Kas investeeriv võlglane on rahatark?

Viimase aja üks trendikamaid sõnu on "rahatarkus". Kõik tahaksid olla rahatargad, sest siis saad korraga olla (või vähemalt näida) tark ja lõpuks toob see tarkus äkki raha ka. Mulle see sõna aga üldse ei meeldi. Sest mina olen võlglane. Teoorias võiks ju jah siin raamatuid ja muid kirjutisi lugeda, kuidas rahast veel rohkem raha teha, aga mul ei ole hetkel seda võimalust. Oleks üsna veider, kui ma osa oma rahast praeguses seisus (igakuine kohustuste hulk on 120% sissetulekutest) hakkaksin kuskile oma raha investeerima. Toon ühe lihtsa näite. Võtame 100 EUR. Minu hinnangul ei saa olla mitte ühtegi paremat paigutust sellele rahale, kui see ära maksta kõige suurema KKM-iga krediidilepingusse, näiteks 60% aastamääraga krediidikonto vähendamiseks. Seda lihtsalt ütleb mu kaine mõistus, et kindlamat ja paremat investeeringut sellele rahale ei saa olla. Sisuliselt toob see lüke mulle aasta peale 60 EUR "sisse" või kui täpsem olla, siis takistab selle 60 EUR välja voolamist, lihtsalt niisama. Tavalised investorid on ilmselt rahul, kui aastane tootlus on seal 30-40%. Sellega võrreldes tundub see 60% ju lausa kuninglik, kas pole?

Mina ei ole rahatark. Aga samas, ma ei julge end ka päris rahalolliks pidada. Kui ma poleks sellises olukorras, kus ma praegu olen, siis uuriksin neid teemasid kindlasti suure huviga. Kindlasti on see võlglaseks olemise periood mu suhtumist rahasse kõvasti muutnud.

Kindlasti ei kandideeri ma siin mingile absoluutsele tõele ja ei hakka kedagi selles osas ka ümber veenma, aga minu enda nägemus raha teemadest on see, et ära topi oma nina sinna, millest sa mitte midagi ei tea - vii end enne asjadega kurssi ja analüüsi oma rahaline olukord läbi. Jah, vahest harva võib näkata ja saadki mingi rahalise võidu. Ka algaja aktsiamängur võib kogemata raha teenida, aga pikas plaanis on raske näha selle jätkusuutlikkust. Sellest kirjutasin veidi pikemalt oma "Investeerimine ja mängurlus" postituses. 

Loomulikult ei taha ma siinkohal öelda, et rahast raha tegemine on paha. Kaugel sellest. See lihtsalt ei ole mitte kuidagi võlglase teema. See lihtsalt ei oleks mitte kuidagi vastutustundlik laenuandjate suhtes. Et kui Credit24 helistab sulle ja küsib, miks selle kuu arve maksmata, siis ütled, et sorry, see kuu läks see Amazoni aktsiatesse? Kahtlustan, et nad pole selle vastusega rahul.

Minu praegune suhtumine või strateegia raha osas on järgmine: esmalt tuleb garanteerida ellujäämine, seega kodu peab olema ja sellega seonduvaid võlgnevusi ei tohiks tekkida, samuti peab toit laual olema. Teiseks tuleb tagada töökoht. Ehk siis kõikvajalikud kulutused, et töötegemiseks vajalikud tingimused oleksid täidetud (transport, elekter, internet). Ning kolmandaks võlad. Sisuliselt kõik raha, mis kahest esimesest on üle jäänud, tuleks suunata julmalt võlgade katteks. Nii lihtne ongi. Tõele au andes - kui sul jääb neist kolmest punktist veel raha üle, siis sa polegi võlglane. Siis oled sa arvatavasti täiesti tavaline keskklassi eestlane oma kohustuste ja rõõmudega.

Sellega olekski hea tänast pidupäeva postitust lõpetada - kaunist vabariigi aastapäeva teile!