Kuna viimastel päevadel on mult vaikselt küsima hakatud, kas mul on juba pensionisambast väljumise avaldus tehtud ja lisaks avaldas Tanel Saarmann tänases Ärilehes ühe huvitava artikli sellel teemal, siis mõtlesingi, et jagaks oma värskemaid mõtteid sellel teemal.
Ütlen kohe alustuseks ära, et veel ma avaldust teinud ei ole. Sellega selles mõttes kiiret ei ole, et mitte mingit erilist vahet ei ole, kas teha seda täna või alles 31. märtsil. Korraks ma logisin küll sisse pensionikeskus.ee lehele, aga see avanes nii aeglaselt ja tundus, et kõik need 20000 inimest, kes juba avalduse ära teinud, olid korraga seal sees. Nii palju kui ma aru olen saanud, siis ongi kõige mõistlikum ja odavam seda kõike teha just eelmainitud lehel. Pangad loomulikult pakuvad samuti seda vajalikku nuppu, aga seal pidi protsess oluliselt tülikam olema (lisanduvad mingid ankeedid) ja ka kallim. Kui pensionikeskus.ee lehel maksab avaldus 4.70 EUR, siis pankades kuni 15 EUR. Ehk siis vahe lausa 3-kordne. Selle kõige eest teenustasu võtmine on muidugi omaette kuritegu niiehknaa, aga see selleks. Kui nii, siis nii.
Kui ma kunagi selle avalduse tegemise ette võtan, siis loomulikult jagan kogu protsessi ka siin blogis nii detailselt kui võimalik.
Nüüd aga siis selle Taneli artikli juurde. Kuna tegemist on tasulise artikliga, siis üsna palju sellest sisust jääb kahjuks maksumüüri taha. Õnneks mul on üks hea sõber, kes on minuga jaganud Delfi täispaketti ja seega saan seda lugeda. Ilmselgelt ei ole hea mõte hakata mul siinkohal endale probleeme tekitama ja teatud mõttes saagima seda oksa, millel ise istun, seega loomulikult tervet artiklit ma teiega paraku jagada ei saa. Aga kokkuvõte on lihtne - praegune süsteem lubab pensionifondi raha kanda ka oma välismaisele pangakontole, kuhu aga kohtutäiturid ligi ei pääse. Seega, piisab kasvõi sellest, kui endale revolut-is või muus taolises keskkonnas IBAN tekitada ja need pensionifondi eurod sinna suunata. Ainus tingimus reeglistikus ongi see, et tegemist peab olema pensionifondi omaniku isikliku pangakontoga. Liiga detailselt ei hakka ma neid asju siiski kirjeldama. See jääb juba teie enda välja uurida, kuidas sellist kontot luua. Igal juhul tundub, et seaduseloojad on taaskord natuke kiirustades oma otsuseid teinud (nagu praegusel valitsusel üleüldiselt kombeks - käib pidev katse-eksitus meetodil tegutsemine) ja jätnud võlglastele lahti päris mõnusa tagaukse. Eks näis muidugi, kas selle avastamine kedagi tegutsema ka paneb ja äkki mõeldakse väljamaksete ajaks midagi välja.
Kõige suurema kiiruga on meil Eestis vastu võetud kooseluseadus ja seda ei teinud praegune valitsus.
VastaKustutaTere. Rahandusministeeriumi lehel ka sarnane küsimus seoses II sambaga.
VastaKustutaKas teise samba raha võib kohtutäitur arestida? Kui makse tehakse välismaisele pangakontole, kas see tagab, et kohtutäitur ei pääse summale ligi?
Seaduse järgi saab ainult pankrotihaldur teise samba pensionikoguja pärandvara pankroti korral nõuda tema pensionifondi osakute tagasivõtmist ja kõigil muudel juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud. See ei muutu ka teise samba reformi järgselt.
Seega, kuni sinu raha on teises sambas, ei saa kohtutäitur seda arestida. Kui võtad raha välja, on see nagu muu raha ja kohtutäitur võib selle vajadusel arestida. Kohtuotsuseid tunnustatakse Euroopa Liidu üleselt, seega ei päästa üldjuhul ka see, kui väljamakse tehakse välismaisele pangakontole.
Suurbritannia näiteks ei kuulu Euroopa Liitu...
KustutaMinu meelest ei olnud avalduse juures sellist varianti isegi, et kuskile mujale kontole saad kanda. Raha tuleb ikka enda kontole ja kui see arestitud juba on, siis tõenäoliselt on inimene sellest kohe ka ilma.
KustutaMa ei ole nüüd tükk aega jõudnud blogi lugema seega ei tea, kas sa oled oma perele hetke olukorrast nüüdseks rääkinud.. Kui ei ole, siis kuidas seletad abikaasale, et võtad II samba raha välja, kuid raha tegelikult ei tule teile kätte (sain aru, et see läheb sõbrale kes sama summa andis)? Tegemist on ju suhteliselt suure summaga, ilmselt ei saa ka öelda, et siia-sinna ära kulus.
Tänan asjalike küsimuste eest. Püüan vastata. Avaldust tehes määrab inimene pangakonto (IBAN), kuhu raha laekub. Aga see ei pea olema Eestis registreeritud pangakonto, ei pea olema isegi Euroopa Liidus registreeritud pangakonto. Aga jah, see peab olema isiklik pangakonto. Aga USA või Suurbritannia pangakontosid ei saa Eesti kohtutäiturid mitte kuidagi arestida.
KustutaTeisele küsimusele vastates - pensionifondi raha on isiklik raha, mitte ühisvara. See on kogutud sisuliselt 95% ulatuses enne abielu.
Loen ka seda blogi hoolega, lausa hea õppematerjal. 12 a olin kiirlaenudega hädas, 2006 dets, võtsin esimese ja siis tuli neid juurde, 2015 tekkisid juba makseraskused ja tunnistasin lähedastele asja ülesse, mis oli kergendus. 14 kiirlaenu oli ja lõpuks keeldusin neid maksmast ning venitasin kohtuni välja, vaidlesin intressid maha ja sai tasuda siis läbi täituri. Ainuke oligi hea töökoht ja palk, muidu oleks kõigest ilma olnud. Väga kergelt saab laenu ja inkassode tegevust ei kontrolli mitte keegi. Kiirlaenufirmade tegevus on ka nii segane ja peavad isegi oma inkasso firmat.
KustutaEks teatud mõttes ongi selle blogi eesmärk olla õppematerjaliks. Olla hoiatuseks, kui tuksi need asjad võivad minna. Kui raske on sellest kõigest end välja kaevata. Hea ise kasutada või hea ka lähedastele ette visata, kui need auku kipuvad kukkuma, näitamaks, kui halvaks võivad seisud minna, kui õigel hetkel jaole ei saa.
KustutaEks neid riike ole teisigi: Šveits, Norra, Island, USA, Austraalia. Võimalusi on palju...
VastaKustutaAbsoluutselt mõistan, et tegemist pole ühisvaraga, kuid abielus olles ikka arutatakse kuhu rahad kulutada ja mis plaanid nendes osades on? Kui üks osapool ütleks, et tal on seal 18000, võtab välja ja see kaob lihtsalt, siis tekib ju ikka küsimusi?
VastaKustuta