teisipäev, 27. oktoober 2020

Mõtted kui keskjaamas sõeluvad rongid

Mul oli täna elu esimene interneti teel toimunud "visiit" psühholoogi juurde. Toimus see kõik siis Skype'i vahendusel ja ma pean ütlema, et see asendab väga edukalt pärisvisiite. See kohtumine oli sama vahetu, sama meeldiva alatooniga. Nagu olekski istunud oma koduse kontoritooli asemel sealsamas psühholoogi kabinetis diivanil.
Seekordse kohtumise põhiteemad olid üsna eriilmelised. Alustuseks tõstatasin ma ise teemaks selle, et kas ma peaksin oma olukorras antidepressantide peale mõtlema. Sest ikka ja jälle tuleb mul ette õhtuid ja öid, kus ma lihtsalt ei saa muremõtetest jagu ja ma ei suuda uinuda. Ärevus ja rahutus on lihtsalt nii tugevalt mu hinges sees. Lisaks tekkisid mõtted, kas peaksin laskma end depressiooni suhtes testida. Tänapäeval on igasugused vaimsed häired järjest aktuaalsem teema ja tihtipeale minnaksegi lõpuks tablettide peale, sest muud moodi enam ei saa. Kas mina peaksin ka selle tee valima? Ma olen sisuliselt terve oma elu ilma ravimiteta hakkama saanud. Ma vist ei ole mitte kunagi vähemalt teadlikult antibiootikumide kuuri läbima pidanud. Ma pole mitte kunagi unerohte või rahusteid pidanud tarbima. Samuti on minu teadmised täiesti olematud ka antidepressantide suhtes. Aga kõik justkui kasutavad midagi. Vaadates seda ETV saadet "Selge pilt," siis selgub, et peaaegu kõigil neist, kes seal räägivad, on mingi tabletikuur läbimisel või läbitud. See tundub justkui nii elementaarne. Esialgu jõudsime siiski selleni, et kohe nüüd ja praegu tablette vaja ei ole. Psühholoogid ise ei saa muidugi ravimeid välja kirjutada ka. Selle tõttu peaks see teekond niiehknaa algama perearsti juurest. Aga see teadmine, et see raviviis ei ole midagi hullumeelset, andis omamoodi mingi rahustava kindlustunde. Mingi taganemistee. Inimene ei muutugi automaatselt hulluks, kui ta antidepressante tarvitab.
Lahendusena jõudsime me hoopis erinevate hingamisharjutuste ja mõtete kontrollimise peale. Tegime reaalselt seansi jooksul ka ühe 5-minutilise hingamissessiooni läbi ja see oli äärmiselt mõnus, lõõgastav ja rahustav. 3-4 sekundit sisse hingamist, seejärel 2-3 sekundit hinge kinni hoidmist ja siis uuesti 3-4 sekundit välja. Nii veider kui see ka ei tundu, siis see tõesti rahustab.
Nüüd aga minu jaoks selle virtuaalse kohtumise tipphetke juurde. Me kõik tahame millestki või kellestki vaimustuda. Olla tõeliselt sillas millestki. Ma olen oma olemuselt selline veidi tuim inimene, analüüsin end ja teisi päris palju. Samuti on ka erinevate olukordadega. Selle kõige tõttu on minus vähemalt viimasel ajal raske tekitada seda ohhoo-efekti, sest ma lihtsalt tajun juba ette, mis edasi juhtub ja üllatusmomenti lihtsalt ei teki. Aga täna psühholoog seda suutis. Ja see puudutabki siis seda mõtete kontrollimist oma peas. Võrdlusena kasutas ta keskset raudteejaama kuskil suurlinnas. Sellist jaama, kus siblib sisuliselt iga minut mingis suunas mõni rong. Mõni tuleb, mõni läheb. Ja kujutame seda ette nüüd meie mõtete jadana. Kui me oleme eksinud, siis me justkui tahaks igale rongile hüpata, kuhugi suunduda. Midagi ette võtta. Aga kui äkki võtaks korraks aja maha ja vaataks natuke ringi. Püüaks natuke põhjalikumalt aru saada, millise rongi peale ikkagi astuda. Või peaks neil kõigil hoopiski minna laskma? Need rongid ongi nagu mõtted meie peas. Me peaksime suutma ise kontrollida seda rohkem, millisega neist kaasa läheme. Lisaks tuleks valida muidugi neid hetki, mil me üldse rongijaamas viibime. Viimased kuud olen ma sisuliselt hommikust õhtuni, kogu oma ärkveloleku aja just seal viibinud, püüdes lahendusi ja õigeid ronge leida. Praegu sai paika, et hea aeg selleks oleks tegelikult vaid kahel tunnil päevas - hommikul 8-9 ja õhtul 17-18. Neil aegadel tohin mõelda oma probleemile. Lugeda blogiga seonduvaid kommentaare ja kirju, suhelda laenuandjatega. Muul ajal peaksin suutma end kõigest sellest välja lülitada. Minu senine tavapraktika on olnud see, et ma monitoorin sisuliselt kogu oma ärkveloleku aja blogiga seonduvat - kui palju on külastajaid, kui palju on kommenteerijaid (püüdes koheselt ka vastata), kui palju on postkastis kirjutajaid (ka neile olen alati üritanud kohe vastata). Sisuliselt on mu päevad hommikust õhtuni koguaeg sisustatud mu probleemiga. Aga see ei saa olla jätkusuutlik. Sest see närib lõpuks mind katki ja see ei lahenda mu probleeme mitte kuidagi kiiremini. Ma panen endale piirid, millal tohin rongijaama territooriumil viibida. 

5 kommentaari:

  1. See on väga õige mõtlemine ja soovitus määrata kindlad ajad asjadega tegelemiseks. Ning kui need mõtted muul ajal peale tikuvad, siis kasutagi seda hingamistehnikat. Püüa tekitada endale olukord, kus oled ainult Sina, ülejäänud maailma ei eksisteeri. Ei eksisteeri pankureid, ei eksisteeri raha, ei eksisteeri mitte midagi peale Sinu ja su hingamise. Ja kõigest muust on sul suva. Ja siis naase tegevuste juurde, mida teeksid siis, kui sul võlamuresid poleks. Ja suhtle inimestega. Sellises olekus soovib inimene teistest eemale tõmbuda, kuid Sa ilmselt ei usu, kui palju sul tegelikult toetajaid on, kui oma murest neile räägid. Ja unusta need võlaküti foorumid ja jutud ära. See on punt inimesi, kes niikuinii üksteisevõidu seadusi rikuvad ja teineteisele keeravad. Need pole küll mingid kodanikud, kelle juttu ja mentaliteeti üle kõikide Eestlaste skaleerida :D Eks neilgi omad mured ja vead, võibolla teisest valdkonnast, aga piinad ja paranoiad veel suuremad, kui Sul :) Küll elu end paika loksutab ka Sinu jaoks :) Sellistest kogemustest sünnib tavaliselt midagi väga head, kui madalseisuperiood vastu pidada :) On raske küll, kuid elul on kombeks visata vahel ka häid üllatusi Su teele :)

    VastaKustuta
  2. kuigi mingeid võlaküti foorumeid ma ei külastagi ja pole ka plaanis külastada :)

    VastaKustuta
  3. Alustan su blogi lugemist algusest ning olen mõelnud ka eelnevate postituste juures kaasa rääkida kuid ei tea kas need sinuni jõuavad. Tahtsin antud postituse valguses pakkuda ühte raamatut lugemiseks, mis sarnaselt psühholoogi mainitule aitab mõtteid korrastada ja keskenduda olulisele. Kui mahti lugeda, siis leiab selle isegi veebist tasuta:
    http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/26664/oska_olla_enda_psuhholoog.pdf
    Omale ostsin selle ning on sahtlis koguaeg olemas kui vaja läheb. Soovin jõudu ja jaksu probleemidega tegelemisel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh heade soovide eest ja kindlasti tutvun ka soovitatud raamatuga. Kommentaarid jõuvad kõik kenasti minuni :) Aitäh sellegi eest! :)

      Kustuta