Facebooki võlagruppidest

Ma tegin vahepeal natuke uurimustööd, lihtsalt kasvõi antropoloogilistel eesmärkidel. Surfasin ringi erinevates Facebooki võlglaste ja petturite gruppides. Olen sellel teemal ka varem põgusalt kirjutanud, aga nüüd püüdsin läheneda natuke teise nurga alt. Mind huvitas ennekõike see vestlusstiil võlglase ja võlaandja vahel. Loomulikult annan endale aru, et need postitused, mis reaalselt kuhugi gruppidesse jõuavad, on tegelikult vaid jäämäetipuks ja kulisside taga käib ilmselt mitmesugust erinevat suhtlust palju rohkem, äärmusest äärmusesse - nii viisakaid kui ka reaalsete ähvarduste saatel toimuvaid suhtlusi.

Minu tähelepanekud võimaldasid mul teha järeldusi, et tihtipeale on sellistes gruppides täiesti omad "püsikliendid" ehk siis inimesed, kes reaalselt jäävad võlgu väga väga paljudele eraisikutele. Ning tegelikult ju justkui peakski nende eest hoiatama kõiki teisi ka ning mulle tundub, et mingil määral on ka see häbiposti panek ju täiesti "välja teenitud". Kuigi nagu viimastel nädalatel siit ja sealt kuulda, siis ega see avalikustamine nüüd päris seaduslik ka ei ole ning peagi võib neid gruppe ka sulgemine ähvardada. Aga see selleks, sellel ma hetkel peatuda ei soovi, sest see on üks päris keeruline juriidiline mäng, millel ma pole absoluutselt pädev sõna võtma.

Mina räägiksin pigem sellest inimlikust poolest ehk siis inimeste omavahelisest suhtlemisest. Sellistes gruppides avaldatakse enamasti vaid sellised juhtumid, kus on reaalne kirjavahetus, tõendid jne välja toodud. Ning olgem ausad, need messengeri vestluste väljavõtted nendes postitustes on ikka omaette ooper küll. Ja seda mõlemalt poolelt, nii võlglaste kui võlaandjate poolelt. Kuna võlaandjate osas on tegelikult seis oluliselt parem ja viisakam, siis alustaksin neist. Enamasti on ühel võlaandjal ilmselt neid laenukliente päris palju ja usun, et enamus diile lõpeb ka edukalt mõlemale osapoolele ja mingeid võlgnevusi ei teki. Ühelt poolt meeldib mulle väga, kui kannatlikud võlausaldajad võlgnikuga on, antakse uusi võimalusi, tehakse graafikuid ümber jne. Kuid see, kuidas laenuandjad tegelikult võlglastega käituvad ja sõna otseses mõttes neile valetavad, kui neil võlglase suhtes "kops üle maksa" läheb, on ikka veidi liiga jõhker. Väljendid nagu "ma annan su kohtutäiturile üles" või "ma kirjutan kohe kiirmaksekäsu täiturile" jne. See on täielik absurd ja lihtsalt võlglase teadmatuse ära kasutamine! Kohati panebki mõtlema, kas võlausaldaja teeb seda teadmatusest või ta valetab teadlikult, et ähvardus mahlasem tunduks. Asja tuum on siis selles, et mitte ükski võlausaldaja ei saa võlgnevust otse kohtutäituri kätte anda. Kõik käib läbi kohtumenetluste. Täituri lauale jõuavad vaid jõustunud kohtuotsused. Ning arvestades, kui jõhkrad seaduserikkumised on tegelikult eelmainitud laenulepingud (intressid, viivised, trahvid) - sellest kirjutasin pikemalt siin - siis ega neil laenuandjatel erilist võidurõõmu sealt kohtust loota pole, kui võlglane vähegi oskab enda eest seista (lükkab selle kiirmaksekäsu tagasi ja laseb kohtul seda asja jahvatada). Loomulikult ei õigusta ma siinkohal mitte kuidagi võlgu jäämist kui sellist. Kui oled selle rõveda lepingu sõlminud (a'la laen 100 EUR ja kahe nädala pärast 180 EUR tagasi ja 10 EUR viivist iga päev), siis maksa ära. Aga kindel soovitus oleks muidugi see, et hoia lihtsalt eemale sellisest jamast. See ei ole su päästerõngas, mitte kunagi.

Aga nüüd siis ka võlglaste suhtumisest ja suhtlemisest. See on tegelikult täiesti jabur, mida need inimesed genereerida suudavad. See vabanduste hulk ja mitmekesisus on lihtsalt piiritu. Kõige sagedasemaks probleemiks on muidugi see, et palk ei laeku õigeaegselt. Ma muidugi pole ehk õige inimene seda kommenteerima, mul ei ole palk kunagi hilinenud. Võimalik, et leidubki päris mitmeid tööandjaid, kes ei maksa oma töötajatele õigeaegselt palkasid välja. Aga sisuliselt on see kõigi võlglaste stampvabandus. Edasi tulevad vabandused, mis on seotud tervisega. Ollakse kas ise järsku pikemalt haiglas (lisatakse ka mõni pildike juurde) või on laps või ema-isa haiglas ja nende eest peab hoolitsema. Järgmised vabandused tulevad selles stiilis, et pangaautomaat sõi kaardi ära (kuna just tuli uus pangakaart ja ei teadnud täpselt, mis see PIN olema peab) ja ei saa sularaha arvele panna. Ning selle tõttu peab nüüd vähemalt 5 päeva ootama. Siis muidugi võltsitakse igasuguseid ekraanipilte ja saadetakse suvalisi väljavõtteid sellest, et makse on ju teostatud. Loomulikult on tihtipeale kasutusel mingid Revoluti, Paysera või üldse elukaaslase või lapse pangakontod ja eks needki tekitavad ju iseenesest vabandusi juurde - väga tihti esineb tehnilisi tõrkeid (kasutan ise Revoluti teenuseid ja võin kinnitada, et siiani pole kordagi mitte ühegi ülekandega probleeme olnud) ja muid jamasid. Kokkuvõttes käib pidevalt üks jauramine selle nimel, et kasvõi 1-2 päeva juurde võita. Loomulikult ühel hetkel laenuandja kannatus ikkagi katkeb ja siis kaob võlglane enamasti üldse ära, blokib lihtsalt inimesed ära ja loodab, et selline pea liiva alla peitmine lahendab probleemid. Muidugi mõista ei lahenda see mitte midagi, sellele järgnebki tavaliselt siis lõpuks postitus sinna "vahvasse" gruppi ja inimene saab mitu korda kuulsamaks (teatud mõttes on see kõik ju täiesti välja teenitud võlglase poolt, mis siis, et ilmselt ebaseaduslik). Niimoodi need "mängud" seal gruppides siis veerevadki.

Mis ma siis nüüd kokkuvõttes öelda tahan selle postitusega? Põhiline iva ilmselt ongi see, et rohkem austust, rohkem ausust kuluks meile kõigile ära. Ja rohkem mõistust ja küllap ka seda rahatarkust, millest nii palju räägitakse.