Allikakriitilisus ja meelevaldsed järeldused

Seda postitust ajendas mind kirjutama ühe kommentaatori avaldus. Tsiteerin: "Nüüd kus keskerakonna, isamaa ja ekre koalitsioon ja valitsus lõhki läks ning keskerakond reformiga valitsust teeb siis kaudselt juba vihjati ka siin videos et ilmselt ikka ei saa seda pensionireformist tulevat raha kätte. Ehk siis kogu asi keeratakse ilmselt ümber." Selliste sõnade ja meelevaldsete avaldustega tuleks natuke ettevaatlikum olla. Kuidas saavad olla ühes ja samas lauses korraga mõisted "kaudselt vihjati" ja "ilmselt ei saa"? Kuulasin ja vaatasin selle video minagi läbi ja ei lugenud sealt isegi seda kaudset vihjet tegelikult välja, et tekiks seda hirmu, et nüüd hakatakse 50000 inimese avaldusi tühistama. Jah, eluga tuleb kursis olla, aga kasuks tuleb faktidele keskendumine. Hetkel on faktiks see, et pensionireform on jõustunud ja rakendunud, sisuliselt poole Tartu jagu inimesi on juba avalduse teinud ja tegelikult pole uus valitsus ega koalitsioon isegi veel kinnitatud ning siiani pole tegelikult ju selliseid väiteid õhku visatud, et neil oleks plaanis seda pensionireformi tagasi keerama hakata. Õnneks ei käi demokraatlikus riigis need asjad päris nii, et üks valitsus teeb täna ühe seaduse ja pärast jõustumist ja rakendumist saab selle järgmine valitsus päevapealt ära lõpetada. Loomulikult on võimalus, et mingid muudatused tulevad, aga hetkel ma midagi traagilist veel õhus hõljumas selles osas ei näe.

Teine asi, mis mind viimasel ajal kulme kergitama pannud, on see, et inimesed annavad nõu ja isegi noomivad teisi niiöelda kuulujuttude alusel. Täpsemalt tahaksin rääkida sellest, kuidas niiöelda juriidilist nõu püütakse anda sisuliselt sõprade tuttavate või tuttavate sõprade kaudu kuuldud lugude põhjal. Paaris kohas on silma hakanud see, et imestatakse, miks võlglased küll inkassoga kokkuleppeid ja graafikuid sõlmivad. Et see olevat ikka täitsa mõttetu ja võiks maksta täpselt nii palju kui ise jõukohaseks pead. Kui seejärel küsida, et kas need nõuanded põhinevad ka millelgi või on lihtsalt soovmõtlemine, siis selgubki tõsiasi, et sõbra kaudu on kuuldud, et ühel teisel sõbral läks niimoodi hästi. Ma ei tea, see kõlab kuidagi niimoodi nagu ma läheks kuskile perekooli foorumisse sünnitusabi osas sõna võtma ja nõuandeid jagama. Ma ju ka olen ühtteist kuulnud ja korra isegi seda kõike pealt näinud. Nüüd jagan ju matsu küll ja saan ehk abiks olla. Soov aidata on loomulikult igati inimlik ja tore, aga teinekord võib valesti antud abi või nõuanne hoopis karuteene teha. Seega, tuleks hoolega mõelda ja veenduda, kas see kõik ikka tõele vastab, mida soovitatakse.

Kokkuvõttes tahaksin öelda, et tuleks usaldada rohkem oma ala spetsialiste ja riiklikke asutusi (võlanõustajaid, finantsinspektsiooni, tarbijakaitset või kasvõi hugo.legali juriste). Sõprade soovitused on enamasti küll olulised ja emotsionaalselt ka kindlasti väga vajalikud, aga sõbrad ei pruugi olla juriidikas või finantsmaailmas eksperdid. Võlglase eesmärk ei ole mitte kellelegi ära panna või kedagi paika panna, isegi mitte inkassot või kohtutäiturit. Tegelikult tuleks pidevalt otsida kompromisse ja jõukohaseid kokkuleppeid. Loomulikult tuleb jälgida, et liiga ei tehtaks, aga seda kõike siiski seaduse piirides. Kui sõber ütleb, et saada see inkasso pikalt, mul lehmalellepoeg tegi nii ja nüüd on Balil elu nautimas, siis jah, nii võib teha, aga esmalt tasub siiski see rahulikult läbi mõelda ja ka spetsialistide poole pöörduda. Rohkem kainet mõistust, allikakriitilisust ja vähem paanikat! Vabandan, kui see postitus ehk liiga otsekohene või kuri tuli.