kolmapäev, 10. veebruar 2021

Võlanõustamisteenusest

Kuna see blogi on muutunud teatud määral selliseks osaliselt võlanõustamisteenuseks, siis mõtlesin, et paneksingi siia kirja, kuskohast tegelikult on võimalik leida võlgade osas ametlikku abi. Ja missugust abi võlanõustajatelt üldse loota või oodata võiks.
Alustaksin definitsioonist. Antud laused pärinevad Pärnu linna kodulehelt. 

Võlanõustamisteenuse osutamisega abistatakse toimetulekuraskustes isikut:
  • tema varalise olukorra kindlakstegemisel
  • võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel
  • uute võlgnevuste tekkimise vältimisel toimetulekuvõime parandamise kaudu
  • muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamisel.
Siit ja sealt kostub aegajalt nurinaid, kuidas inimesed on võlanõustajas pettunud. Eks kindlasti ongi olemas ka nõrgemaid võlanõustajaid, aga esmalt tuleb ehk enda sisse vaadata ja välja mõelda, mis on need ootused, mida te sellelt teenuselt üldse eeldate. Ilmselgelt ei ole võlanõustaja ju mingi võluvits, et lähete kohale, räägite 2 tundi juttu ja ongi plaan paigas ja võlad kohe-kohe klaaritud. Mina olen oma teekonnal kokku puutunud kolme erineva võlanõustajaga - ühe juures käisin reaalselt kohal (sellest rääkisin põgusalt ka ühes postituses), teisega olen päris palju kirju vahetanud e-maili teel ning kolmas on tegelikult mu enda hea tuttav, kes alles eelmisel aastal võlanõustaja paberid sai ja seega veel aktiivselt tegev selles vallas ei olegi. Kõik on nad mind omamoodi aidanud ja harinud. Olen neile kõigile ääretult tänulik ja julgeksin öelda, et kogu see kogemus on minu jaoks olnud väga meeldiv.

Rõhutaksin kogu selle protsessi juures mõned põhitõed üle.
1) Teie kodune omavalitsus on kohustatud teile tagama võlanõustamisteenuse ja selle teie eest kinni maksma. Seega ei ole vaja karta, et oi, mis see nõustamine küll maksma võiks minna. Ehk siis, kui omavalitsus ise vastavat teenust ei paku, siis peab ta leidma rahalised vahendid, et teie valitud teenusepakkuja arved kinni maksta. Lihtsalt uurige oma kodukoha vastava inimese käest see kõik järgi.

2) Hea koht, kuskohast võlanõustajate kontakte leida - https://evnl.ee/abiotsijale/volanoustajad/

3) Helista, saada kiri, mine kohale või lepi veebikohtumine kokku ja pane need rattad veerema. Alates sellest hetkest saavad asjad vaid ülesmäge minna.

Teatud mõttes võib võlanõustajat võrrelda psühholoogiga, kes lihtsalt aitab sul mõtteid koguda, probleemi ära kaardistada ning anda juhiseid, kuidas edasi minna või millised võimalused üldse võiksid olla. Olge lihtsalt ise võimalikult ausad ja osavõtlikud. Oma probleemide pisendamise, varjamise või peitmisega teete halba ainult iseendale. Siin ei ole häbil kohta. Uskuge mind - need inimesed on väga suure tõenäosusega näinud veelgi hullemaid olukordi, kui see teie oma. Võidelge enda eest!

23 kommentaari:

  1. Nõustun sinuga. Ma ka alguses olin veidikene kahtleval seisukohal, et mis nad ikka teha saavad, olukord juba nii hull. Aga siiski võib nende käest vajalikku infot saada edasi toimetamiseks. Vähemalt mina sain.

    VastaKustuta
  2. Soovitan tutvuda ka Riigikogus menetletava eelnõuga 315SE, mis peaks tooma leevendust ja vähendama bürokraatiat seoses 2011 aastal jõustunud seadusemuudatusega, mille tulemusena aeguvad ca 85000 nõuet mis on Kohtutäiturite juures menetlemisel. Suur osa nendest nõuetest on pärit eelmise majanduskriisi aegadest ning on enamasti rohkem kui pooles ulatuses alusetud erinevate lisandunud kulude tõttu.
    Eriti tasuks tähelepanu pöörata arvamustele, kus Julianus Grupiga seotud isik on esitanud oma vingukirja, et nende arvates pole 10 aastane piin piisav...
    Ühesõnaga - tutvuge ja hinnake ise, mis tulevikus toimub.

    https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/de58623d-5a79-4e1e-aac2-9236dd8c6332/T%C3%A4itemenetluse%20seadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus

    Ei saa jätta ka mainimata, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda üritab menetluse lõpetamisel aegumise tõttu luua kohtutäituri tasust eraldi nõuet, mille aegumine algaks taas uuesti pihta. Ehk Eestis kehtib jätkuvalt elukestev süü...

    Lugege kindlasti läbi ka arvamused!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ühe Julianuse arvamuse kohta oli kõnekas märge, et "... tõlgendus selliselt, nagu arvamuse esitaja väidab, ei tugine juba täna kehtivale õigusele ega ole leidnud kinnitust ka kohtupraktikas."

      Kustuta
  3. Telekas oli kunagi selline avalik võlanõustamissari. Peaaegu kõigi juhtumite juures jõuti lihtsalt järeldusele, et tuleb lisatööd võtta. Enamik võlglasi on siiski palgavaesed ja nende puhul mingist nõustamisest abi ei ole. Rohkem tööd ja kõik muu oli tühi loba, et saade väga tühi ei oleks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei ole nõus. Inimeste harimine oma õiguste osas on väga hädavajalik. Muidu lihtsalt lastaksegi inkassol endast üle sõita ja hiljem kiirmaksekäsku ignoreerides tõmmatakse endale kaela oluliselt suuremad jamad, kui Exceli tabelit pidades võimalik oleks. Paljud inimesed, kes minu poole on pöördunud oma muredega ja kellel võlad juba inkassos, ei oma mingit ülevaadet sellestki, mis seisus see algne laen ülesütlemise hetkel oli. Seega, raske ka aru saada, kui palju see inkasso siis omaloomingut ikkagi tegi... Sellised asjad oleksid võlanõustaja abiga kõik olemata.

      Kustuta
    2. Minu arust mida iga võlgnik saaks ise ära teha on see, et ole teadlik oma võlgnevusest, võlgnevuse kujunemisest, kust mingid summad tulenevad jne. Kui jääb midagi arusaamatuks, kust selline summa on saadud, siis küsida ja küsida ja küsida. Ehk siis ei mingeid tasumisi, ei mingeid kokkuleppeid enne kui ei teata, kust on need summad saadud ja kuidas kujunenud.

      Kustuta
    3. Jah, kõik algab tegelikult võlgade kaardistamisest. Ja järgmine samm olekski jah see, et võlanõustaja teeb selgeks, et tegelikult hirm ja liiva alla pugemine ei aita võlglast. Et tuleks enda eest võidelda ja kui on mingigi rea või summa kohta kahtlus või arusaamatus, siis tulebki seda konkreetselt küsida. Ei tohiks olla nii, et inkasso ütleb, et võlg on 2000 EUR ja võlglane kirjutab alla, kuigi hinges võibolla isegi tunneb, et krt, liiga suur summa vist. Ehk siis inkasso võiks lõpetada tegelikult endast nõrgemas positsioonis olevate inimeste ära kasutamise. Aga samas võiks inimesed ka rohkem enda eest võidelda ja rohkem oma õigustega kursis olla. Ja siin ongi hea alguspunkt just võlanõustaja. Võlanõustaja poole pöördumine on võlglase jaoks täiesti riskivaba tegevus - kaotada pole sellest mitte midagi.

      Kustuta
    4. Riskivaba tegevus tõesti. Paraku hoiab ilmselt paljusid võlglasi selle sammu astumist tagasi hirm, häbi ja piinlikkus. Kui kasvõi korraks nendest üle saada võib teha juba suure sammu edasi. Tean omast käest.

      Kustuta
    5. Kardetavasti on see tõesti nii jah. Häbitunne hoiab inimesi tagasi. Lihtsam on ju liiva alla pugeda ja loota, et mure ja probleemid kaovad ära. Kahjuks ei kao. Samas, kui sa tõesti omadega nii ummikus oled, pidevad kõned ja kirjad postkastis...siis tulekski mõelda, et mida see võlanõustaja siis veel halvemaks üldse teha saaks? Need inimesed ongi ju seda tööd tegemas just selleks, et võlglasi aidata. Muuta kasvõi natukenegi mõtlemist ja suhtumist, võtta hirme vähemaks. Aga eks ikka nagu paljude asjadega siin elus - just see esimene samm on alati kõige keerulisem...

      Kustuta
  4. Tegelikult päris masendav, mis olukorras me ühiskonnana oleme, kui inimene peab enda eest võitlema, kogu aeg enda õiguste eest seisma. Inimese õigus ongi olla loll (võhik), selleks on asjatundjad - ettevõtted, mis selles vallas tegutsevad. Et kui mina ei ole automehhaanik, olen tavakodanik, siis mul ei pea olema samu teadmisi ja oskusi autot remontides, mis mehhaanikul. Ma saan vaid heauskselt usaldada oma ala spetsialiste. Kusjuures see hea usu põhimõte on üks võlaõiguse baasprintsiipe. Aga miks see võlgnik, samamoodi täiesti tavaline inimene, võhik, kesiste teadmistega võlgnevuste, paragrahvide jne osas, et miks tema ei saa heas usus toetuda spetsialisti ehk inkassofirmale? Kus see VÕS § 6 lg 1 siin siis on, mis ütleb, et Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt? Loomulik ju, et tavakodanik (tarbija) ei pea omama samu teadmisi ja oskusi, mis selles valdkonnas igapäevatööd tegev asjatundja.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kahjuks nii see tõesti on. Väga mõtlemapanev tõesti. Inkassod ajavad igal aastal miljoneid kokku, on selle veel uhkedki. Aga mitte keegi ei räägi kõva häälega sellest, et see kõik tuleb sellest, et võlglast ei kohelda õiglaselt.

      Kustuta
    2. Lisaks sellele, et inkassod niigi hädas võlgnike pealt kolme kuni kümnekordseid kasumeid teenivad, toodavad nad üksteisele nõudeid vahendades võlglastele miinust veelgi juurde. Ei ole harvad juhud, kus samadele ettevõtjatele kuuluvad nii algsed laenuandjad, teisesed ettevõtted, mis neid laene kokku ostavad, kolmandad mis nn. krediidiregistreid peavad ja siis veel needsamad inkassofirmad, mis neid sisse nõuavad. Vahel kuuluvad samadele omanikele ka mõned meediaettevõtted, mis siis reipalt võlgnikke muttatampivaid artikleid toodavad. Ja nõnda saabki kahesajast eurost kaheksa tuhat. Ja kahjuks see ei ole nali, ega väljamõeldis.

      Üks rääkimata probleem on veel kohtutäiturite omavoli. Kahjuks ei ole Justiitsministeerium seda põhjalikult uurinud, kuid ei ole harvad juhtumid, kus tegelikkuses on algne sissenõudja juba ammu esitanud Kohtutäiturile avalduse menetluse lõpetamiseks, kuid Kohtutäitur ei ole seda sellest hoolimata teinud, vaid kasseerib saadud raha lihtsalt oma eelarvesse, kui ootamatu äritulu. Ja oma ülbuses keeldub võlgnikule täitetoimikut näitamast, sest siis tuleks ju vale välja. Keegi ei esita ju küsimusi, kas täiturilt on taodeldud täitementluse lõpetamist, kui menetlus on peale maksmist lõpetatud? Kas sissenõudja saab ikka alati oma raha tagasi ja kui palju on reaalselt menetlusi, mis peaks olema lõppenud?

      Kogu see asi kokku on süsteemne orjastamine ja petmine. Loomulikult on ka võlglaste seas inimesi, kes on teadlikult petnud ja valetanud ja meelega maksmata jätnud, kuid suurem osa inimesi on lihtsalt hädas. Ja see ongi kõige kurvem.

      Kustuta
    3. Sellest kohtutäiturite omavolist pole tõesti varem kuulnud. Kogu see võlglaste mutta tampimine tundub igal juhul korralik maffiastiilis organiseeritud tegevus.

      Kustuta
  5. Kohati tundub, et isegi mõrvarid või muud isikuvastaste kuritegude toimepanijad saavad loota õiglasemale kohtlemisele kui võlglased, keda peksavad nii laenufirmad, inkassod kui lõpuks ka kohtutäiturid. Jah, võlglased on enamasti on jamad ise kokku keeranud, aga...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks isikuvastaste kuritegude toimepanijad on samuti ju oma jamad ise kokku keeranud. Aga üldine suund on jah, et kuhugi õnnetu juhuse tõttu võlgu olemine on suurem kuritegu, kui mõrv...
      Ühele inkasso-, või ka laenufirmale, on tegelikult väga kasulik hoida lootusetuid võlgnevusi oma bilansis. Jutt käib ju nõuetest, mis raamatupidamislikus mõttes on ettevõttes positiivse poolepeal. Ka neid väiksemaid laenuandjaid ju krediteeritakse suuremate pankade poolt. Nüüd selleks, et saada piisavalt investeeringuid raha väljalaenamiseks, tuleb jätta investoritele või siis suurpankadest laenuandjatele mulje, justkui bilansiliselt oleks võimalik palju sisse nõuda. Palju nõudeid võrdub võimalusega saada rohkem investeeringuid. Lõppkokkuvõttes polegi nii väga oluline seda raha laenajalt tagasi saada, sest võla kunstlik kasvatamine on hulka kasulikum ja seetõttu ei soovi inkassod võlgnikke kohtusse ka anda, sest menetlus lõpeks liiga kiiresti ja nõue bilansis muutuks liiga väikeseks.
      Eks sellepärast ole ju inkassod ja väikelaenuhaid vägagi närvis, kui kümne aasta jagu õhku välja lastaks süsteemist. Keegi ju täpselt ei tea, millised on reaalsed numbrid, mis tegelikult inkassofirmadele ja laenuandjatele võlgu ollakse... Milline luksus on meelevaldselt oma bilanssi kasvatada, saadad aga võlgnikule uue kirja, et võlg on kahekordistunud ja kirjutad aasta lõpus bilanssi 1000 euro asemel 2000. Puhas mull. Palju neid inimesi on, kes vastu hakkavad? Üsna vähe, enamus pistab pea liiva alla ja ootab ma ei tea mida...
      Ma usun, et suurpangad ja hea taustaga krediidiandjad on väga õnnelikud, kui õhk saab puhtam. Kui vaadata 315SE menetlust, siis peamiselt tõmblevad seal inkassod ja täiturid, suurpangad seal sõna ei võta.

      Kustuta
    2. Kokkuvõttes mina võlglasena ei vaidlusta üldse võlga kui sellist, aga samas ma ei ole nõus sellega, et minu 1000 EUR suurusest võlast lõpuks näiteks 4000 EUR suurune nõue tehakse, millest siis kõik osapooled raisakotkastena oma osa tirivad. Kuidas see kõik üldse jätkusuutlik saab olla? Mis huvi on mul lõpuks siis ametlikult tööl käia, makse maksta...või üldse Eestisse jääda...

      Kustuta
    3. Ei olegi jätkusuutlik, lihtsalt mull kuni lõhkemiseni. Sa võid ju mitte nõus olla aga kuidas Sa seda takistada mõtled? Sina ei saa ju raisakotkastele öelda, kuidas nad kellelegi Sinu vastu olevat nõuet esitavad, veel vähem selle üle mingitki kontrolli omada. Neid nüansse on tegelikult jõhkralt, kui süvitsi minna kõikide probleemidega, mis puudutavad võlglaste õiglast kohtlemist. Ja tegelikult on väga raske ka päris võlausaldajatel, kellel tõesti on seaduslikult midagi nõuda ja mitte midagi tagasi ei saa. Aga kiirlaenuandjate suhtes... no ma ei tea, eks see ole igaühe enda südametunnistusel, sõltuvalt kui palju ja kas üldse seda on.

      Kustuta
    4. Mis selle mulli üldse lõhkema paneks? Ja mida see siis kaasa tuua võiks üldse?

      Kustuta
  6. Hea küsimus. Eks see aegumine ole ka veidi mulli torkimine. Seetõttu on ka Julianus grupp närvis ja nüüd püütakse kasvõi menetlustähtaegade pikendamise ideega pikendada bilansinõudeid. Keeruline lugu. Keegi ju ei tea palju on neid tühje nõudeid ja millise inkassoettevõtete väärtuse kahanemise see kaasa tooks. Julianuse bilansimaht on umbes 8,5 miljonit, Lowell 1,5 miljonit. Kiirlaenufirmadel Placet 8,9 miljonit, BB Finance 6,5 miljonit jne.
    Isegi kui 15-25% nõuetest oleks mull, on see investorite jaoks ju päris korralik kukkumine ettevõtete väärtuste osas.
    Ilmselt kõige paremini aitaks konkreetne regulatsioon, mis paneks võlanõudmisele ja laenuandmisele päitsed pähe samuti ka nõuete kajastamisele bilansis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tohib küsida, millest nii põhjalikud ja laialdased teadmised? Kasvõi see bilansimahtude teema. Igapäevane töö?

      Kustuta
  7. Ei. Õnneks mitte :) Olen ise kõik etapid läbi teinud alates pea liiva alla peitmisest, kuni kohtuvõitlusteni ja ka võitudeni. Lihtsalt kohutavalt huvitav on kogu selle mastaapse süsteemi masinavärki uurida.
    Ja tihti avastustes üdini üllatuda ja ka pettuda. Kohtulahendid ja krediidiregistrites olevad ärivõrgustikud annavad üsna hea ülevaate, kui on aega asja uurida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jajaa, eks selle võrgustiku "heaks" näiteks on juba see, et Delfi grupis Julianusest halvasti ei räägita :) teadagi, miks...

      Kustuta
    2. Just, just :)

      Kustuta