Igavus pole süüdi, igavus teeb head...

Parafraseerides üht Tanel Padari laulu: "Igavus pole süüdi, igavus teeb head..." 

Kohati ma igatsen igavust. Seda tunnet, et mul ei ole mitte midagi teha, kohustusi pole, viskaks jalad seinale, peesitaks päikese käes ja oleks lihtsalt niisama. Aga juba aastaid ei ole ma seda kõike enam tunda saanud. Elutempo ja tehtud vead on viinud selleni, kus hinges enam justkui rahu ja vaikust ei olegi. Koguaeg on mingi ärevus, äng, otse öeldes "ora sealsamuses"... Aga ma tahaks, et mul oleks igav. Kasvõi natukenegi, paariks tunnikski.

Loomulikult ei saa öelda, et igavus mu ellu alati head toonud oleks. Sest eks on osad väga halvad spordiennustusedki tehtud igavusest. Aga ikkagi pole igavus selles otseselt süüdi. Pigem oli probleem selles, mida ma oma igavusega peale hakkasin, kuidas seda peletada üritasin. Need sammud olid valed.

Tänapäeva ühiskonnad paraku juba on tegelikult selliselt üles ehitatud, et niisama olemist peetakse justkui mingiks tabuks. Mis sa siin laiskled ja istud niisama, tee midagi kasulikku. Lapsedki kurdavad pidevalt, kuidas neil on igav ja siis hakatakse rumalusi tegema. Samas, lugesin kuskilt hiljuti, et tegelikult on laste arengule eluliselt oluline, et neil oleks aegajalt igav. Lapsevanem ei peaks iga hinna eest oma võsukesele tegevust otsima. Sest suures plaanis on igavus midagi sellist, mis paneb loovuse tööle, samal ajal lastes vaimul ja kehal natuke puhata. Ma võrdleksin igavust natuke ka väsimusega. Kui oled väsinud, siis lähed õhtul voodisse, magad seal oma 8 tundi täis ja oled vähemalt teoorias hommikuks palju värskem. Sama on ka igavusega, viskad end korraks pikali, ei tee mitte midagi, mõtled vaikselt oma rahulikke mõtteid ja küllap ühel hetkel hing ja mõistus annavad sulle märku, mida asjalikku oma igavusega peale hakata. Minu meelest peaks inimesed üldse palju rohkem oma keha ja vaimu kuulama. Ei pea iga hinna eest maailmaga kaasa jooksma. Elu on siiski ju maraton ja tegelikult võiks meil igal ühel olla oma sobilik tempo. Hoidkem ennast ja lubagem endale vahepeal natuke ka igavlemist.