Eelmises postituses alanud Meelis Jürma mõtted võlgniku õiguste ja võimaluste kohta jätkuvad siin.
Kohtulik kompromiss võib tähendada võlgnikule lisaks maksegraafikule ka rahalist võitu. Nimelt kompromissi sõlmimisel tagastab riik hagejale pool riigilõivust. Seega kui võlausaldaja soovib (ja üldjuhul ta soovib, sest muidu jääb ta sellest ilma) kompromisslepingusse sisse kirjutada sätte selle kohta, et kompromissisumma sisaldab ka menetluskulusid, siis saab ta nõuda võlgnikult menetluskuluna mitte kogu riigilõivu vaid poolt sellest ( näiteks 2000 eur suuruse hagihinna puhul on riigilõiv 315 eur. Kompromissile minnes saab võlausaldaja nõuda võlgnikult riigilõivu kui menetluskulu hüvitamist kuni pooles ulatuses st 157,50 eur, Kui kompromissile ei minda, siis nõude põhjendatuse korral mõistab kohus võlgnikult riigilõivu välja täies ulatuses. Võimalik on kompromissläbirääkimiste käigus kaubelda vähemaks esindaja ehk õigusabi kulusid. Kui sõlmida kompromiss kohtumenetluse võimalikult varases etapis, siis ei ole võlausaldaja esindaja nii palju tööd teinud, kui menetluse lõpus. Ka oli minu praktikas hiljaaegu kaks vaidlust, kus õnnestus kompromissläbirääkimiste käigus esindaja kulusid vähendada 192 eurolt ja 240 eurolt 70 eurole. Ka võlausaldajaid esindavad kohtus juristid (kas siis enda ettevõtte omad või mõnest õigusabi osutavast ettevõttest tellitud) ja nad on lugenud kohtupraktikat. Nad on ka teadlikud vähemalt kahest ringkonnakohtute tasemel lahendist, kus on leitud, et masshagide (sisult ühetaolised hagid, kus tuleb ainult mõned lüngad täita ning nõue korrektselt välja arvutada puhul, kui neid esitab ettevõte, kes esitab aastas sadu kuni tuhandeid sarnaseid nõudeid ning arvestades selliste vaidluste lihtsust ) puhul on piisav ka see, kui õigusabikuluna mõistetakse välja 50 eur. Samas kui kompromissläbirääkimistel sellele tähelepanu ei pööra, et menetluskulusid vähemaks kaubelda, siis jääb paraku kehtima see, mida kohtunik põhjendatuks peab.
Võlgnik võib võita lisaks eelnevale ka viivistelt. Kompromisslepingusse läheb enamasti viivisenõue kirja summana, mis on kohtule võlausaldaja poolt esitatud hagisnõue ning see summa saab kompromisslepingus kokkulepitud viivise määra alusel suurenema hakata vaid eeldusel, kui võlgnik on jäänud viivitusse kompromissi täitmisega (osamakse tasumine on hilinenud). Seega kui kompromissi täidetakse korrektselt, siis viivise summa ei suurene. Infoks nii palju, et kui kohus teeb lahendi (olgu see siis kas tagaseljaotsus või otsus) ja võlausaldaja nõuab võlgnikult hagis nn “tulevikuviivist” (viivis, mis mõistetakse välja laenulepingust tuleneva määra järgi ajavahemiku eest kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni (tavaliselt on kohtulahendis ka märge, et kuni põhivõla täieliku tasumiseni eeldusel, et kogu viivisnõude suurus ei ületa põhivõla suurust) siis see nõude põhjendatuse puhul üldjuhul ka välja mõistetakse. Seega kompromissi mittesõlmides suureneb viivise summa pidevalt üldjuhul kuni põhivõla täieliku tasumiseni või kuni viiviste kogusumma jõuab põhivõla suuruseni. Kui kompromiss sõlmitakse, siis saab viiviste summa suureneda ainult juhul, kui kompromissi ei täideta korrektselt. Ja lisaks kõigele muule hoitakse nii kaua, kuni kompromissi täidetakse, kokku ka kohtutäituri tasud.
Kolmandaks kohtuga kohtumenetluse käigus mitte suheldes võetakse endalt ära võimaluse esitada vastuväiteid hagile. Vastuväited hagile võivad olla erinevad. Selleks võib olla näiteks aegumise vastuväide, milles taotletakse kohtult aegumise kohaldamist. Kui kohus seda teeb, siis ei tule kohustust üldse täita.
Vaidlustada saab ka näiteks hageja ekslikult või teadlikult esitatud ebaõigeid väiteid (nt on hageja hagis märkinud, et viivise määr on 0,22 %, aga lepingust tulenevalt on see 0,022 % või on hageja tähelepanuta jätnud, et võlgnik on võlgnevuse mingis osas enne hagi esitamist tasunud).
Samuti saab kohtu tähelepanu juhtida näiteks laenulepingu tühisuse aluste ilmnemisele näiteks seoses ebamõistlikult kõrge krediidi kulukuse määraga. Oluline on siinjuures teada, et ka juhul, kui leping lõpuks osutubki kehtetuks, siis ei vabasta see asjaolu võlgniku kohustuse täitmisest, kuid vähendab oluliselt täitmise mahtu. Kui leping kehtib, siis on võlausaldajal õigus nõuda lepingu alusel antud laenu põhisumma tagasisaamist koos intressi ja viivisega lepingust tuleneva määraga. Kui leping on kehtetu, siis on õigus tagasi saada tühise lepingu alusel üleantu st laenu põhiosa ja intressi ning viivist seaduses sätestatud ulatuses, mis on üldjuhul lepingus sätestatud määradest vähem.
Vaidlustada saab ebamõistlikult kõrget viivise või leppetrahvi määra.
Arvan, et siin toodud näidetest piisab, et tõestada väidet, et kohtu ja võlausaldajaga on mõistlik suhelda, sest mittesuhtlemisel on soolane hinnalipik küljes ja just soovimatus suhelda on see, mis tihti teeb keskmise võla suureks ja suure veelgi suuremaks.
Juhul kui Teil on kohtus või kohtusse jõudmas võlgnevust puudutav probleem ning tunnete, et endal jääb teadmisi ja oskusi sellega tegelemiseks väheseks, siis võtke minuga ühendust telefonil 56860535 või e-posti aadressil [info@jur.ee](mailto:info@jur.ee). Olen kogenud võlaasjade asjatundja, kes on aidanud paljusid inimesi. Aitan meelsasti ka teid!
Parimate soovidega
Meelis Jürma
MA, jurist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar