Ära unusta ka iseenda eest hoolt kanda

Minu selle aasta hilistalve-varakevade kõige suurem hirm on olnud seotud ajaga. Ning tegelikult võin üsna suure tõenäosusega tänaseks kergemalt hingata. On üsna kindel, et ma saan oma aastaboonuse enne kätte, kui siin kõige hullemad stsenaariumid hakkaksid teostuma. Ehk siis juba kuskil jaanuari keskpaigast kartsin ma tõsimeeli, et ma võin korralikult orki lennata ja lõpuks "röövivad" igasugused kohtutäiturid mult suure osa boonusest endale. Aga täna, imeilusa ilmaga naistepäeval, seda ohtu enam olla ei tohiks. Eks ma olen ise ka tubli olnud ja igasuguste laenufirmadega väga aktiivselt suhelnud ning niiöelda murdlainet kenasti tagasi hoidnud, aga kahtlemata on minu edus suur roll olnud ka mind ümbritsevatel inimestel. Sealhulgas loomulikult ka teil, mu kallid lugejad. Igasugused suuremad ja väiksemad rahasüstid siit-sealt on mind vee peal hoidnud. Ühtegi reaalset kohtumenetlust pole minu suhtes isegi veel mitte alustatud ning kõik on selles mõttes kontrolli all. Jah, ma olen küll päris mitmesse kohta võlgu jäänud ning igasuguseid viiviseid ja leppetrahve on mu suunas loobitud küll, aga ikkagi, kaitsemüür püsib ning päästev aprill on vaid loetud nädalate kaugusel. Ja siis saan ma ka kõik hõõguvad tulekolded kenasti kustutatud. Aitäh teile kõigile, kes te olete sel teekonnal mind toetanud ja ka kõigile teile, kes te olete mu suhtes kannatlikkust üles näidanud. Ma ei unusta neid hetki mitte kunagi.

Muidugi tõsi on samal ajal ka see, et lõplikust pääsemisest olen ma endiselt veel väga kaugel. Kuigi ma olen koguaeg justkui niiöelda kätt pulsil hoidnud ja püüdnud oma seisu igakuiselt ajakohasena hoida, siis tegelikult ei ole juba viimased pool aastat see enam hästi õnnestunud, vaim lihtsalt on väsinud. Eks see pinge ja meeletu grindimine lihtsalt tapab. Eriti kui iga kuuga need asjad nii vähe paremuse poole liiguvad. Ning eks siis ongi taas ka igasugused kärsituse vead ja eksimused sisse tulnud. Mõned suuremad, mõned väiksemad. Tagantjärgi tarkusena võiks ju loomulikult öelda, et ma olen ju alati tegutsenud parima teadmise ja parimate eesmärkide nimel, aga paraku pole see alati lihtsalt õnnestunud. Vahet ju kokkuvõttes polegi, kas põhjuseks oli lõpuks ebaõnn või iseenda rumalus. Fakt on see, et see, kus ma hetkel omadega olen, ongi mu tänane reaalsus.

Oma Facebooki kontole kirjutasin hiljuti mõned laused, mida siinkohal veidi rohkem lahata sooviksin. Seejuures, soovitan kõigile, kes mu veidi vahetumaid emotsioone lugeda soovivad, mu konto jälgijaks hakata. Aegajalt postitan sinna asju, mis blogisse isegi ei jõua. Aga kirjutasin ma sinna siis järgmist: "Viimasel ajal on mind tabanud üks veider tendents. Inimesed kirjutavad mulle (nii emaile kui ka siinsamas messengeri chatis), kurdavad oma võlgadega seonduvat muret, mida siis kuulan ja aitan nii palju kui oskan ja tean (enamasti siis näitan inimestele kätte suuna, kelle poole pöörduda). Aga seejärel see kõik justkui katkeb. Kui mõne aja pärast küsin, kas inimene otsis ja sai abi, siis mulle enam ei vastata. Ma saan aru, et võlglase elu ongi raske, aga ma ei tea, see kõik tundub nii veider. Ma võtan kõiki neid lugusid hinge ja püüan oma parima arusaamise järgi nõu anda, aga lõpuks mind sisuliselt ignoreeritakse. Minu pea seda väga hästi ei võta - miks ometigi? Mis sellise käitumise eesmärk võiks olla? Mind teeb see kõik igal juhul ääretult kurvaks. Loomulikult on ka teistsuguseid näiteid, kus tõesti ollakse tänulik, et ma ära kuulasin ja oma nõu andsin. Et nii lootusetu see pilt siiski pole. Kuna ma ise tunnetan seda võlglase hingeelu ilmselt iga külje pealt üsnagi hästi, siis eks ma tean, et see kõik ongi vaimselt paras piin ja selle tõttu tahaksingi toeks olla neile, kes minu poole pöörduvad. Mis siis, et olen ju isegi parajalt katki." Selle postituse peale võtsid päris mitmed kaasaelajad minuga ühendust ja võtsid vaevaks mind paari hea sõnaga toetada. Kõige põhjalikult arutlesime seda kõike ühe armsa inimesega, kes ütles mulle järgmist: "See postitus näitab, et inimesed kellel on mure enda võlgadega, pole veel valmis abi vastu võtma või ei saa isegi aru mida teha, nad vajavad aega. Ma saan aru, et sa tahad aidata, kuid mulle tundub, et sa annad endast liiga palju teistele, seades enda heaolu tahaplaanile. Parem aita ennast ja need, kes pöörduvad sinu poole, pane nad fakti ette, et nad ise ka aru saaks mida või keda nad vajavad/soovivad. Eesmärk on üllas ja mõnikord vajavad inimesed kedagi kellega rääkida murest, saan väga hästi aru ja seda ongi vaja, rääkida. Kuid ära rebi end 100 tükiks. Kui teed kõike, siis tegelikult ei jõua teha midagi. Aidata ongi vaja, kuid teatud piirini, et sa ennast ei koormaks. Leian, et aidata saab neid kes päriselt ennast aidata tahavad. Sa anna inimestele õng, mitte kala. See paneb pingutama ja leidma abi ka mujalt, mitte jääda ainult sulle lootma."

Lihtsad sõnad, lihtsad mõtted. Aga nii õiged. Vahepeal ongi hea, kui keegi neid tõdesid meelde tuletab. Nagu ka lennukis kästakse: "Esmalt pane hapnikumask endale peale ja siis alles hakka ringi vaatama, keda veel aidata saaksid." Nii kehtib see ka päriselus. Veidi ehk isegi isekas, aga samas vägagi oluline tõde. Ma olen tõesti ääretult tänulik (ta teab, et olen), et see inimene mind sedasi mõistlikumale teele suunab, selle mulli sees olles kipub see reaalsus ja enesealahoiuinstikt kaduma. Aidakem teineteist, aga ärgem jätkem ennast unarusse.

Jurist Meelis Jürma postitus võlgniku õigustest, 2. osa

Eelmises postituses alanud Meelis Jürma mõtted võlgniku õiguste ja võimaluste kohta jätkuvad siin.

Kohtulik kompromiss võib tähendada võlgnikule lisaks maksegraafikule ka rahalist võitu. Nimelt kompromissi sõlmimisel tagastab riik hagejale pool riigilõivust. Seega kui võlausaldaja soovib (ja üldjuhul ta soovib, sest muidu jääb ta sellest ilma) kompromisslepingusse sisse kirjutada sätte selle kohta, et kompromissisumma sisaldab ka menetluskulusid, siis saab ta nõuda võlgnikult menetluskuluna mitte kogu riigilõivu vaid poolt sellest ( näiteks 2000 eur suuruse hagihinna puhul on riigilõiv 315 eur. Kompromissile minnes saab võlausaldaja nõuda võlgnikult riigilõivu kui menetluskulu hüvitamist kuni pooles ulatuses st 157,50 eur, Kui kompromissile ei minda, siis nõude põhjendatuse korral mõistab kohus võlgnikult riigilõivu välja täies ulatuses. Võimalik on kompromissläbirääkimiste käigus kaubelda vähemaks esindaja ehk õigusabi kulusid. Kui sõlmida kompromiss kohtumenetluse võimalikult varases etapis, siis ei ole võlausaldaja esindaja nii palju tööd teinud, kui menetluse lõpus. Ka oli minu praktikas hiljaaegu kaks vaidlust, kus õnnestus kompromissläbirääkimiste käigus esindaja kulusid vähendada 192 eurolt ja 240 eurolt 70 eurole. Ka võlausaldajaid esindavad kohtus juristid (kas siis enda ettevõtte omad või mõnest õigusabi osutavast ettevõttest tellitud) ja nad on lugenud kohtupraktikat. Nad on ka teadlikud vähemalt kahest ringkonnakohtute tasemel lahendist, kus on leitud, et masshagide (sisult ühetaolised hagid, kus tuleb ainult mõned lüngad täita ning nõue korrektselt välja arvutada puhul, kui neid esitab ettevõte, kes esitab aastas sadu kuni tuhandeid sarnaseid nõudeid ning arvestades selliste vaidluste lihtsust ) puhul on piisav ka see, kui õigusabikuluna mõistetakse välja 50 eur. Samas kui kompromissläbirääkimistel sellele tähelepanu ei pööra, et menetluskulusid vähemaks kaubelda, siis jääb paraku kehtima see, mida kohtunik põhjendatuks peab.

Võlgnik võib võita lisaks eelnevale ka viivistelt. Kompromisslepingusse läheb enamasti viivisenõue kirja summana, mis on kohtule võlausaldaja poolt esitatud hagisnõue ning see summa saab kompromisslepingus kokkulepitud viivise määra alusel suurenema hakata vaid eeldusel, kui võlgnik on jäänud viivitusse kompromissi täitmisega (osamakse tasumine on hilinenud). Seega kui kompromissi täidetakse korrektselt, siis viivise summa ei suurene. Infoks nii palju, et kui kohus teeb lahendi (olgu see siis kas tagaseljaotsus või otsus) ja võlausaldaja nõuab võlgnikult hagis nn “tulevikuviivist” (viivis, mis mõistetakse välja laenulepingust tuleneva määra järgi ajavahemiku eest kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni (tavaliselt on kohtulahendis ka märge, et kuni põhivõla täieliku tasumiseni eeldusel, et kogu viivisnõude suurus ei ületa põhivõla suurust) siis see nõude põhjendatuse puhul üldjuhul ka välja mõistetakse. Seega kompromissi mittesõlmides suureneb viivise summa pidevalt üldjuhul kuni põhivõla täieliku tasumiseni või kuni viiviste kogusumma jõuab põhivõla suuruseni. Kui kompromiss sõlmitakse, siis saab viiviste summa suureneda ainult juhul, kui kompromissi ei täideta korrektselt. Ja lisaks kõigele muule hoitakse nii kaua, kuni kompromissi täidetakse, kokku ka kohtutäituri tasud.

Kolmandaks kohtuga kohtumenetluse käigus mitte suheldes võetakse endalt ära võimaluse esitada vastuväiteid hagile. Vastuväited hagile võivad olla erinevad. Selleks võib olla näiteks aegumise vastuväide, milles taotletakse kohtult aegumise kohaldamist. Kui kohus seda teeb, siis ei tule kohustust üldse täita.

Vaidlustada saab ka näiteks hageja ekslikult või teadlikult esitatud ebaõigeid väiteid (nt on hageja hagis märkinud, et viivise määr on 0,22 %, aga lepingust tulenevalt on see 0,022 % või on hageja tähelepanuta jätnud, et võlgnik on võlgnevuse mingis osas enne hagi esitamist tasunud).

Samuti saab kohtu tähelepanu juhtida näiteks laenulepingu tühisuse aluste ilmnemisele näiteks seoses ebamõistlikult kõrge krediidi kulukuse määraga. Oluline on siinjuures teada, et ka juhul, kui leping lõpuks osutubki kehtetuks, siis ei vabasta see asjaolu võlgniku kohustuse täitmisest, kuid vähendab oluliselt täitmise mahtu. Kui leping kehtib, siis on võlausaldajal õigus nõuda lepingu alusel antud laenu põhisumma tagasisaamist koos intressi ja viivisega lepingust tuleneva määraga. Kui leping on kehtetu, siis on õigus tagasi saada tühise lepingu alusel üleantu st laenu põhiosa ja intressi ning viivist seaduses sätestatud ulatuses, mis on üldjuhul lepingus sätestatud määradest vähem.

Vaidlustada saab ebamõistlikult kõrget viivise või leppetrahvi määra.

Arvan, et siin toodud näidetest piisab, et tõestada väidet, et kohtu ja võlausaldajaga on mõistlik suhelda, sest mittesuhtlemisel on soolane hinnalipik küljes ja just soovimatus suhelda on see, mis tihti teeb keskmise võla suureks ja suure veelgi suuremaks.

Juhul kui Teil on kohtus või kohtusse jõudmas võlgnevust puudutav probleem ning tunnete, et endal jääb teadmisi ja oskusi sellega tegelemiseks väheseks, siis võtke minuga ühendust telefonil 56860535 või e-posti aadressil [info@jur.ee](mailto:info@jur.ee). Olen kogenud võlaasjade asjatundja, kes on aidanud paljusid inimesi. Aitan meelsasti ka teid!

Parimate soovidega 

Meelis Jürma

MA, jurist

Meelis Jürma: Võlgnik peaks kohtuga suhtlema, mitte kohut kartma

Tänane postitus tuleb täies mahus võlamuredega tegeleva juristi, Meelis Jürma sulest. Puudutab see taaskord võlgniku õiguseid ja võimalusi kohtuga suheldes. Kuna jutt ise on päris pikk ja põhjalik, siis jagan selle pooleks. Esimene osa on siin.

Võlgnik peaks kohtuga suhtlema, mitte kohut kartma.

Mõni aeg tagasi ilmus ajakirjanduses artikliteseeria võlaküsimuste kohta. Ühe probleemina tõsteti esile, et kohtud teevad võlaasjades palju tagaseljaotsuseid. Tagaseljaotsus tehakse üldjuhul siis, kui kostja (võlgnik) kohtuga ei suhtle. Kui võlgnik ei esita kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule oma kirjalikku nägemust tema vastu esitatud nõuete kohta või kui kostja (võlgnik) ei ilmu kohtuistungile, kuhu kohus on kohustanud ta ilmuma. Käesoleva artikli eesmärk on viia inimesteni teadmine, et kohtuga ja ka võlausaldajaga on mõistlik suhelda. Kohus ei ole võlgniku vaenlane ja kohut ei tule karta. Selline suhtlus võib lõppkokkuvõttes vähendada või teatud olukordades ka vältida nõudeid või luua võlgnikule sobivamad tingimused kohustuste täitmiseks (nt maksegraafiku sõlmimine kohtuliku kompromissina) ilma kohtulahendi sundtäitmiseta ja kohtutäiturile täiendavaid kulutusi tegemata. Kohtuga suhtlemata võidakse aga võlgnikult välja mõista mida iganes ja tagaseljaotsus või maksekäsu kiirmenetluses tehtav maksekäsk on üldjuhul viivitamatult täidetav. Seega on kohtutäituri tasud sinna juba lisaks kohtu poolt välja mõistetud summadele praktiliselt sisse kirjutatud.

Esimene näide, miks kohtuga suhtlemata jätmine võib olla halb tuleb maksekäsu kiirmenetlusest. Nimelt peab võlgnik tema vastu esitatud nõuetega mittenõustumisel maksekäsu kiirmenetluses esitama 15 kalendripäeva jooksul makseettepaneku kättesaamisest vastuväite. Makseettepanek toimetatakse üldjuhul kätte kas elektrooniliselt e-toimiku kaudu või siis posti teel väljastusteatega. Kättesaamise päevaks loetakse päeva, millal olete menetlusdokumendi e-toimiku keskkonnas avanud või postiljonile väljastusteatele allkirja andnud makseettepaneku kättesaamise kohta.

Vastuväite saatmata jätmise korral võib tekkida näiteks olukord, kus kohus teeb maksekäsu aegunud nõude kohta, mida enam ei tulekski maksta, sest kohus ise ei pea aegumistähtaja möödumist kontrollima vaid aegumise kohaldamist peab kohtult taotlema kostja (võlgnik). See põhimõte kehtib küll ka hagimenetluse kohta, kuid minu praktika on näidanud, et üldjuhul hagimenetlusse aegunud nõudeid ei esitata. Küll aga peavad inkassofirmad aegunud nõuetega “kalastamiseks” piisavalt heaks maksekäsu kiirmenetlust. Minu kätte on sattunud igal aastal 2-3 sellist maksekäsu kiirmenetlusse antud aegunud nõuet, kuid vaevalt neid nii vähe on ja kindlasti on üht- teist jätkunud ka kolleegidele ning kindlasti on ka juhtumeid, kus see aegunud kohustus on mitte midagi tehes lastud endalt välja mõista ja võlgnevust täituritasude võrra, mis pole sugugi väikesed, suureneda lasta.

Teiseks võtab võlgnik kohtumenetluses aktiivselt mitteosaledes endalt võimaluse kompromissi sõlmimiseks võlausaldajaga. Kompromiss võib võlgnikule kasulik olla nii mõnelgi põhjusel. Ennekõike tähendab kompromiss võimalust tasuda võlgnevus koos kõrvalnõuetega (enne laenulepingu lõppemist või enne võlausaldaja poolt ülesütlemist sissenõutavaks muutunud, kuid tegelikult tasumata intress, viivis, sissenõudmiskulud, võimalik leppetrahv) ja menetluskulusid pikema ajaperioodi jooksul. Näiteks mitte koheselt vaid kahe või kolme aasta jooksul. Maksegraafiku kestvus sõltub paljus ka võla suurusest, võlausaldajast ja võlgniku võimalustest.