Juriidilised nüansid Kreditexi näitel

Järgnev lugu on olnud üks üsna pika vinnaga lugu. Selle laenufirma käitumine on olnud üsna veider, aga kokkuvõttes tundub, et enamasti siiski seaduseid järgiv. Kõik oma kahtlused olen ma tänaseks nii tarbijakaitse kui ka finantsinspektsiooniga läbi arutanud ja lõpuks olen saanud ammendavad vastused ka krediidiasutuselt endalt. Sellele loole olen paaril korral oma eelnevates postitustes ka vihjanud, kus olen maininud, et ühe firmaga on üsna segased lood.

Nagu ikka, igasuguste lugude puhul on hea alustada algusest või isegi natuke eestpoolt.

Kunagi paar aastat tagasi võtsin ma ühe kiirlaenu sellisest firmast nagu Express Credit, mis tegutses tollal ekspressraha.ee kaubamärgi all. Kõik oli korrektne, isikutuvastus sai nende kontoris ära tehtud, raha laekus kenasti kontole. Laenu maksin aja jooksul ilusti tagasi ja leping sai lõpetatud. Nüüd eelmise aasta jaanuaris oma uute laenude saamise tuhinas tuli taaskord mõte neilt laenu võtta (oli vaja ju paar panust ruttu teha) ja avasingi nende kodulehe. Kuid seal oli ootamatu tekst, et ekspressraha ja Kreditex on ühinenud ja nüüd tuleb Kreditexi poole pöörduda. Kreditex on tegelikult klassikaline ühisrahastusportaal, umbes samasugune nagu Bondora või omaraha ehk siis laenu annavad tegelikult teised inimesed ja Kreditex lihtsalt vahendab seda üsna räige intressi ja kõrge KKM-iga. Igal juhul - mõeldud, tehtud. Laenu ma neilt sain. Aga kogu see protsess ja hilisem asjaajamine on olnud tavapärasest erinev. Esiteks ei sõlmi Kreditex teiega ametlikult laenulepingut. Sisuliselt käis kõik e-maili teel. Nemad saatsid pakkumise, tutvustasid tingimusi, mina teatasin, et sobib. Aga reaalset allkirjastamist ei toimunudki. Ootamatult oligi see rahasumma mul järsku pangakontol. Ja tuleb välja, et nii ongi korrektne. Krediidilepingut ei pea ilmtingimata allkirjadega kinnitama. Isegi, kui kokkulepe oleks sõlmitud telefoni teel, ikka oleks kõik korrektne olnud. Sisuliselt kinnitab laenuvõtja lepingus sätestatud tingimusi sellega, et ta võtab selle raha vastu, mis talle kantakse. Kui ma seda 14 päeva jooksul tagasi ei kanna, siis ongi leping sõlmitud. Lisaks tekitas hiljem minus kahtlusi ka see, et ma ei teinud Kreditexi juures mitte mingit isikutuvastust. Aga taaskord kõik korrektne - kuna ekspressraha laenu võttes ma seda tegin ja Kreditex omandas kõik andmed, siis jällegi mingit rikkumist siinjuures ei olnud.

Aga selle kõigega ei olnud see lugu muidugi veel lõppenud. Huvitavamaks kiskus olukord nüüd novembris, mil sõbra käest pensionirahade tagatisel laenu sain. Ma otsustasin Kreditexi laenu ennetähtaegselt osaliselt ära maksta. Tegin vastava avalduse, et soovin oma laenu põhiosa jääki vähendada 2000 EUR peale. Natuke läks küll aega, nad tunnistasid, et see on üsna ebatavaline soov, aga lõpuks leiti lahendus. Mulle anti teada, et tehniliselt kustutavad nad siis selleks vana laenu ära ja avavad uue laenulepingu. Hästi, sobib. Saadeti reaalne pakkumine. Andsin teada, et sobib küll ja jäin ootama allkirjastamist. Vahepeal tuli ka ametlik kiri, et vana leping on kustutatud ja neil minu ees nõudmisi pole. Seejuures olin ma vahepeal ära unustanud, et esialgset lepingut ma ju ei allkirjastanud ametlikult. Nii see aeg siis tiksuma hakkaski. Käisin pea ülepäeva ka nende iseteeninduses piilumas - uuest lepingust ei olnud ei kippu ega kõppu. Kuna mul on aga neid lepinguid üsna palju, siis ühel hetkel praktiliselt unustasin (või tahtsin unustada) kogu selle Kreditexi saaga üldse ära. Kuniks saabus mu postkasti (õnneks e-mailile) ootamatu kiri - mul on Kreditexi laen 4 päeva võlgnevuses: millal ma ära maksan? Läksin siis selle peale taaskord iseteenindusse, lepingust polnud endiselt jälgegi - iseteeninduse kohaselt puudusid mul Kreditexi ees rahalised kohustused. Nii algaski siis taaskord kirjade vahetamine, mis päädis järgmise veidra asjaoluga, mis sedapuhku aga ka kontrollitult ja kinnitatult ebaseaduslik. Nimelt selgus, et nad olid nende nelja päeva eest mulle arvestanud 41 senti viivist, mis aga oli minu mõistuse järgi kordades rohkem, kui minu arvutuskäik näitab. Nii selguski tõsiasi, et Kreditex arvestas ja arvestab viivist ka intresside pealt. Nad ise muidugi rõõmsasti esimese hooga seda tõestasid ka oma kirjas, et see on neil täitsa teadlik tegevus. Tsiteerin: "Viivise arvestus toimub iga viivitatud päeva eest õigeaegselt tagastamata laenumaksest (ehk 86,53 eurot Teie laenulepingu puhul). Kui võtta arvesse, et laenumakse tasumisega Teil oli viivitatud 4 päeva, siis arvestuskäik on samuti lihtne: 86,53 eurot * 0,119% * 4 päeva ehk 0,41 eurot." Loomulikult ei läheks neil kohtus läbi ka see viivisemäär (0,119% päevas), aga see ei ole selle postituse teema. Selle kohta esitasin loomulikult koheselt kaebuse eelmainitud riigiametitele (FI ja TTJA) ning sain väga konkreetse vastuse. "Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikele 6 ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine." Andsin sellest ka Kreditexile teada. Nende reaktsioon oli nende meelest üsna õilis. Vabandati, et tegemist oli inimliku eksitusega ja nad kustutasid vastutasuks mu viivise. 41 senti! Sellega siis antud juhul see lugu ka lõppes. Sain veel noomituse ka Kreditexilt, et edaspidi võiksin ma ikkagi hoolikam olla ja oma makseid õigeaegselt tasuda. Et siis ei tule viivistega üldse tegemist teha. Ilmselgelt ei usu ma seda" kogemata ja inimliku eksituse tõttu" juhtunud arvestust. See on kindlasti nende teadlik praktika. Kui ma nüüd meenutan üht oma eelmist postitust - siis juba siin olen ma Kreditexi kohta kirjutanud järgmist: "Kreditex, võlas alates 13.11.2020. Ühtegi meeldetuletuskirja või muud moodi kontakti pole olnud, kuid 5-eurone leppetrahv on ometigi arvestatud. Lisaks ka 1,41 EUR eest viiviseid, mis on arvestades mu kuumakset (150 EUR) ja selle sees olevat põhiosa 58 EUR, kindlasti seadusevastaselt liiga suur." Seega, juba siis toimus see viivise arvestamine kindlasti ka intresside pealt, aga kuna tollal oli mul oluliselt suuremaid probleeme, siis jätsin sellega jauramata. Ja nii see jäigi.

Mida siis kokkuvõttes öelda? Lihtsalt seda, et jälgige, kuidas teiega suheldakse ja kuidas reaalselt viiviseid arvestatakse. Lisaks teadke, et laenulepinguid ei pea ilmtingimata korrektselt allkirjastama, selleks et need kehtivad ja jõustunud oleksid. Lisaks tuleb välja ka asjaolu, et iseteeninduses olevad andmed ei pruugi kõigi firmade puhul olla reaalsusega kooskõlas (ma isegi ei tea, kas peaks ehk selle kohta ka täpsemalt uurima; kui poes on väljas üks hind ja kassas selgub teine hind, siis minu teada peab pood müüma mulle kauba saalis olnud hinnasildi järgi - ei tea, kas laenulepingutega peaks ka samamoodi olema).