Nagu ma oma eelmises tuludeklaratsiooni puudutavas postituses ennustasin, siis eile pärastlõunal avatigi siis "ootamatult" tulude deklareerimise võimalus. Loomulikult lendasid selle peale kõik süsteemid uppi ning muidugi tegid sellest Delfi ja teisedki uudisteportaalid ka omad uudistenupukesed, mis seda paanikat veelgi suurendasid.
Eks proovisin siis minagi vahelduva intervalliga (no nii paaritunniste vahedega) sinna sisse logida, et saaks omadki klikid tehtud. Ülesanne osutus keerulisemaks kui varasematel aastatel. Kui vahepeal isegi õnnestus süsteemi sisse pääseda, siis jooksis taaskord midagi kokku ja deklaratsiooniaken ikkagi ei avanenud. Õnneks oli igasuguseid muid tegevusi eile nii palju (sõbrapäev ju ikkagi), et mingit lisastressi see kõik ei tekitanud. Nagu EMTA ka ise pidevalt rõhutab, et tagasimakseid ei tehta esitamise järjekorras ja kõik, kellel selleks õigus, saavad kenasti oma raha tagasi ka siis, kui nad esimese 10000 deklareerija hulka ei kuulu.
Lugesin natuke ka neid kommentaare, mida nende süsteemitõrgete kohta kirjutati ja no, inimesed, olge mõistlikud, palun. Mitte ühtegi IT-süsteemi ei ehitata selliselt, et see peaks kord aastas ühel päeval tuhandeid kordi suuremale koormusele vastu kui igapäevaselt tavaks. Kõik on tegelikult hästi selle e-MTA'ga. Olgem õnnelikud, et meie riigis kogu see tulude deklareerimise võimalus nii lihtsaks tehtud on.
Vahetult enne uinumist proovisin ma siiski huvi pärast uuesti. Ja ennäe, uksed avanesidki. Sain oma 3 klikki ära tehtud (tõele au andes - klikkide asemel olid siiski näppudega tehtud puudutused telefoniekraanil) ja tulemus teada. Mitte ühtegi üllatust. Sendi pealt täpselt see summa, mida arvestasin - 705 EUR. Ega's nüüd polegi midagi muud, kui lihtsalt ülekannet oodata.
Sellega saab ühtlasi mu märtsikuu eelarve ka täidetud ja kõikidele laenumaksetele on kate olemas. Ühelt poolt on see kõik kahtlemata tore, aga selle sündmusega koos said otsa need positiivsed põhjendatud ootused lisaraha suhtes, mida novembris-detsembris oskasin arvestada - aastalõpupreemia, palgatõus ja tuludeklaratsioonirahad. Jah, märts on korras. Aga aprilli suhtes on mul üsna suur ärevus hinges. Sest see toob eelarvesse taaskord suuremad puudujäägid. Hetkel ei ole mul veel õrna aimugi, mis siis täpsemalt saama hakkab. Sest olgem ausad, uusi potentsiaalseid lisasüste ei paista lähiajal enam mitte kuskilt. Eks mu järgmine plaan ongi see teatud määral edasi lükatud suurpankade ukse taha kraapima minek. Põhjus, miks ma sellega juba siiani tegelenud polnud, on selles, et loodan selle stabiilse rahavoo ja korrektsete osamaksetega paremaid tingimusi välja meelitada. Et kui ikka 3-4 kuud kenasti ilma tõrgeteta kõik kuumaksed tasutud, siis võiks ehk suuremat võitu oodata nendest diilidest. Aga eks näis, kas see mõttekäik tegelikkusega ka kooskõlas saab olema. Praeguse plaani järgi umbes kuu aja pärast (märtsi keskel) hakkan neid tehinguid otsima nii Swedbanki, SEB, Coopi kui ka Big Banki käest. Ehk siis kokkuvõttes on tänases päevas kõik hästi, aga tuleviku osas on lähenemas pigem üsna tumedad pilved. Eks näis, kuidas asjad edasi kulgevad. Võitlus jätkub!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar