Neljapäev, 25. märts 2021

Veelkord võlglaste õigustest ja laenuandjate ebaseaduslikust tegevusest

Õhtulehes on viimastel päevadel ilmunud rida artikleid Facebooki laenugruppidest. Sellest, kuidas eraisikud annavad eraisikutele laene ning tegelikult liiguvad selle kõigega üsna hallil alal. Et mitte öelda konkreetselt seadusi rikkudes. Nad tegutsevad ilmselgelt majandustegevuse tunnustega ning kõik nende lepingud peaksid tegelikult tarbijakrediidilepingute reeglitega kooskõlas olema. Aga sellest on see reaalsuses väga kaugel. Ei ole tavapäratu, kus intressiks küsitakse näiteks 850% aastas, ebaseaduslikest viivisemääradest (0,5% päevas), trahvidest (suvalised 100-eurosed trahvid) rääkimata.


Ma ei hakka siinkohal neid artikleid ümber jutustama ja tegelikult ei taha ma sellest eraisikutevahelisest kontrollimatust laenuturust üldse rääkida. Aga selle artiklite sarja seni viimases osas on tegelikult päris palju mõtteterasid, mis oleks hea üle korrata. Need kehtivad ka tavapäraste tarbijakrediidilepingute puhul, mida väljastavad meile litsentseeritud ja tegevusloaga laenuandjad (nende seas ei ole ametlikult mitte ühtegi eraisikut).

Mis juhtub, kui siiski sõlmida leping, kus on kokku lepitud kõrgem krediidikulukuse määr, kui seadus lubab? Sellisel juhul on leping tervikuna õigustühine. Saadud raha tuleb kokkulepitud kuupäevaks tagasi maksta, kuid intressi ei saa võtta mitte lepingu järgi, vaid Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära järgi. Praegu on see 0%. Seega riskib krediidiandja sellistel tingimustel tarbijakrediidi andmisel sellega, et ta annab laenu seadusjärgse intressiga. Kuna see on praegu 0%, siis annab ta laenu tasuta.

Krediidi kulukuse määr võib olla maksimaalselt kolmekordne keskmine tarbimislaenude kulukuse määr Eestis. Arvet peab Eesti Pank, mis iga poole aasta tagant arvutab viimase kuue kuu keskmise. Praegu on aluseks eelmise aasta 1. juunist kuni 30. novembrini väljastatud tarbimislaenud. Nende keskmine kulukus oli 20,09%. Seega, lubatud KKM on hetkeseisuga 3*20,09 = 60,27%. Siinkohal on muidugi oluline täpsustada, et tähtis on, mis määr kehtis teie lepingu sõlmimise hetkel. 

Natuke ka leppetrahvidest. Saab küll küsida viivist, aga tegelikult mingit leppetrahvi ega käsiraha küsida ei saa. Krediidiandjal ei ole õigust leppetrahvi nõuda, tarbijal on õigus selle maksmisest keelduda. Kui tarbija on selle juba ära maksnud, on tal õigus see tagasi saada. 

Järgmisena sellest, mis järjekorras arvestatakse tehtud osamakset, kui see ei kata tervet kuumakset. See on samuti seadusega kindlaks määratud: 1) võla sissenõudmiseks tehtud kulud; 2) võlgnetav põhisumma; 3) intress; 4) muud kohustused (§ 415 lg 2). Nimetatud järjekorda ei saa pooled tarbija kahjuks (ega ka kasuks) muuta.

Ehkki seadus kaitseb nõrgemat, ei juhtu see automaatselt. Isegi kui teie võlg jõuab kohtusse, siis kohtunik ise ei hakka teie jaoks lillegi liigutama. Kohus ei saa üldjuhul aidata inimest, kes kontakti väldib (kohtudokumentide vastuvõtmist väldib) ja ise enda huve mitte mingil moel kaitsta ei soovi. Ehk siis jällegi sellest tavapärasest praktikast, millest olen ennegi kirjutanud - kui teile saabub kiirmaksekäsk, mis suure tõenäosusega on igast jama täis, siis sellele reageerimata jätmisel (vastuväite esitamata jätmisel) mõistetaksegi see summa tervenisti teilt välja. Kohus omal algatusel mingit „uurimist“ läbi ei vii. Ning paljud laenuandjad ja inkassod sellele loodavadki. See on ka põhjus, miks algsed laenulepingud, inkassodega sõlmitud võlatunnistused on igasugust jura täis. Statistika kohaselt ei vasta kiirmaksekäsule 80% võlglastest. Kiirmaksekäsku saab algatada vaid kuni 6400 EUR suuruse võla korral.

Väike õpetus ka siia lõpetuseks, mida peaks tegema, kui teile saabub kohtu poolt teade maksekäsu kiirmenetluse algatamise kohta.

Vastuväite esitamise tähtaeg hakkab kulgema makseettepaneku kättesaamisele järgnevast päevast. Vastuväite esitamise viimaseks päevaks on tähtaja viimane päev. Kui võlgnik esitab tähtaja jooksul põhistatud vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Vastuväite põhjendamine ei ole kohustuslik, v.a elatise puhul.

Makseettepaneku kättesaamisel on Teil võimalus:

1) maksta nõude esitajale makseettepanekus osundatud summa 15 päeva (välisriigis kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul alates makseettepaneku kättesaamisest, kui Te loete esitatud nõuet põhjendatuks või

2) esitada 15 päeva jooksul (välisriigis kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul) makseettepaneku kättesaamisest nõude või selle osa vastu vastuväide, kui Te ei loe esitatud nõuet põhjendatuks.

Vastuväide tuleb esitada Maakohtu Maksekäsuosakonnale. Vastuväite esitamisel kasutage ümbrikus olevat vormi. Vastuväite elektrooniline vorm on kättesaadav ka kohtu veebilehel www.kohus.ee. Elektrooniliselt saab vastuväite kohtule esitada kas e-posti teel (aadress: maksekask@kohus.ee) või avaliku e-toimiku kaudu (aadress: www.e-toimik.ee.) Elektrooniliselt esitatud vastuväide peab olema digitaalselt allkirjastatud. Avalikku e-toimikusse sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID. Vastuväite võib esitada ka vabas vormis.

Seiske enda eest. Ärge laske endast üle sõita. Seadused kaitsevad tegelikult võlglasi ebaõigluse eest (ning seda ebaõiglust rakendavad paljud laenuandjad üsna teadlikult), aga võlglased lihtsalt ei oska, ei julge ega tea neid kasutada. 

7 kommentaari:

  1. Mina olen meeleheitel. Olen loomulikult ise loll olnud, lootsin mingile imele. Nüüd on aga vist kõik, igale poole pöördunud aga keegi ei riski refinantseerida. Miks ei ole mingit riiklikku asutust kes annaks madala intressiga pikaajalist laenu, et oma hätta sattunud( jah, iseenda rumalusest) kodanikke päästa?
    Mu kõigi krediitide ja laenude kuumakse on ca 1800 eurot. See on ilma majapidamiskuludeta. Iga kuu jäöb miinuspoolele ca 500 eurot.
    Mis veel teha annab peale köie?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kurb on selliseid kommentaare lugeda, aga paar küsimust: oled sa oma seisud ära kaardistanud, kõik kohustused Excelis kirjas? Oled sa võlanõustaja juures käinud? Mis seisus sul laenud on? Kas on juba mõni leping üles ka öeldud? Inkassod? Kohtumenetlused? Kuidas töö ja sissetulekutega seisud? Köis ei ole üldse mingi mõistlik variant.

      Kustuta
  2. Kõik korralikult makstud siiani. Aprilli pigistab ka veel kuidagi aga siis läheb jamaks. Koroona pluss plaaniline südamelõikus mis tähendab paarikuulist töölt kõrvalejäämist. Kust ma võlanõustaja leian?
    Tänud

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kirjutasin sellel teemal veidi aega tagasi ka pikemalt, äkki on abiks esimese sammu tegemisel - https://volglane.blogspot.com/2021/02/volanoustamisteenusest.html

      Kustuta
  3. Olen ülimalt tänulik Sinule kes sa lõid selle blogi.Mind ootavad ees samad asjad,inkasso veel pole, aga kohe minek kuna lihtsalt pole raha ,et tasuda,palga vähenemine haiguslehed ja jne JA tõenäoliselt ootab ka veel koondamine.Minu küsimus kuidas ma peaksin alustama,mida kõigepealt tegema et vältida üleliigset maksmist?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No inkassode puhul on tegelikult üsna lihtne reegel - kui sa saad nende poolt mingi võlatunnistuse ettepaneku, siis loe see lihtsalt hästi rahulikult läbi. Ning mõtle kõikide rahasummade, intresside, viiviste, trahvide peale, mida nad seal kirjutavad. Ning seejärel mõtle, kas see summa, mida nad sult nõuavad, on mingilgi määral seoses sellega, mida sa ise omast arust võlgu võiksid olla. Ning seejärel lihtsalt muudkui küsi küsimusi, arvutuskäike ja selgitusi. Ning kui on näha, et inkasso mingit normaalset kokkulepet ei paku, siis lase asjal kohtusse minna, kiirmaksekäsk tuleks tagasi lükata ja siis otsustab juba kohus, mis see korrektne võlanõue on. Sellele vaimsele terrorile ei tohi alluda ja lisaks ei tohiks allkirjastada nõudeid, millega sa tegelikult nõus ei ole. Kui on soovi asja detailsemalt arutada, siis kirjuta mulle volglasepaevik@gmail.com

      Kustuta
  4. Tänud, Kirjutan Sulle kindlasti,tean et jään ise hätta ei ole just väga teravpliiats nendes asjades.

    VastaKustuta