Plaan on tegelikult lihtne - lõpuks peaks alles jääma vaid kodulaen, suurpankade tarbimislaenud, sõbralaen ja kaks järelmaksu. Ei mingeid krediidikontosid, kiirlaene enam. See etapp saab kohe-kohe otsa ja no ei ole mitte mingit plaani seda uuesti käima tõmmata. Ärge teie ka seda tehke. Kui ikka teie kodupank teile enam väikelaenu ei anna, siis ärge vaadake enam uusi võimalusi. Minu meelest sellega võikski igasugused laenukohustused piirduda. Laenamine ei ole iseenesest paha, kui eesmärgid on õiged ja tingimused head. Laias laastus julgeks öelda, et minu piiriks saab edaspidi olema 20% KKM. Kui ikka sellest kallimalt teile raha pakutakse või lausa peale surutakse, siis hoidke eemale. Väga vähe on neid eesmärke siin elus, mille peaks kinni maksma mingisuguse kiirlaenufirma krediidikontoga.
Krediidikontodest ma täna rääkida tahaksingi. Klassikalises mõttes krediidikontosid pakuvad tänaseks ikka väga mitmed Eesti laenukontorid. Nad ise reklaamivad seda muidugi ääretult toreda ja mõnusa vahendina. Et võtad ju raha sealt ainult siis, kui vaja. Et tule, tule, avame sulle 2000 eurot krediiti, aga nii kaua kui sa seda ei kasuta, siis ei maksa sa sentigi. Vahva, eks ole. Aga sellele lisandub muidugi eripära, et ega nad sul seda unustada ei lase. Nii pea, kui seal mõnigi euro vaba raha tekib, hakkavad kliendid saama kirju ja sõnumeid, kus neile seda meelde tuletatakse - sul on x eurot vaba raha ootamas. Samuti tehakse aegajalt mingeid loosimänge - "kõigi vahel, kes sel kuul oma krediidikontolt raha on välja võtnud, loosime terve laenusumma tagasi" jne. Kokkuvõttes on inimene korraliku lõa otsas ja ega laenukontor loll ei ole, tema huvi ei ole sind sealt vabaks lasta.
Minul oli tipphetkel avatud 6 krediidikontot 4 erineva firma juures - Ferratum, Credit24, Monefit ning Placet Groupi 3 erinevat teenust (smsraha, smsmoney ja laen). Kokku 12500 euro eest potentsiaalset krediiti, mille väljamakseteks ei küsinud keegi mitte ühtegi väljavõtet. Samas on neil kõigil intressimäärad julgelt üle 50% aastas ja see intressiarvestus käib koguaeg kasutuses oleva jäägi põhjal - ehk siis mida rohkem oled seda raha kasutusele võtnud, seda räigemad intressid sulle igakuiselt kaela lendavad. Aegade jooksul olen ma tegelikult kredidiikontode alla arvestanud ka mingid raha24 ja creditstar lepingud, aga reaalselt ei ole need päris tavapärased krediidikontod, sest neil on range tagasimaksegraafik, kus ei saa teostada osalisi lisamakseid krediidijäägi vähendamiseks (raha24 on siin siiski natuke paindlikum - neile kirjutades võib lisakokkuleppeid saada sõlmida).
Tänaseks on mul kõik need 6 lepingut tagasi makstud. Mu jooksev seis oli septembri alguseks nende lepinguteks 5719,41 EUR. Ning kõigi nende nulli saamiseks kulus mul 6166,47 EUR. Ehk siis laias laastus 450 euro eest pidin erinevaid tasusid ja intresse juurde maksma. Aga selle kõigega olin ma tegelikult arvestanud. Lisaks võtsin ette ka teekonna, et kõik need lepingud ära tühistada ning kontod sulgeda-blokeerida. Taaskord - see ei ole selline väga kindel protsess. Lihtsalt tuleb firmadele järjest avaldused kirjutada, digiallkirjad alla ja nii see läks. Hetkeseisuga nüüd ja kohe ei ole mul enam võimalik neid rahasid kasutada, aga... Paraku on aga nende kontode avamine sama lihtne kui nende sulgemine - lihtsalt taaskord avaldus, komisjon vaatab üle ja jällegi on kraanid lahti. Aga vähemalt olen ma enda kaitseks tänaseks kõik ära teinud, mis teha on saanud.
Selline see seis siis ongi nende krediidikontodega. Minu hing ja rahakott on neist nüüdseks vaba.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar