esmaspäev, 15. märts 2021

Enesehinnang ja enesemüümine

Enne, kui tänast teemat lahkama hakkan, siis mainin ära, et tegin taaskord ühe väikese vaimse pausi pärast viimast postitust. Kui olin laupäeva hommikul oma mõtted siia kirja pannud, siis tegin veel paar tundi oma põhitööd ja siis sulgesin sisuliselt kõik netiseadmed. Ei lugenud ma isegi kirju, rääkimata mingitest võla- ja ka blogiteemadest. Ma olin väsinud lihtsalt sellest kõigest. Selliseid turgutavaid pause vajab iga inimene, eriti intensiivsematel eluperioodidel. Ning eriti vastu kevadet, hilistalvel, mil on niiehknaa igasugune vitamiinipuudus ja muud hädad eriti tugevalt esil.

Ning see oli üks tore kvaliteetne aeg koos perega. Sest ega praegusel koroonaajal niikuinii ju kellegi teisega eriti läbi käia ei soovitata. Loodus, metsavaikus, pori ja lörts olid selle nädalavahetuse märksõnadeks. Vahva oli. Õhtul igasugused puldiautodega rallitamised, pusled ja muud möllud. Lisaks veel väike ühine "Kuninganna Corgi" vaatamine koos juurviljasnäkkidega - paprika, porgand, kurk, tomat isetehtud tipikastmega. Eelarve: paar eurot. Tasuvus: perekonnaühtsustunde märkimisväärne tõus ja üleüldine vaimse tervise paranemine. Soovitan kõigile.

Aga olgu, nüüd siis põhiteema juurde, millest täna kirjutada tahtsin. Järgnevateks mõteteks andis aluse üks kirjavahetus ühe blogilugejaga. Ta esitas küsimuse, miks ma ei võiks proovida endale suuremat palka juurde kaubelda, võidelda oma sissetulekute nimel. Tunnistan ausalt - ma ei ole kunagi enesemüümises ja enda reklaamimises väga osav olnud. Pole antud seda pealehakkamist ja ehk ka copywriteri oskusbaasi. Eks oma suur osa on siin ka minu enda olemusel, tagasihoidlikkusel. Olen alati oma elus liikunud põhimõtte järgi, et ärge hinnake mind mu sõnade vaid mu tegude järgi. Ehk siis olen lootnud, et kui ma teen palju ja head tööd, siis seda märgatakse ja lõpuks tasustatakse vastavalt - natuke naiivne vist isegi? Ehk siis võiks öelda, et ma olen pigem selline vaikne tööhobune, mitte ülesklantsitud tõutäkk. Ilmselt ei võida ma mitte kunagi parima töötaja auhindu näiteks. Aga samas olen ma korduvalt olnud aasta parima tiimi liige. Niiet võta sa siis kinni, kas olen lihtsalt aja jooksul headesse meeskondadesse sattunud häid projekte tegema või on seal ikka minu osa ka olnud oluline.

Nagu öeldud - ma ei oska ennast müüa. Ma ei oska olla see inimene, kes läheb võõra inimese juurde ja teatab, et just mina olen maailma parim ja antagu mulle nüüd palju raha. Ma ei oska minna ka ülemuse jutule lausetega, et ma olen asendamatu tiimiliige. Ma lihtsalt loodan, et mu töö räägib iseenda eest. Kahjuks see vist aga tänapäeval enam nii ei käi. Kui päris aus olla, siis ma hinges tunnen tegelikult rahulolu, et ma just selline olen nagu ma olen. Aga paraku ei maksa selle hingerahu eest arveid. Mida siis ette võtta? Minna kuskile vaimse turgutuse ja enesehinnangu tõstmise laagrisse (ma ei tea, kas selliseid on olemas üldse?), tulla lihtsalt mugavustsoonist välja ja hakata end rohkem esile tooma? Või siis töötada veelgi rohkem ja veelgi paremini, et lõpuks oleksingi asendamatu, ka ilma reklaamita? Üle enda varju teadupärast ei hüppa ja enda olemuse muutmine ei ole kindlasti lihtne teekond, mida valida.

Kuidas teil palkadega lood on? Kas julgete ise minna ülemuse jutule ja raha juurde küsida? Kas oskate ennast reklaamida? Kas oskate ennast tööturul müüa? Või on praegune pandeemia loonud hoopis olukorra, kus tuleb rahul olla sellegagi, et üldse mingigi töökoht ja palk alles on?
Lõpuks on ainult kõik, ainult enesemüümine –
turul me oleme vennad ja õed!

10 kommentaari:

  1. Töökoha vahetus on kõige lihtsam viis palga juurdeküsimiseks.

    VastaKustuta
  2. Mina pushisin ennast seda sama tegema. Minu meelest naised küsivad palka juurde nt palju harvem, kui üldse ja neil on raskem enda tugevusi müüa. Vb näen asju lihtsalt enda mätta otsast :). Aga igatahes otsustasin, et küsida ikka võib. Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab? Selleks on lihtne ei. Ja siis saab juba vestlust edasi viia, et mis saaks teha, et ei-st saaks jah. Igatahes minu palvele oli vastus hetkel ei, aga klausliga, et ma hakkaksin enda ametikõrgenduse materjale ette valmistama. Mis tähendab, et suure tõenäosusega on see ei mõne kuu pärast jah. Nii et küsida tasub, soovitaksin välja mõelda oma tugevused, mis oled ekstra teinud oma töö juures etc. Samuti küsida avatud küsimusi. Mida me saaks teha, et mu palka tõsta? Kuidas me saame selle teoks teha? Mis on suurim takistus kõrgema palga teenimisele? Sellised küsimused panevad ka vastaspoole kaasa mõtlema. See ei ole nõudmine vaid pigem diskussiooni avamine.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh selle vastuse eest! See mõjub kuidagi eriti positiivselt ja lootusrikkalt. Tõepoolest - mida olekski selle küsimisega kaotada...

      Kustuta
  3. Eva-Liina ju käis palka juurde küsimas, sai vaid kommikarbi..

    VastaKustuta
  4. Vahetul juhil ei pruugi olla palkade osas otsustamisõigust ... Minu töökohas mõned korrad aastas vaadati palgad üle, aga seda tegid "kõrgemad" ülemused. Vahetu juhi arvamust siis küll küsiti, et mis koefitsiendi tema igale inimesele määraks, aga lõplik otsus ei olnud tema pädevuses.

    Kuna Eva-Liina töökoht on väikelinnas, oleneb, mida toodetakse, mis olukorras on praegu toodangu tarbijad ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Esiteks olen väga meelitatud ja super rõõmus, et keegi mu postitusi lugenud on.
      Meie ettevõttes siiski on palgaläbiraakimised ja preemia määramised otsese ülemuse otsustada. Peab vaid ettevõtte juhiga kooskõlastama. Tööd meil jagub. Rohkem kui küll. Ehk õnneks töötan hetkel alal kus firma oma käekäigu üle kurta ei saa.
      Plaaningi konkreetselt ülemuse poole pööruda palgatõusu küsimiseks. Ootan vaid hetke selle tegemiseks. Hetkel argumenteerin enda osa firma käekäigus. Asendamatu ma kindlasti pole, aga tubli töötaja siiski. Halvim mis juhtuda saab on vaid eitav vastus.

      Kustuta
  5. Eks see palga juurde küsimine/saamine sõltub ikkagi paljudest asjadest. Näiteks raskesti asendataval spetsialistil on tõenäoliselt seda oluliselt lihtsam küsida/saada kui näiteks mõne kaubandusketi kassapidajal.

    VastaKustuta
  6. Üks põhilisi asju, mida palga juurdeküsimisel peab arvestama, on see, et tööandja huvi on maksta sulle võimalikult vähe, peaasi, et sa lihtsalt rahul oleksid. Kindlasti ei köida samas tööandjat kuidagi see, et sul on lihtsalt rohkem raha vaja. Aga eks igas organisatsioonis muidugi oma eripärad, kuidas see palganumbrite kujunemise protsess üles ehitatud on. Mida lihtsam töö ja väiksem roll (ehk kui sind võib sisuliselt asendada inimene tänavalt), seda keerulisem ka palka juurde küsida.

    VastaKustuta
  7. Minu 2 senti palgatöötaja vaatevinklist:

    - Iga ettevõtte eesmärgiks on teenida ettevõtjale kasumit.

    - Kui osaled selles ettevõtmises palgatöötajana, siis makstakse Sulle peamiselt 2 asja eest:

    --- Esiteks: Kui palju vastutust Sa võtad enda peale selles kasumiteenimise masinavärgis. Ehk teed ise asju ära või juhendad/aitad teistel paremini asju ära teha.

    --- Teiseks: Kui palju on Sul oskusi mida teistel pole. Ehk kui unikaalsed on Su oskused tööjõuturul. Mida rohkem on inimesi kes oskavad ja on nõus tegema seda mida Sina teed - seda vähem Sulle tuleb maksta.


    Siit edasi saab igaüks juba tuletada mida on tarvis teha selleks, et oma palka tõsta. Omanda oskuseid mida teistel pole (ja üldjuhul on teistel seda vähem oskuseid valdkonnas mida enam see nõuab pingutust). Teiseks võta rohkem vastutust (ehk anna lubadusi ja täida need) valdkondades mis ettevõttele väärtust loovad (ehk aitavad kasumlikumad olla). Teiste (meeskonna) juhtimine/eestvedamine on sealjuures nagu võimendusega vastutuse võtmine - lubate midagi olulist ja väärtust loovat ära teha koos ja kui täidategi lubadust, saate kõrgemat palka selle eest lõpuks.

    Ja no siia lõppu see igivana värk, et enamus töötajaid valib ühe kahest mõttemallist - "teen nii vähe kui vajalik, sest selle palga eest rohkem ei pinguta" versus "teen nii kasulikult tööd kui oskan ja arendan ennast kogu aeg edasi, et oskaks veel kasulikum olla ning küsin endale selle eest soovitud palga".

    Selline mõttekäik;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh selle mõttekäigu eest! Väga kenasti kõik kokku võetud ja ilusasti ära ka sõnastatud.

      Kustuta