Valelubaduste andmine

Reede pärastlõuna. Rahulik, tavapärane tööpäev. Järjekordne töönädal hakkab otsa saama, enamvähem kõik tööülesanded selleks nädalaks juba täidetud. Ja siis heliseb telefon. 

Mina: "Halloo!" 

Klienditeenindaja: "Kas härra Võlglane kuuleb? Helistan teile Creditstarist, seoses teie laenulepinguga. See on juba kolm päeva võlgnevuses. Millal te ära maksate?" 

Mina: "Kahjuks novembris pole kindlasti lootustki, enne detsembri algust ei ole see kindlasti mõeldav." Klienditeenindaja: "Aga kui te ei saa õigeaegselt maksta, siis palun kasutage meie pikendamisteenust." 

Mina: "Selle kohaselt maksaksin tavapärase 177 EUR osamakse asemel 131 EUR, see ei ole teil väga kliendisõbralik teenus. See on väga kallis variant ja selle käigus ju pikeneb ka makseperiood ja laen läheb veelgi kallimaks." 

Klienditeenindaja: "Aga arvestage, et maksmata jätmisel peate detsembris juba kaks makset korraga tasuma!" 

Mina: "Jah, ma tean seda. Aga viivises olemine on siiski odavam, kui laenu pikendada." 

Sellega see kõne lõppes.

Kuid hiljem sain aru, et ma olin ühe suure vea teinud. Ma olin öelnud lause "...enne detsembri algust ei ole see kindlasti mõeldav." Kui inimene kasutab lauseid stiilis "parimal juhul jaanuaris" või "enne detsembri algust mitte", siis selliselt ta neid lauseid mõtlebki - sisuliselt on ta olukorras, kus ta pigem on veendunud, et seda raha ei ole tal ka siis kuskilt võtta. Aga laenufirma klienditeenindaja paneb selle kirja, et klient andis lubaduse jaanuaris ära maksta või detsembris laekub kindlasti osamakse. Ehk siis selles maailmas ei kehti hinnangulised terminid. Siin ei huvita kedagi, et "äkki" maksate või et "äkki tekib võimalus". Kui juba lausest mingi kuupäev läbi lipsab, isegi kui see on ebavlev jutt, siis see läheb kirja kindla lubadusena. Seejuures on raske ilmselt laenuandjale midagi ette ka heita. Teda ei huvita mingid "juhul kui" jutud, tema tahab lubadust. Tema tahab kuupäeva. Seega, tuleb selles osas olla konkreetne ja öelda nii nagu asjad päriselt on. Mitte tegutseda selles lootuses, et kui mingi ebakindel daatum välja öelda siis saab mõneks nädalaks rahu. Eks korraks saabubki vaikus, aga seda kurjem kõne tuleb ilmselt siis, kui detsembri algus käes ja selgub, et teil ikkagi ei ole võimalust seda maksta.

Samas on ka mõistetav loomulikult võlglase reaktsioon. Ta on niigi omadega kriitilises stressiseisundis ja ta tahab, et see kõne võimalikult ruttu läbi saaks. Sest enamasti ei ole need krediidiasutuste klienditeenindajad mitte kuidagi viisakad või sõbralikud. Nad on sõna otseses mõttes kurjad ja nõudlikud.