teisipäev, 20. oktoober 2020

Kuidas laenufirmad ja inkassod räigelt seadusi rikuvad

Alates eelmisest esmaspäevast olen ma siis ametlikult võlglane. Tänaseks päevaks on mul kolm laenulepingut viivises. Selle kõige tõttu olen viimase nädala jooksul väga tihedalt suhelnud oma võlanõustajaga, et saada ette selgemat pilti sellest, mis mind ees ootab ja mis õigused mul selle kõige juures on. Välja on koorunud nii mõndagi huvitavat ja seejuures ka ootamatut.

Täpsemalt tahaks rääkida kahest seadusepunktist, mida sisuliselt kõik laenuandjad rikuvad.
Esimene punkt on viivise arvestamine. Juriidiline tekst selle kohta ütleb järgnevalt: "Riigikohtu otsusega on lepingus kasutatavale viivisemäärale seatud konkreetne lagi – viivisenõue, mis on suurem kui 24% aastas, s.t suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr, on ebaseaduslik. Maksimaalne ühe päeva viivis saab seega olla 0,066%. Kui lepingus on viivis suurem kui 0,066% tuleb ikkagi arvestada viiviseks seadusjärgne 0,022%."

Kellel huvi, vaadake oma laenu- või muid krediidilepinguid. Kui suureks teil seal viivis on määratud? Bondoral on see näiteks 0,2% (ületab seadusega lubatud viivist peaaegu 10 korda), Kreditexil 0,102%, Placet Groupil (smsraha, smsmoney, laen) 0,11% jne. Ehk siis kõigil on see seadusega lubatud piirist kõrgem.

Miks nad niimoodi teevad või miks nad seda teha saavad? Sest tegelikult ei ole viivisemäär enne oluline kui alles kohtumenetluses. Ja vaevalt ükski võlglane ise laenuandjat kohtusse annab. Seda nii teadmiste puudumise, uute kulude lisandumise, kohtuveskite aegluse jms. tõttu. Selle lihtsa põhjuse tõttu saavadki laenuandjad ära kasutada oma jõupositsiooni ja sisuliselt teevad võlgu jäänud kodanikuga seda, mida ise tahavad. Laenufirmad ja inkassod algatavad sageli enne nõuete aegumist maksekäsu kiirmenetluse, seejuures lootes, et võlgnik ei taipa vastuväidet esitada (nii sageli ongi). Kui vastuväidet ei esitata, siis lähebki see nõue koheselt ka täitmisele (ehk siis täitmisele läheb ka eelmainitud ebaseaduslik viivisenõue). Kui vastuväide siiski esitatakse, siis mitte alati ei alusta võlausaldaja seejärel hagimenetlust (sest ta teab, et see nõue ei ole täiel määral põhjendatud). 

Järgmine punkt, millele soovin tähelepanu pöörata, on laenulepingu ülesütlemise aeg. VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Seejuures ei ole tähtis, kui suure osa võlgnetavad laenumaksed moodustasid kogu laenust.

Ehk siis kokkuvõttes, kui jooksev võlgnevus on vähem kui 3 osamakset (ca. 90 päeva) + 2 nädalat lisaaega, siis ei tohi lepingut veel üles öelda ega ka inkassodele üle anda. Ometigi laenuandjad teevad seda. Miks? Taaskord selle tõttu, mis juba eelmises punktis sai välja toodud.

Võlamenetlus on oma olemuselt nii meeletult laenuandja poole kaldu, et sisuliselt võib laenufirma võlgniku paljaks röövida enne kui alles kohus on see, mis laenusaajat päästma hakkab (aga sedagi siis juhul, kui laenufirma ise asja kohtuni on viinud...). Rääkimata muidugi kogu sellest vaimsest terrorist, mida inkassod ja laenufirmad võlgniku kallal rakendavad.

Tooksin siinkohal veel ühe olulise punkti välja, millele võlamenetluse juures tähelepanu pöörata. Iga osamakse võlgnevuse eest tohib välja saata maksimaalselt ühe tasulise meeldetuletusteate ja selle maksimaalne "trahv" on 5 EUR. 

Ja nüüd üks illustreeriv näide kogu see eelneva jutu peale. Oletame, et teil on laenuleping, mille igakuine kuumakse on 100 EUR. Selle maksetähtaeg kukub ja te jääte viivisesse oma laenuga. Esimesel kuul tohib sellele maksimaalselt lisanduda 5 EUR (leppetrahv) + 0,066% päevas viivist ehk siis 6,6 senti päevas = 1,98 EUR 30 päeva jooksul. Ehk siis esimese kuu lõpuks on koos viiviste ja trahviga summa kasvanud 106,98 EUR peale. Lepingut veel üles öelda ei tohi. Algab teine kuu, viivisesse läheb ka teine osamakse. Taaskord tohib määrata leppetrahvi 5 EUR. Kuna nüüd on jooksev võlgnevus juba 200 EUR, siis on viivise algsummaks 200 EUR. Seega viivist jookseb 2 korda kiiremini ja koguneb 30 päevaga 3,96 EUR. Nüüd on koguvõlgnevus 106,98 + 100 + 5 + 3,96 =  215,94 EUR. Ja lepingut ei tohi endiselt kuhugi edasi anda ega üles öelda. Kukub ka kolmas kuu. Võlasumma kasvab 215,94 + 100 + 5 + 5,94 = 326,88 EUR peale. Nüüd tekib laenufirmal seaduslik alus lepingu üles ütlemiseks. Selleks peab ta teile saatma vastava meeldetuletuse. Kui nüüd aga selle 326,88 EUR ära maksate (olete võitnud 3 kuud lisaaega 26,88 EUR eest), siis peatub kogu protsess ja jooksev võlg on tasutud. Lisanüanss on muidugi see, et maksehäireregistris on teie kohta kirje tehtud ja laenusaamise võimalus mõneks ajaks ära võetud, aga suures plaanis ei ole see oluline. See kirjeldus siis on see, kuidas peaksid asja käima seaduslikult. Ja see on see, mille alusel olen mina oma plaani koostanud.

Lõpetuseks veel mõned kommentaarid võlanõustajalt.
"Võlausaldajatel on oma nägemus ja oma sisemised eeskirjad, mille alusel nad toimetavad. Osa sellest on kirjas lepingutes. Näiteks võib lepingus kirjas olla, et maksete mittetähtaegsel tasumisel antakse võlgnevus üle inkassofirmale kahe kuu möödumisel. Kui tarbija sellega ei nõustu ja leiab, et see on seadusega vastuolus, siis ongi võimalus selguse saamiseks kohtu poole pöörduda. Näiteks ütleb seadus (VÕVS), et võlausaldaja ei saa võlgade ümberkujundamise menetluse ajal lõpetada lepingut nõude alusel, mille ümberkujundamist võlgnik taotleb. Sellest hoolimata näen ma pidevalt selliste nõuete loovutamisi inkassofirmadele. Olen küll juhtinud võlausaldajate tähelepanu sellele, et loovutamine on seadusega vastuolus (nad põhjendavad, et teatud tingimustele vastavad nõuded loovutatakse automaatselt), kuid eraldi menetluse algatamist ei ole vajalikuks pidanud."

34 kommentaari:

  1. Ise olen kohtus inkassot võitnud ja nad ei saanud sentigi. Kõik oli laest võetud summad ja kohtus ei suutnud tõestada midagi. Kohtus loevad faktid ja seadused. Niisama hirmutamine seal ei maksa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, eks tuleb neil ka aegajalt kaotusi ette. Aga inimeste hirm ja teadmatus viib reeglina selleni, et 99% inimestest sõidetakse lihtsalt üle. Inimeste teadlikkust on vaja tõsta!

      Kustuta
    2. Kas oskate advokaati/bürood soovitada, kelle abil kohtusse minna?

      Kustuta
    3. Kui brutopalk on alla 1700 EUR, siis soovitan esmalt pöörduda HUGO.legal poole. Aga kindlasti tasub üles otsida ka koduse omavalitsuse kontaktid, et saada abi võlanõustajalt. Omavalitsuse kohustus on sellele teenusele rahastus leida.

      Kustuta
    4. Tänan vastuse eest!

      Kustuta
  2. Teie teadmised maksimaalsest viivise määrast pole päris õiged. Kontrollige viimaste kohtulahendite põhjal - seal viidatakse ühele teisele riigikohtu lahendile.
    N: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=254896982

    Ei taha just Teie motivatsiooni alla tõmmata - kui arvate, et Teil on õigus, saate alati kohtus vaielda, kuid peate arvestama, et kui jääte kaotajaks, siis peate kandma ka hageja kohtukulud. Kui asi jõuab kohtusse - võib olla on mõistlikum peatuda kompromissil. Kauplemise teel saab ka midagi alla kaubelda... Üksnes põhimõttest või mänguri hasardist tulenevalt pole mõtet lõpuni minna.

    Soovin Teile edu

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lugesin selle juhtumi läbi. See on pigem järjekordne tõestus ju, kuidas kohus viivisesummad vähemaks võttis. Express Credit tahtis 45% aastas, aga lõpuks vähendati 16% peale.

      Kustuta
  3. Kui Teil vara puudub siis oleks mõistlik kaaluda eraisiku pankroti läbitegemist koos võlgadest vabastamise menetlusega

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, aga vara on olemas siiski. Ja sellest loobumine (müümine) on viimane hädaabinõu, mida soovin vältida.

      Kustuta
    2. Minu teada otseselt keegi tööandjat pankrotist ei teata, aga samas on see avalik info (avaldatakse avalikud teadaanded lehel) ja kättesaadav kõigile.

      Kustuta
    3. Siin ma kahjuks väga palju kaasa rääkida ei oska. Seda protsessi pole ma pidanud senini ise läbi elama. Siin tasuks kindlasti mõelda võlanõustaja konsultatsioonile.

      Kustuta
  4. Kommenteeriks seda arvutuse näidet, 100 eurose kuumaksega. Et viivis 0,066% päevas ehk siis 6,6 senti päevas. Tegelikult ju see kuumakse ei koosne ainult põhiosast, see koosneb nii põhiosast kui intressist. Ja viivist saab nõuda vaid põhiosalt ehk siis päris tervelt 100 eurolt viivist nõuda ei saa, saab vaid põhiosa osalt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, märkus korrektne ja vastava paranduse tegin ka ühes järgnevas postituses - "veelkord viivistest". Aga tänan tähelepanelikkuse eest! :)

      Kustuta
  5. Kuna intressid on krediidikulukuse määra osa, siis on intresside lagi võrdsustatud sisuliselt Eesti Panga poolt arvutatud tarbijalaenude kolmekordse keskmisega. Tänase (15.01.2021) seisuga on see keskmine 20,09% ja seega intresside (KKM) lagi on 60,27%. Jooksvat seisu näeb siit lehelt (uuendatakse iga poole aasta tagant): https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273

    VastaKustuta
  6. Palun infot, kas on ok...
    6. Graafik xxxx EUR
    Intressimààr 3,14% kuus, 37,68% aastas
    Maksetega viivitamisega kaasnevad:
    - õigus nõuda viivist 3,14% tasumisele kuuluva laenupõhiosa summalt päevas (s.o. 37,68% aastas);

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuidas 3,14% päevas teisendub 37,68% aastaseks viiviseks? Viivisemäär on ka vist siiski pigem kuumäär siin näites?

      Kustuta
    2. 3,14% viivisemäär päeva kohta on nii absurdne, et seda ei oska hästi kommenteeridagi. Seadus ütleb piiriks 0,022% päevas. Ehk siis antud näite puhul on see 142 korda suurem kui lubatud. Ja no mitte kuidagi ei saa 3,14% päevas olla sama mis 37,68% aastas. (3,14*360 = 1130,4%).

      Kustuta
    3. Ilmselgelt puusse pandud, 37,68% aastaintressi puhul ei saa kuidagi olla nii päevane kui kuine intressimäär üks ja seesama ehk 3,14%. Õige on:
      Aastas 37,68%
      Kuus 37,68/12 = 3,14%
      Päevas 37,68/365 = 0,10%

      Kustuta
  7. Tänu Teie ja teiste blogidele, olen hakanud lepinguid üle vaatama. Kuna olen ka juba inkassos ja laenuandjad hakkavad lepinguid üles ûtlema, üritan kursis olla, mis ôige ja mis vale.
    Aitàh, et jagate oma teadmisi ja kogemusi.

    VastaKustuta
  8. Mis arvate...
    Nõude sisu
    Pôhinôue -2999,40 € viivise % 49.09 , viivis 177.50€
    29.12.2020
    Intress - 534,56 €
    29.12.2020
    Nõudekulud
    50,00 €
    Nõude summa kokku
    3761,46 €

    Kokkuleppeks pakuti 142,38€ kuus, periood 36 kuud

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on siis inkasso ettepanek? Või pakub seda laenufirma? Juba ainuüksi viivisemäär on selline, mis kohtus läbi ei läheks. Lõpuks muutub selle diili käigus algne põhinõue 2999,40 EUR 5125,68 EUR suuruseks kuluks. Ei ole mitte kuidagi mõistlik.

      Kustuta
    2. Tundub, et odavam on lasta end kohtusse anda

      Kustuta
    3. Absoluutselt nõus. Siin aitab ainult kohus. Lihtsalt tuleb tagada, et see kiirmaksekäsk tagasi saaks lükatud.

      Kustuta
    4. Kuidas see kàib? Tuleb mingi “linnuke” kuhugi teha vôi tuleb ka selgitada, miks tagasi lûkkan?

      Kustuta
    5. Piisab linnukesest, põhjendama ei pea. Edasi peab juba inkasso tõestama ja põhjendama, kuskohast ta need summad võtnud on.

      Kustuta
  9. Kui ma inkassolt kûsisin, kust selline viivis, siis vastati, et see on minu ja laenuandja vahel sôlmitud leping. Neid volitati esindama seda laenuandjat.
    Kas sellisel juhul saan ka midagi teha?
    Lepingus siis nii:
    Krediidi kulukuse määr erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest.
    Nt 2000 euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 61,79% aastas. Eespool toodud arvutuse aluseks on intress 49,09% aastas krediidisaldolt eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Maksega hilinemisel kaasnevad viivis ja hüvitis meeldetuletuskirjade saatmise eest. Viivisemäär on 49,09% aastas võlgnetavatelt summadelt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Inkassol ei õigust sinuga laenulepinguid sõlmida, ammugi mingeid ebaseaduslike määradega maksegraafikuid. Kui nad mõistlikke ettepanekuid ei tee, siis tuleb see ikkagi kohtusse lasta. Kohus laseb sellest nõudest mõnuga igasuguse õhu välja või tühistab kogu nõude sootuks, sest selgub, et inkasso ei suuda oma nõuet mitte kuidagi tõestada ega põhjendada (täiesti reaalne võimalus - juhtub tihedamini, kui inimesed arvatagi oskavad).

      Kustuta
    2. Viimase lausega pidasin siis silmas seda, et täiesti reaalne on, et nõue tühistatakse tõendite puudumise tõttu.

      Kustuta
  10. Tere! Tead, ma ise olen 3 korda olnud sõltuvuses, mis päädis isegi endale kuuluvate maade müügiga ja ikka ei suutnud õigel hetkel öelda ei. Nüüd olen tänu lähedaste ja ise arvan, et ka isenda abil seda kurbmängu etappi kindlalt lõpetamas. Olen teinud kõik selleks, et võimalikult kiiresti, st töötan kahes kohas kokku 28 päeva kuus, käinud psühholoogi juures jne. Oskan nüüd öelda EI! Kuid millest siin kirjutada Sulle tahtsin seoses teemaga on see, et soovisin oma Bondota kontot sulgeda, sest ei soovi nendega nagu pea kõigi v.a kodupangaga tegemist enam iialgi teha. Olid seal robotid ennegi inimeste asemel kui rääkida klienditoest, kuid vähemalt sai neile e-kirja saata. Nüüd vastati mulle, et enam ei vastata kliendiküsimustele e-posti kaudu, vaid ainult kodulehel olevate KKK kaudu. ULME!!! Olgu, seal oli siis juhend, et kui soov konto sulgeda, saab oma nime alt valides konto ja seejärel liikudes lehe allossa seda ka teha. Aga mis on lauspetmine jälegi. Seda võimalust seal pole. Saan jätkuvalt neilt sms-e, e-kirju. Üleeile tuli 5 minuti jooksul lausa 3 smsi. Kaabakate kari, aga ise ei saa neile kirjutada ega isegi kontot sulgeda. Kuna sul Delfiga nö tutvused ehk oleks võimalik seda asja uurida või võid mulle teada anda, kas Sina näed võimalust kuidagi nende juures kontot sulgeda. Isegi tel. nr. vahetada ei saanud seal ilma panka sisse logimata ehk spämmivad süüdimatult edasi. Olen väsinud neist nagu ka paljudest liigkasuvõtjatest, kelle peale tegelikult vihane olen, sest minult ei küsitud kusagil konto väljavõtet, aga ometigi sain laene ligi 50000 Eur väärtuses võtta valede valikute ajal. Oleks küsitud.... Oleks oleks.. Kõike parimat ja jaksu!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Bondora on jah enda ja kliendi vahele korraliku müüri ehitanud. Seda aga kuulen esimest korda, et nende juures justkui kontot sulgeda polegi võimalik. See tundub küll juba seadusevastane. Kas tarbijakaitsesse või finantsinspektsiooni ei ole proovinud kurta?

      Kustuta
    2. Olgu. Kirjutan tarbijakaitsesse. Kui eelnevalt sai e-meil saadetud, siis nüüd saadeti autovastus, et enam ei vastata niimoodi, et ainult sealt kodulehelt saab vastused nende KKK-de alt põhimõtteliselt. Telefonile pole kunagi olnud võimalik helistada. Ja annavad näilikustatud visuaali, kuidas konto kustutada, aga ka seda ei saa, sest all nurgas pole märget, mida juhend näitab. Proovisin erinevates brauserites, ka androidis, ikka no. Aitäh vastamast, hakkan ise asja ajama.

      Kustuta
    3. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
      nõuandetelefon 6201707
      (E-R kella 10.00-15.00)

      Kustuta