esmaspäev, 24. mai 2021

Inkassoturule päitsed pähe?


Kuna mu enda elus midagi väga põnevat (vähemalt selle blogi kontekstis) ei toimu, siis kirjutaks vahelduseks taaskord inkassodest. Ning nagu tellimuse peale, ilmus tänases Postimehes üks päris hea kokkuvõtlik artikkel, kus natuke juttu ka sellest, mis plaanid riigil kogu selle metsiku lääne moodi "teenusega" on. Artikkel ise on siin ning nagu ikka selliste kirjutistega, on see taaskord maksumüüri taga. Aga pole hullu, püüan sellest väikese ülevaate anda.

Põhiline tõdemus siinkohal ongi see, et Eestis ei vaja inkassofirmad tegevusluba. Ning selle tõttu ei riski nad ebaseaduslikult tegutsedes sisuliselt mitte millegagi. Nii mõneski Euroopa riigis on inkassofirmade tegevus rangemalt reguleeritud, näiteks läheb sellel alal tegutsemiseks vaja tegevusluba. Eestiski kõlab üleskutseid reegleid karmistada.

Rõhutatakse üle ka kuldne tõde, mida peaks iga võlglane ja iga kodanik arvesse võtma. Inkassofirmadel pole mingit seadusest tulenevalt menetluslikku jõudu. Tegu on tavalise äriühinguga, kes ei saa kellegi sissetulekut arestida või vara maha müüa, vaid peab selleks pöörduma kohtusse nagu iga teine eraõiguslik võlausaldaja. Inkassofirmade äri baseerub suuresti inimeste õigusteadmatusel, reeglina on inkassode saadetud nõudekirjades nõuded kas oluliselt ülepaisutatud, aegunud või tõendamata. Just see ebaõiglus ja nõrgema osapoole ära kasutamine on see, mida peab reguleerima.

Artiklis saab sõna ka Julianuse esindaja (juhataja Oliver Markvart) ning see jutt on ausalt öeldes täiesti nördimust tekitav. Sisuliselt ta lihtsalt õigustab oma firma ja üldse inkassoturu toimimist, nägemata selles kõiges enda poolt mitte mingeid vigu. Ometigi teame me ju kõik, millise teerulli ja ükskõiksusega inkassod üldiselt võlglastest üle üritavad sõita.

HUGO.legali peajurist Erki Pisukese hinnangul oleks otstarbekas võtta inkassofirmad finantsjärelevalve alla, nagu seda on tehtud ka teistes riikides. Inkassoturg on tema sõnul oluline osa krediiditurust, kuna inkassoettevõtetele loovutatakse igal aastal väga suures mahus nõudeid. "Ometi aga puudub inkassofirmade tegevuse üle igasugune sisuline järelevalve," nentis Pisuke. "Seetõttu ongi inkassodel võimalik inimeste õigusteadmatusel opereerida."

Lõpuks saab sõna ka rahandusministeeriumi esindaja, kes nendib, et natuke eeltööd on juba tehtud ja tegemisel, kuid tegelikkuses oodatakse otsuseid ja juhiseid ka Euroopast. "Tõenäoliselt saabub kokkulepe aasta teises pooles ja seejärel saame täpsemalt oma reguleerimise plaaniga edasi minna". Kokkuvõttes antakse mõista, et töö käib, aga reaalseid tulemusi ei ole enne 2021. aasta lõppu paraku oodata. Seega, vähemalt sinnani käib kogu see inkassode isetegevus edasi ja võlglased peavad ise end harima ja enda õiguste eest seisma ja mitte laskma inkassodel endast räigelt üle sõita. Pean nentima, et ma pole siiani kohanud mitte ühtegi inkassojuhtumit, kus inkasso võlglase suhtes algusest peale õiglane ja seaduseid järgiv oleks. Alguses visatakse ALATI mingi jura näkku ja loodetakse, et võlglane vastu ei hakka. See on täiesti teadlik ärimudel. See peab lõppema.

3 kommentaari:

  1. Jutt on kindlasti õige ja vajadus inkassosektori reguleerimise üle pädev. Mul on (kahjuks) võimalus antud teemat kommenteerida selle kadalipu läbinud praktikuna. Tihti oli inkassofirmadega suhtlemine kergem, kui laenuadjaga - see ei tähenda muidugi seda, et nad probleemidest võlgnikust vahendeid valimata üle sõita ei prooviks. Samuti kujunes intress inkassolepingutes madalamaks, kui laenuandjaga. Mitmed inkassod sülmivad lepingu esialgse laenulepingu tingimustel, või siis ka madalama intressiga. Kohtusse minekut nad proovivad üldiselt vältida. Jällegi - praktikuna - inkassol ja inkassol on vahe.. Mõni proovib olla selline pop ja noortepärane, et umbes "hei sõber, ära pulli, maksa ära ja meist saavad veel parimad sõbrad!! " Teised on jälle sellised "klassikalised", jääb tunne, et teisel pool toru on tätoveeritud kätega vanem, elust tüdinenud keskealine maksakahjustusega mees, kes kõne ajal sigaretti suitsetab, viskit libistab ja läbi toas leviva suitsupilve poolsutsiidsete mõtetega läbi pesemata aknaklaasi tülpinult aknast välja põrnitseb. Aga jah, parem on seda muidugi ise mitte kogeda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh kommentaari eest. Mulle on saadetud väga palju erinevaid inkassolugusid ja ka lepinguid ning igasuguseid võlatunnistusi, mida inkassod võlgnikule peale üritavad suruda. Ning ma tõesti ei ole veel näinud, et keegigi neist oleks kohe alguses teinud pakkumise, mis oleks seaduslik ja 100% korrektne. Alati on mingid kahtlased ja suvalised summad, trahvid, "tulevikuviivised" ja muud veidrused sees. Võimalik, et see esimene samm ongi inkasso poolt lihtsalt alati selline kondiproov, et mis masti võlglane siis seekord teisel pool on... Aga kui end inkasso silmis natukenegi kehtestada, siis vist saab juba suhelda küll. Ning ka mõistlikumad diilid välja kaubelda. Teatud mõttes olen nõus ka sellega, et tihtipeale on laenuandjad ise oluliselt paindumatud oma tingimustes, sest nad lihtsalt teavad, et võlgade sisse nõudmiseks loodud tütarfirma istub kõrvaruumis, seega parem ongi kui asi sinna tiksub...

      Kustuta
  2. Mis huvi on inimestel, kes on inkassoga saanud normaalselt suheldud ja kaubale, sulle "oma lugu" saata? Loogiline, et kisavad ikka need, kes millegiga rahul ei ole. Natukene lapsik on sellest järeldada, et ju siis ainult rahulolematud olemas ongi... Kui traumapunktis töötad ja uksest sisse tulevad ainult abivajavad inimesed, siis arvadki, et kogu elanikkonnal koguaeg luud katki?

    VastaKustuta