Tänase kolmekuningapäevaga lõpeb siis ametlikult seekordne pühadeperiood, kuused visatakse välja, süüakse ehk viimased verivorstid ja naastakse argirütmi tagasi. Võlglane peab ka nüüd oma akude laadimise pooleli jätma (ilmselgelt need täis ei saanud) ja taas oma Exceli tabelitele otsa vaatama, maksma sinna kuhu saab ja jõud peale hakkab ning lootma parimat. Nii ka mina.
Teema, millest ma viimasel ajal eriti rääkinud pole, on igasugused lisatööd ja muud ampsud. Natuke olen siin juttu teinud AdSense rahadest. Neid tiksus mul vaatamata Google vastuseisule detsembris ikkagi 50 EUR väärtuses ja see raha laekub loodetavasti jaanuaris lõpus mu pangakontole ka. Seega, väike vajalik lisaboonus ka sellest suunast. Lisaks siis sain üleeile tavapärasest veidi suurema palga boonuse näol. Ning natuke on õnnestunud ka tõesti päriselt lisatöid teha, üks väike tõlkesutsakas tõi sisse 150 EUR. Igal juhul, kogu selle jutu kokkuvõte on see, et mul on jaanuari arved tervenisti kaetud ja vähemalt sel kuul taaskord keegi mu peale pahaseks ei tohiks saada. Selle seisu pealt on hea alustada läbirääkimisi erinevate laenuandjatega, eriti siis suurpankadega.
Lubasin ühes oma postituses, et peagi tuleb juttu ka laenuandjast, kes rikub seadusi ja ei näita ka kõige paremat suhtumist suhtlemise osas. Aga see lugu ei ole oma lõppu veel leidnud, sest kui mainisin neile finantsinspektsiooni, ajakirjandust ja selle juhtumi avalikustamist, siis muutus ka suhtlustoon ja hetkel on tekkinud teatud lootus, et äkki nad siiski tulevad mulle vastu ja klaarivad teemad ära. Seejärel saan muidugi hoopis positiivse alatooniga postituse nende kohta teha. Aga kuna lahendus ei ole veel käes, siis ei hakka enne kaagutama, kui muna munetud.
Eks ma pean väga oma sõnu valima ja olema kindel, et kõik mu avaldused on faktipõhised. Sest nagu oli näha Placet Groupiga seotud postitusest, siis jõuab see info lõpuks ka laenufirmadeni. Nii naiivne ma ei ole, et ei usuks, et laenuandjad juba vähemalt osaliselt mu isiku selgeks teinud on. Aga samas nagu Placeti vastus näitas, siis lõppude lõpuks rääkisid nemad aiaaugust, samal ajal kui mina pöörasin tähelepanu hoopis aiale. Ehk siis nad õigustasid küll ennast, aga reaalsuses oli teema hoopis milleski muus ja mina kordagi ei maininudki, et ma oleks selle krediitkaardi saanud võlgu olles. Seega jah, ma pean hoolega oma sõnu valima ja krediidiasutustest detailselt rääkides alati vaid faktidele põhinema. Vaikselt tekib juba ajakirjaniku tunne :) Aga, mis seal ikka - võitlus jätkub!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar