna vastuolulist informatsiooni. Lisaks muidugi kivi ka minu enda põllule, et ma mingil põhjusel uskusin pigem neid kui Pensionikeskuse selgitusi (ilmselt eeldades, et Revolut teab oma sisemist äriloogikat siiski paremini kui mõni kolmas osapool).

Selleks, et asi aga lõplikult selge oleks, sai läbi tehtud ka praktiline näide. Eelpool mainitud noormehel on olemas Revolut Bank konto ja saigi tehtud katse, kus ta üritas teha ülekannet Revolut Bank IBANile (jah, nagu selgus - neid IBAN numbreid on siiski kaks erinevat). Tulemus on järgnev: "Nii, ühesõnaga tundub, et Pensionikesus on asjaga ikkagi kursis. Raha tuli tagasi, kui saatsin sinna teise kontole. Suhtlesin päeval Revoluti teenindajaga, kes väitis, et saab mõlemale kontole raha kanda. Õhtul vabandas juba teine teenindaja, et anti vale infot ja saab kanda raha ainult sellele, mida näed oma äpis (ehk siis Revolut Paymentsi IBAN)." Case closed. Mina vabandan.

Lõpetuseks üks oluline informatsioon aga seoses pensionirahade väljamakse tühistamise ja pangakonto muutmisega. Nagu siis juba teada, on tänane kesköö see viimane hetk, kui seda avaldust veel tagasi võtta saab. Uudistest on juba läbi käinud, et 150000 avalduse teinud inimesest on tänaseks selle tühistanud ligikaudu 4000 inimest, ehk siis umbes 2,7%. Nüüd aga siis tähtis jutt neile, kel plaanis muuta pangakontot, kuhu see pensioniraha kantakse (no siis kasvõi Revolut Paymentsi asendamine millegi muuga). Selle muutmise tähtaeg ei kuku täna. Sellega on aega mõelda ja kaaluda sisuliselt kuni selle hetkeni, mil reaalselt ülekanne teele pannakse. Seega terve augustikuu kohe kindlasti. See info pärineb sedapuhku Pensionikeskuselt ja pole põhjust selles kahelda. Samuti küsisin neilt, kas on ka teada mingeid täpsemaid kuupäevi, millal ülekandeid üldse teostama hakatakse, siis sellele vastati üsna lakooniliselt - septembris. Ühesõnaga, see võib juhtuda suvalisel hetkel vahemikus 01.09.2021 - 30.09.2021.

Ongi kõik selleks korraks kogu selle pensionirahade värgiga. Kaalutletud otsuseid kõigile!

Pensionirahad välismaale, 3. osa - Revolut

Täna on 28. juuli. Teise pensionisamba esimese perioodi väljamaksete tühistamiseks on jäänud veel 4 päeva. Paraku pean taaskord sel teemal natuke pikemalt kirjutama ja tegelikult on mul juhe üsna korralikult koos.

Teemaks siis muidugi järjekordselt kogu see välismaa arvelduskontodele kandmise värk. Kuna üks populaarsemaid variante sellel teekonnal on Revolut, siis keskendun just sellele. Olen viimase nädala jooksul päris palju uurimustööd teinud, kuid paraku pean juba kohe alustuseks nentima, et kõiki vastuseid mul ikkagi ei ole.

Ahjaa, see märkus ka siia siiski, et minul endal isiklik huvi kogu selles temaatikas puudub. Mina lasin oma pensionirahad kenasti LHV kontole kanda, sest täitureid mul kukil pole ja kõik pangakontod on mul kenasti avatud. Pigem tegelen ma siin lihtsalt tõe taga ajamisega.

Eelmisel nädalal võttis minuga ühendust üks noormees, kes kurtis just seda, et tema pani oma pensionirahad Revoluti poole teele ja elas siiani teadmisega, et sellega suures plaanis mingeid probleeme ei teki. Kuid seejärel sai ta ootamatu kirja Pensionikeskuselt (jah, Pensionikeskuselt, mitte kuskilt kohtutäiturilt vms): "Olete esitanud kogumispensioni raha väljavõtmise avalduse. Teatame, et Pensionikeskuse andmetel olete esitanud raha saamiseks arvelduskonto, kuhu Pensionikeskus raha ülekannet ei tee. Makseteenuseid või e-raha teenuseid pakkuvates äriühingutes (näiteks: Revolut Payments, Transferwise, Paysera, Holvi, Monese jne.) avatud kontodele kohustusliku kogumispensioni väljamakseid ei teostata. Tulenevalt kogumispensionide seaduse §-s 52’4 sätestatust saab Pensionikeskus raha välja maksta ainult Teie nimel mõnes krediidiasutuses (pangas) avatud arvelduskontole."

Nüüd oleks paslik natuke selgitada kogu seda Revoluti teemat. Revolutil on kahte sorti arvelduskontosid - Revolut Payments ja alates selle aasta veebruarist on Eestis avatud ka Revolut Bank. Nii palju, kui mina olen asjadest aru saanud, siis on nende kahe põhiline erinevus lihtsalt riikliku tagatise olemasolu ehk Revolut Bank konto on turvalisem. Revolut Paymentsi konto saab samas ühe klikiga ümber muuta Revolut Bank kontoks. Siinkohal ma pead ei anna, aga minu teada peaks selle muudatuse käigus IBAN (ehk siis see pikk kontonumber, mille inimene sisestab, kui pensionirahasid kätte soovib saada) samaks jääma. Kui keegi on reaalselt selle protsessi läbi teinud (Revolut Paymentsi muutmine Revolut Bank kontoks), siis võiksite kommentaariumis või kirja teel mu teadmisi kinnitada või ümber lükata.

Nüüd aga edasi järgmiste segaste signaalide juurde, mida Pensionikeskus nii mulle endale kui ka eelpool mainitud noormehele kirjavahetustes saatnud on.

Pensionikeskuse jutu järgi peaks olema nii, et nemad teostavad ülekandeid vaid https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit/krediidiasutused nimekirjas olevatele arvelduskontodele. Samas, selles nimekirjas on kenasti olemas ka Revolut Bank.

Tsiteeriksin siinkohal järgmist Pensionikeskuse saadetud kirja. "Makseasutus Revolut Payments UAB ja krediidiasutus Revolut Bank UAB on kaks erinevat asutust. Revolut Bank on krediidiasutus, kuid Revolut Bank’i süsteem on üles ehitatud selliselt, et pangas asuvatele kontodele saab sissemakseid teha ainult selliselt kontolt või kontodelt, mis on Teie nimel Revolut Payments-is. Kõik Revolut Bank’i saadetud maksed tagastatakse selle panga poolt Pensionikeskusele ning teistest pankadest ei ole Teie Revolut Bank kontole võimalik raha kanda." Tunnistan ausalt, mina sellest kirjast lõplikult aru ei saa ning ma pole sugugi veendunud, et Pensionikeskus siinkohal siiski korrektset infot omab või jagab. Mul on endal olemas Revolut Paymentsi konto ja see toimib nagu iga tavaline (Eesti) pangakonto - kõik ülekanded teistest pankadest (SEB, LHV jne) tulevad sekunditega üle. Samamoodi saan ise teha ülekandeid ükskõik millisele pangakontole. Kõik toimib IBANide-põhiselt. Mille poolest erineb sellest nüüd Revolut Banki konto? Kas tõesti ei saa sellele väljaspoolt Revoluti ülekandeid teha? Väga absurdne tundub see kõik...

Hinge rahustuseks ja asjaolude kinnituseks võtsin just mõned minutid tagasi uuesti ühendust Revoluti klienditoega, et küsida hästi konkreetselt kõik asjad üle. Ning selguski, et eelmisel korral vist oli mu vestluspartneriks seal mitte kõige teravam pliiats või läks midagi lihtsalt tõlkes kaduma. Igal juhul sain ma nüüd täiesti konkreetsed kinnitused - kui inimene muudab oma Revolut Payments konto (mis ei ole Pensionikeskuse jaoks vastuvõetav) ümber Revolut Bank kontoks (see on kenasti lubatud krediidiasutuste nimekirjas sees), siis kasutaja jaoks ei muutu mitte midagi. IBAN, BIC ja kõik muud olulised andmed jäävad samaks. Ka kogu funktsionaalsus (tehingud, ülekanded mõlemas suunas) jääb samaks. 

Seega, õhku jääb paratamatult küsimus - kas Pensionikeskus eksitab inimesi teadlikult ja meelega või on nende endi informatsioon lihtsalt aegunud või vale?

Arturi luuletus

Kuhu oled teel - kas tuleviku poole?
Või kui lüüa käega ja jätta kõik saatuse hoolde.
Valikuid tehes ei tea kunagi, mis oleks saanud, kui oleks teinud teisiti.
Kui elus kõik hästi siis ei pea ju valimagi
vaid oled nagu langevad lehed jõevoolus,
mis kaasa sind viib, olgu tee peegelsile või käänuline.
Osad teed, mis ühinevad ja osad läevad lahku.
On tähtis sügavik, mitte pinnapealne vaht!

Autor: Artur

Juuli 2021 numbrites

Nagu eilses postituses sai lubatud, siis täna keskenduks taaskord numbritele. Kusjuures, statistika ei valeta - need numbripostitused/kuukokkuvõtted on üsna konkurentsitult selle blogi kõige populaarsemad postitused.

Alustuseks siis taaskord see mõnus tõdemus, et kõik arved said kenasti makstud, kuskile võlgu ei jäänud. Aga nüüd saab siia juurde lisada ka veel eraldi selle fakti, et tegelikkuses ei ähvarda mind enam ka kõige hullema stsenaariumi puhul (no näiteks, kui peaks ootamatult töötuks või pikemaks ajaks haiguslehele jääma, ptüi-ptüi) mingid lepingute ülesütlemised, maksehäireregistrid ja muud asjad. Seda lihtsalt selle kõige tõttu, et isegi kui augustis võlad peaksid tekkima, siis septembris saabuv pensionifondirahalaev klaarib need asjad kõik ära. Jess! Kes küll oleks uskunud mingi aasta tagasi, et ma sellises seisus tänaseks olen - mina ise küll ei uskunud. Lihtsalt ebareaalne. Üsna tihti püüan ma igasugustes jamades olles või riske võttes mõelda sellele, et mis on see kõige hullem asi, mis võib juhtuda, kui ma teen nii või naa. Kuigi, mis seal pattu salata - hasartmängulummuses olles mõtlesin ma küll neile võimalustele, kuid tihtipeale ma lihtsalt ignoreerisin neid musti stsenaariumeid või siis lihtsalt petsin end ära kuidagi ja mõtlesin need olukorrad enda jaoks oluliselt pehmemaks. Ning eks nii need jamad siis algasid ja süvenesidki...

Aga olgu, nüüd siis tagasi tänasesse päeva. Juulikuu numbrid on siin. 

Tasapisi järjest muudkui tiksuvad endiselt paremuse poole. Millalgi proovin kõik need kuukokkuvõtted veel eraldi kokkuvõtvaks postituseks ka teha, siis peaks see kulgemine eriti hästi välja tulema.

Bondora kannete osas midagi uut rääkida ei ole. Armas püsiannetaja teeb seda endiselt, suur aitäh!

Pensionirahade osas siis on seis endiselt liikumas positiivses suunas - tänaseks on seal 25230,54 EUR, millest väljamakseks kujuneks 20184,43 EUR. Kuigi see otsus ei ole enam üldse lihtne, siis praegusel hetkel pigem ma siiski ei tühista oma väljamaksetaotlust. Ma lihtsalt tunnetan, et oma hingerahuks ja vaimseks tervenemiseks ma vajan seda, et mu jooksev võlakoorem oleks võimalikult väike. Sest pinge on endiselt sees, kuigi igakuine jooksev koorem on kontrolli alla saadud. Aga ma lihtsalt vajan seda eskaleerivat boosti.

Selline see seis siis ongi. Hetkeseisuga tundub, et augustis tuleb viimast korda selline tavapärane numbripostitus, aga september toob juba oluliselt põnevamaid ja suuremaid sündmusi. Ning siis uuendan vahelduseks ka koguvõla tabelit ja räägin sellest ka teile. Seniks aga naudime mõnuga seda suve!

Pensionirahad välismaisele pangakontole, 2. osa

Viimasest postitusest on päris palju aega möödas ja saan teatava rahuloluga mainida, et ma ei puutunud vahepealse aja jooksul kordagi arvutiklaviatuuri. Nädal aega olin eemal arvutist, võlgadest, blogist. Nautisin lihtsalt Eestimaa suve. Kuigi tegelikult on ju juba talumatult palav (eriti just ööd ja hommikud, mil unekvaliteet ikka korralikult kannatab), siis julgen arvata, et paljud meist jäävad alatiseks seda suve taga igatsema ja teatava härdusega meenutama. Ma ei usu, et lähiaastatel enam midagi sellist kordub.

Aga tegelikult kulgeb aeg ka puhates omasoodu edasi ja mu postkasti on ka päris palju kirju potsatanud. Suurimaks teemaks nagu arvata võite, on siis järelkajad mu viimasele postitusele, kus kirjutasin pikemalt neist ohtudest, mis võivad kaasneda oma pensionivarade välismaale kandmisel. Eriti siis juhul, kui inimesel on kaelas võlad ja nii mõnigi neist juba kohtutäituri lauale jõudnud koos pangakontode arestimisotsustega. Ega siin nalja ei ole. Asi on üsnagi tõsine. Natuke olen tänaseks päevaks targemaks küll saanud, aga samas tuleb nentida, et kogu selles temaatikas on vägagi palju ka ebaselgust ja ebakindlust. Järgnev jutt ei pretendeeri mitte kuidagi absoluutsele tõele ja tegelikkuses tuleb siin asjadele läheneda juhtumipõhiselt. Loomulikult hoian ma asjadel silma peal ja kui midagi uut, põnevat ja olulist märkan, siis annan sellest ka siin selle blogi veergudel teada.

Alustuseks tutvumiseks üks kirjavahetus ühe kohtutäituri ja meie õiguskantsleri vahel. Link.

Teiseks tuleb nentida, et teatud mõttes on siin võlglaste jaoks käima lükatud üks korralik hasartmäng. Lõpuks sõltub see välismaise arvelduskonto arestimine tegelikult selle maa kohtu- ja pangasüsteemist ning nende asjaajamise kiirusest. See määrab ka ühtlasi ära, kas võlglane üldse saab sealt oma raha kätte ja kui tema konto arestitakse, siis millal. Kohtutäitur ja võlausaldaja(d) on kursis, mis kontoga täpsemalt tegemist. Seega ei maksa loota, et saate vaikselt nende selja taga tegutseda. Iga juhtumi puhul võib olla ka nüansse, mida oskab ette näha vaid jurist.

Edasi aga liigume stsenaariumi juurde, kus see pensioniraha ikkagi sinna välismaisele pangakontole laekub. Kui raha õnnestub välispanka kanda, tuleb hoolikalt mõelda, mida sellega edasi teha. Võttes raha välja ja suunates selle kasutusse võib suure tõenäosusega saada süüdistuse varade varjamises – sellest tasuks igati hoiduda.

Kokkuvõttes on kogu see teema siiski väga suurte riskidega ning kui võlglane tõesti usub, et kavaldab kohtutäituri üle ja pääseb oma rahahunnikuga pakku, siis tasub siinkohal ikka tõsiselt järele mõelda, mis siin mängus võib olla.

Kui ma nüüd oma selle postituse siin üle lugesin, siis tekkis mul tundmus nagu ma oleks mingi kohtutäiturite esindaja ja üritan siin inimesi mõjutada. Aga reaalsuses kajastan ma lihtsalt kõike seda, mis õhus hõljumas. Nagu öeldakse - teadmatus või rumalus ei ole üldjuhul kuritegude puhul pehmendavaks asjaoluks ning jamadest see reeglina ei päästa. Mina siinpuhul kellelegi moraali lugema ei hakka ning samuti ei anna ma soovitusi, kuidas käituda. Kuid kuna ma ise selle teema sees juba nii sügavalt olen, siis ei saanud ma ka vaikida. Võibolla hoiavad need postitused mõnegi inimese suured probleemid juhtumata. Muidugi on oluline ka mõista seda, et oht ei kao mitte kuidagi ära 31. juuli kukkumisega. Kahtlemata on õhus võimalus, et kohtutäiturid ei saadagi hoiatusi või ähvardusi enne seda, kui on lõppenud võimalus oma avaldus tagasi võtta (lihtsalt sel põhjusel, et sel juhul on võlglane juba omadega end ise nurka mänginud ja see raha jookseb suure tõenäosusega ise kohtutäituri kätte, kui võlglane endale just kriminaalsüüdistust kaela ei soovi saada...).

Selline see seis siis hetkel on kogu selle pensionivärgiga. Esimese avaldustevooru tühistamisvõimaluseni on jäänud veel 2 nädalat.

Homme aga tuleb juba tavapärane numbripostitus.