Inkassoturule päitsed pähe?

Kuna mu enda elus midagi väga põnevat (vähemalt selle blogi kontekstis) ei toimu, siis kirjutaks vahelduseks taaskord inkassodest. Ning nagu tellimuse peale, ilmus tänases Postimehes üks päris hea kokkuvõtlik artikkel, kus natuke juttu ka sellest, mis plaanid riigil kogu selle metsiku lääne moodi "teenusega" on. Artikkel ise on siin ning nagu ikka selliste kirjutistega, on see taaskord maksumüüri taga. Aga pole hullu, püüan sellest väikese ülevaate anda.

Põhiline tõdemus siinkohal ongi see, et Eestis ei vaja inkassofirmad tegevusluba. Ning selle tõttu ei riski nad ebaseaduslikult tegutsedes sisuliselt mitte millegagi. Nii mõneski Euroopa riigis on inkassofirmade tegevus rangemalt reguleeritud, näiteks läheb sellel alal tegutsemiseks vaja tegevusluba. Eestiski kõlab üleskutseid reegleid karmistada.

Rõhutatakse üle ka kuldne tõde, mida peaks iga võlglane ja iga kodanik arvesse võtma. Inkassofirmadel pole mingit seadusest tulenevalt menetluslikku jõudu. Tegu on tavalise äriühinguga, kes ei saa kellegi sissetulekut arestida või vara maha müüa, vaid peab selleks pöörduma kohtusse nagu iga teine eraõiguslik võlausaldaja. Inkassofirmade äri baseerub suuresti inimeste õigusteadmatusel, reeglina on inkassode saadetud nõudekirjades nõuded kas oluliselt ülepaisutatud, aegunud või tõendamata. Just see ebaõiglus ja nõrgema osapoole ära kasutamine on see, mida peab reguleerima.

Artiklis saab sõna ka Julianuse esindaja (juhataja Oliver Markvart) ning see jutt on ausalt öeldes täiesti nördimust tekitav. Sisuliselt ta lihtsalt õigustab oma firma ja üldse inkassoturu toimimist, nägemata selles kõiges enda poolt mitte mingeid vigu. Ometigi teame me ju kõik, millise teerulli ja ükskõiksusega inkassod üldiselt võlglastest üle üritavad sõita.

HUGO.legali peajurist Erki Pisukese hinnangul oleks otstarbekas võtta inkassofirmad finantsjärelevalve alla, nagu seda on tehtud ka teistes riikides. Inkassoturg on tema sõnul oluline osa krediiditurust, kuna inkassoettevõtetele loovutatakse igal aastal väga suures mahus nõudeid. "Ometi aga puudub inkassofirmade tegevuse üle igasugune sisuline järelevalve," nentis Pisuke. "Seetõttu ongi inkassodel võimalik inimeste õigusteadmatusel opereerida."

Lõpuks saab sõna ka rahandusministeeriumi esindaja, kes nendib, et natuke eeltööd on juba tehtud ja tegemisel, kuid tegelikkuses oodatakse otsuseid ja juhiseid ka Euroopast. "Tõenäoliselt saabub kokkulepe aasta teises pooles ja seejärel saame täpsemalt oma reguleerimise plaaniga edasi minna". Kokkuvõttes antakse mõista, et töö käib, aga reaalseid tulemusi ei ole enne 2021. aasta lõppu paraku oodata. Seega, vähemalt sinnani käib kogu see inkassode isetegevus edasi ja võlglased peavad ise end harima ja enda õiguste eest seisma ja mitte laskma inkassodel endast räigelt üle sõita. Pean nentima, et ma pole siiani kohanud mitte ühtegi inkassojuhtumit, kus inkasso võlglase suhtes algusest peale õiglane ja seaduseid järgiv oleks. Alguses visatakse ALATI mingi jura näkku ja loodetakse, et võlglane vastu ei hakka. See on täiesti teadlik ärimudel. See peab lõppema.