"Lotovõitja võib!" Teame ju seda lausa klišeelikku lauset. Ühesõnaga, kui oled mingi suurema lotovõidu saanud, siis avanevad uksed, mis senini lukus ja kinni olnud. Aga paraku on meist enamus lotokaotajad - vähemalt neist enamus, kes kunagi mõnegi pileti ostnud. Tõenäosusteooria lihtsalt paneb need asjad paika. Võitjaid on vähe, kaotajaid palju.
Sel nädalal pöördus Facebooki Messengeri kaudu (jah, ka seal saab minuga suhelda, tippige sisse https://facebook.com/volglane ja saategi minuga vahetumalt suhelda) minu poole üks neiu, kes tahtis rääkida oma loo. See lugu räägib tema isa väga pikaajalisest sõltuvusest seoses erinevate lotodega. Teate ju küll need Bingo, Viking, Keno ja muud õnnemängud. Minu esimene mõte oli, et loomulikult saab ka lotoga end lootusetult sõltuvusse mängida, aga uskusin, et sel moel on need kaotatud summad pigem väikesed. Aga oi, kuidas ma eksisin! Antud näites on inimene end paarieuroseid pileteid ostes vähemalt 20000 EUR suurusesse võlaauku kaevanud.
Kuidas üldse aru saada, et midagi on valesti? Esimesed märgid on seotud ilmselt närvilisusega. Loto puhul siis vajadus olla õigel ajal teleka ees. Tsiteerin: "Mu isa puhul sai otsustavaks seik, kus ema ja isa olid poes ja see oli just peale jõule, kus isa hakkas emale meeleheitlikult peale suruma, et kuule lähme koju, me peame ruttu minema koju, mul on vaja osta lotopilet, vaata varsti kell kukub. Ema sõnul sai isa ta peale väga kurjaks ja muutus närviliseks. Siis hakkas kell tiksuma ja ema sai aru, et kõik pole korras, ta ostis too päev 20 lotopiletit..." Kui inimese jaoks on teatud tegevus (eriti kui see on rahadega seotud tegevus) muutunud lausa kinnisideeks ja see hakkab juba ka välja paistma, siis on asjad tõenäoliselt juba väga valesti. Siin loos selguski, et lotopileteid rahastas see inimene juba pikalt ka kiirlaenudest.
Mida üldse sellises olukorras teha, kui olete avastanud, et teie lähedane on selliselt oma sõltuvuse orjaks muutunud ja see hakkab mõjutama kõigi heaolu. Kui ta teile juba niiöelda "vahele on jäänud", siis tuleb kindlasti esmalt läheneda ikka väga vaikselt ja rahulikult. Tuleb mõista, et sisuliselt on tegemist haavatud saakloomaga, kes äkiliste sammude peale võib käituda üsna kontrollimatult. Hukkamõistmine on kõige hullem, mida teha saaks. Tuleb saavutada usalduslik suhe, rääkida-rääkida-rääkida. Anda inimesele mõista, et te kõik olete koos selles paadis. Te ei jäta teda ka siis, kui ta ausalt ära räägib, mis seisus ta päriselt on (alguses püüab sõltlane oma reaalsust kindlasti pisendada). Ja siis edasi tuleb juba reaalseid samme ette võtta, millest üks esimesi on kahtlemata Maksuameti keeld (lotomängude puhul toimib see 100%, sest üldjuhul on Eestis lotod kõik ametlikud ja isikukoodipõhised). Siis tuleb loomulikult kõik võlad ära kaardistada ja plaan paika panna, kuidas sellest supist välja ronida. See on raske ja pikaajaline protsess, aga paranemine algab sel hetkel, kui enam halvemaks minna ei lasta.
Ühtlasi tegelikult selle postitusega tahan ma mõneks ajaks nüüd sõltuvuste ja hasartmängudega seotud teemad pausile panna ja keskenduda edaspidi taas finants- ja juriidilistele teemadele seoses võlgadega. Tagasi selle blogi algse mõtte juurde. Aga seniks on mul siiski üks üleskutse ka. Kui blogi lugejate seas on keegi, kes sooviks oma lugu jagada seoses slotikate, ruletilaudade, Black Jacki, pokkeri ja muude kaardimängudega seotud sõltuvustega ning sellest tingitud rõõmude ja valudega, siis ootan teie kirju (nagu ikka - volglasepaevik@gmail.com). Anonüümsus on garanteeritud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar