Taaskord haige

Oeh, ma olen taaskord haige. Seekord kuidagi tõsisemalt kui eelmine kord. Tegelikult olid esimesed märgid juba üleeile õhus, kui tundsin, et hääl hakkas järjest kähedamaks muutuma ja kurk kriipima. Aga uskusin, et eilne puhkepäev klaarib olukorra ära ja olen tänaseks korras. Aga kahjuks mitte. Pigem läks oluliselt hullemaks. Nüüdseks on lisandunud ka lihasvalu, vastik kuiv köha ja ka väike palavik. Öösel kella nelja paiku oli olemine nii halb, et andsin ka ülemusele teada, et vajan veidike hingetõmbeaega, et end terveks ravida. Jah, ma ei käi küll kuskil väljas ega levita mingeid viiruseid ja hädaolukorras saaksin ju tööd kenasti kodus teha. Aga tegelikult tuleb mõista, et ka see on organismile koormav. Ma pean lihtsalt puhkama. Õnneks on meil nii tore firma, et mingit probleemi sellest ei teki, see paar päeva ei mõjuta otseselt kasumeid. Hetkel sai tehtud kokkulepe, et täna ja homme ma tööd ei tee, puhkan ja ravin end. Ning hiljem teen need tunnid lihtsalt järgi. Ehk siis kokkuvõttes saan korraks aja maha võtta. Ning tõenäoliselt (kui olen esmaspäevaks taas täisvormis) ei kaota ma ka sissetulekutes.

Tsiteeriksin siinkohal üht telereklaami, mille videot ma ka oma Facebooki lehel jagasin. "Mille nimel sa pingutad? Mis sind õnnelikuks teeb? Kas pole nii, et tõeliselt õnnelik oled sa siis, kui sinu inimesed on sinuga? Nende pärast ei anna sa alla, rühid edasi. Aga ära üle pinguta, sest sinu tervis ei ole mitte sinu kõige kallim vara, vaid sinu lähedaste oma. Ole olemas, ole terve!" Jah, tõepoolest - rühkima peab, aga üle ei tohi pingutada. Ma oleksin pidanud juba paar nädalat tagasi oma keha paremini kuulama ja pausi tegema, mitte esimeste heaolutunnete peale kohe tööpostile tagasi ronima. Aga selline see võlglase elu juba kord on. Hästi keeruline on tegelikult mitte midagi teha, lihtsalt puhata, raamatuid lugeda, filme vaadata või kasvõi päevaund magada. Need kõik tunduvad sellised aja- ja raharaiskamise moodi tegevused. Aga vahepeal lihtsalt peab seda tegema, et mitte läbi põleda, vaimselt kokku kukkuda. Seejuures on loomulikult teistele seda nõuannet anda oluliselt lihtsam. Ise selle järgi talitada on palju keerulisem. Aga tuleb hinges see rahu iseenda kohusetundega teha ja lihtsalt mõeldagi, et ma olen need paar lisapuhkepäeva ära teeninud.

Eks ma neid ridugi siin kirjutan hetkel pooleldi värisedes ja oma teetassist justkui soojust ja tuge otsides. Aga kirjutamata ka ei saa jätta. Täna ilmus Delfi Ärilehes taaskord üks nukram võlalugu. Paraku peideti see maksumüüri taha. Kui muidugi soov edaspidi seda ja teisigi artikleid täismahus lugeda, siis tasub mu jagamismängu poole piiluda - juba sel pühapäeval loosin ühe inimese välja, kes endale aastase kogupaketi lugemisõiguse saab. Hetkeseisuga on jagajaid täpselt 5, seega võiduvõimalus on päris suur! Aga selles artiklis oli viidatud ühele huvitavale punktile võlanõustajate liidu lehelt, mis siis annab nõu ka selle kohta, kuidas oma võlgadega paremini hakkama saada. 

Huvitav, kas see soovitus oli siin juba enne võlablogijate invasiooni või on see just meie poolt tekitatud muutus.

Aga nüüd lähen end ravima ja puhkama! Ja pärast seda loomulikult jätkub kogu see võitlus uue hooga!