Tänane postitus tuleb täies mahus võlamuredega tegeleva juristi, Meelis Jürma sulest. Puudutab see taaskord võlgniku õiguseid ja võimalusi kohtuga suheldes. Kuna jutt ise on päris pikk ja põhjalik, siis jagan selle pooleks. Esimene osa on siin.
Võlgnik peaks kohtuga suhtlema, mitte kohut kartma.
Mõni aeg tagasi ilmus ajakirjanduses artikliteseeria võlaküsimuste kohta. Ühe probleemina tõsteti esile, et kohtud teevad võlaasjades palju tagaseljaotsuseid. Tagaseljaotsus tehakse üldjuhul siis, kui kostja (võlgnik) kohtuga ei suhtle. Kui võlgnik ei esita kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule oma kirjalikku nägemust tema vastu esitatud nõuete kohta või kui kostja (võlgnik) ei ilmu kohtuistungile, kuhu kohus on kohustanud ta ilmuma. Käesoleva artikli eesmärk on viia inimesteni teadmine, et kohtuga ja ka võlausaldajaga on mõistlik suhelda. Kohus ei ole võlgniku vaenlane ja kohut ei tule karta. Selline suhtlus võib lõppkokkuvõttes vähendada või teatud olukordades ka vältida nõudeid või luua võlgnikule sobivamad tingimused kohustuste täitmiseks (nt maksegraafiku sõlmimine kohtuliku kompromissina) ilma kohtulahendi sundtäitmiseta ja kohtutäiturile täiendavaid kulutusi tegemata. Kohtuga suhtlemata võidakse aga võlgnikult välja mõista mida iganes ja tagaseljaotsus või maksekäsu kiirmenetluses tehtav maksekäsk on üldjuhul viivitamatult täidetav. Seega on kohtutäituri tasud sinna juba lisaks kohtu poolt välja mõistetud summadele praktiliselt sisse kirjutatud.
Esimene näide, miks kohtuga suhtlemata jätmine võib olla halb tuleb maksekäsu kiirmenetlusest. Nimelt peab võlgnik tema vastu esitatud nõuetega mittenõustumisel maksekäsu kiirmenetluses esitama 15 kalendripäeva jooksul makseettepaneku kättesaamisest vastuväite. Makseettepanek toimetatakse üldjuhul kätte kas elektrooniliselt e-toimiku kaudu või siis posti teel väljastusteatega. Kättesaamise päevaks loetakse päeva, millal olete menetlusdokumendi e-toimiku keskkonnas avanud või postiljonile väljastusteatele allkirja andnud makseettepaneku kättesaamise kohta.
Vastuväite saatmata jätmise korral võib tekkida näiteks olukord, kus kohus teeb maksekäsu aegunud nõude kohta, mida enam ei tulekski maksta, sest kohus ise ei pea aegumistähtaja möödumist kontrollima vaid aegumise kohaldamist peab kohtult taotlema kostja (võlgnik). See põhimõte kehtib küll ka hagimenetluse kohta, kuid minu praktika on näidanud, et üldjuhul hagimenetlusse aegunud nõudeid ei esitata. Küll aga peavad inkassofirmad aegunud nõuetega “kalastamiseks” piisavalt heaks maksekäsu kiirmenetlust. Minu kätte on sattunud igal aastal 2-3 sellist maksekäsu kiirmenetlusse antud aegunud nõuet, kuid vaevalt neid nii vähe on ja kindlasti on üht- teist jätkunud ka kolleegidele ning kindlasti on ka juhtumeid, kus see aegunud kohustus on mitte midagi tehes lastud endalt välja mõista ja võlgnevust täituritasude võrra, mis pole sugugi väikesed, suureneda lasta.
Teiseks võtab võlgnik kohtumenetluses aktiivselt mitteosaledes endalt võimaluse kompromissi sõlmimiseks võlausaldajaga. Kompromiss võib võlgnikule kasulik olla nii mõnelgi põhjusel. Ennekõike tähendab kompromiss võimalust tasuda võlgnevus koos kõrvalnõuetega (enne laenulepingu lõppemist või enne võlausaldaja poolt ülesütlemist sissenõutavaks muutunud, kuid tegelikult tasumata intress, viivis, sissenõudmiskulud, võimalik leppetrahv) ja menetluskulusid pikema ajaperioodi jooksul. Näiteks mitte koheselt vaid kahe või kolme aasta jooksul. Maksegraafiku kestvus sõltub paljus ka võla suurusest, võlausaldajast ja võlgniku võimalustest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar