Koostööprojekt - Maria võlaloo algus, 2. osa, koos detailidega

Täna jätkaksin ma Maria loo edasise kajastamisega. Ning samuti annan juba ennetavalt teada, et veel sel nädalal saame ka Keni ja tema looga lähemalt tuttavaks. Praegu aga siis sõna Mariale, kes jätkab oma võlaloo alguse kirjeldamist.

Leidsin vahepeal endale müügialaselt ulme hea töökoha - palgaks keskmiselt 3000 EUR puhtalt kuus kätte. Muidugi oli selle taga higi, vaev ja pisarad. Laenud sain ilusasti makstud, sain elada ka ja paksu viilu vorstigi leiva peale. Minu puhul siis võib öelda, et süües kasvab isu -  kasvasid tulud, kasvasid kulutused ja loomulikult olin kuidagi suutnud jällegi mõned krediidikontod lõhki ajada. "Ma ju teenin nii palju, konkreetselt pohhui" suhtumine. Ükskord maksan ju niikuinii tagasi. Õhuloss kukkus kokku kui põlesin läbi selle hullu töötamise ja raha taga ajamise tagajärjel - hoidke piip ja prillid, sest nüüd hakkab lumepall korralikult allamäge veerema.

Tulin märtsi lõpus päevapealt töölt ära, mõtlesin et puhkan max 1 kuu ja raudselt saan ju kohe tööle eks, kogemusi nagu on ja tööturg tundus ka suhteliselt aktiivne.

6 kuud hiljem ja ma olin ikka töötu - vestlustele kutsuti, kuid mitte kusagile ei saanud. S*tt lugu! Tegin selle 6 kuu jooksul tööampsusid, elukaaslane mind aitas väheke kuid periood oli raske. Niivõrd raske,et ma ei suutnud oma laenudega, järelmaksudega enam toime tulla. Tulid hoiatused, maksehäireregister ja siis lõpuks inkassod ning maksekäsud kohtus.

Mainin ka ära, et minu olukorrast teab vaid minu õde ja mitte ka täielikku tõde. Olen oma õe aadressil sisse kirjutatud ja sinna postkasti laekusid tahtmatult mõningad võlgnevusega seotud paberkirjad, jube häbi oli. Niiviisi sai ta teada, et olen laenuorjuses ja võlad on seljas. Mitte keegi teine ei tea, kuigi mul on pikaajaline elukaaslane ja oma pereliikmetega olen lähedane. Lihtsalt nii piinlik on sellest kõigest kellelegi pajatada, et kannan seda koormat endaga üksi.

Sain üsna hiljuti uuesti tööle. Palk on hetkel 1651 EUR kätte, olen otsimas ka lisatööd (suht võimatu E-R 9-17 graafikuga leida aga püüan). Tänaseks taon ulme intressidega laenusid inkassodele. Maksekäsud on õnneks veel tunduvalt mõistlikumad. Minu pangakontod on avatud, midagi arestitud ei ole (ei sooviks seda eluilmaski).

Detailne info siia ka inkassode kaupa:

Julianus Inkasso

Enam-vähem mõistlikud kontaktisikud, normaalne sõlmida kokkuleppeid. Mõne lepingu osas olen püüdnud kuumakseid vähemaks saada, kuid paraku olen saanud eitavaid vastuseid. (Ütleks et hetkeseisuga kõige normaalsem inkasso kuhu minu võlgnevused müüdud on. Ei ähvarda, ei sõima ja teevad näo, et püüavad vähemalt mind mõista.)

Julianus Inkassole igakuised maksed kokku: 513 EUR

Kokku nende käes 6 lepingut, koguvõlgnevusega 10768 EUR

OK Incure

Püüdsin nendega kontakteeruda, et oma kuumakseid vähendada kuid vastuseks sain, et neil ei ole võimalik erikokkuleppeid pakkuda. Tore! Väga jäik asutus.

OK Incure'ile igakuised maksed kokku: 356,35 EUR

Kokku nende käes 3 lepingut, koguvõlgnevusega 10182 EUR

PlusPlus Capital AS

Kõige ebameeldivam inkasso kogemus. Väga rabe vanamees helistas mulle ja suhtles äärmiselt ebaviisakalt. Suure anumisega sain esimesed 6 kuud makse 150 euri peale, meesterahvast teenindaja soovitas edaspidiselt rahalaeva kusagilt oodata, et neile hakata makseid tegema. Kui hilinesin maksega üks päev, siis sain täpselt sellise SMSi: "Teil on makse tegemata. Kuidas edasi?" Selline tunne jäi, et keegi tuleb mulle kurikaga ukse taha raha nõudma.

PlusPlus Capital AS igakuine makse hetkel: 150 EUR (peale 6. kuud 496 EUR).

Nende käes üks leping, koguvõlgnevusega 28 327,85 EUR

Kohtu maksekäskude maksegraafikud:

Leping 1 - Võla jääk: 3999,69 EUR; igakuine makse: 117,63 EUR

Leping 2 - Võla jääk: 4546,19 EUR: igakuine makse: 133,71 EUR

Hetkel on üks võlg summas 1732,30 EUR samuti maksekäsuna edastatud, olen sõlmimas maksegraafikut ja loodetavasti saan sealt mõistliku kuumakse.

Teise võla osas (summas 633,43 EUR) pakub laenuandja mulle hetkel 4-kuulist maksegraafikut, kuumaksega orienteeruvalt 121 eurot. Mõtlen veel veidi, mida ette võtta selles osas.

Kokkuvõtteks siis need kohutavad summad:

Võlgu on mul kokku summas: 60191,21 EUR

Kuumaksed kokku: 1270,69 EUR + veel nimetatud lahtised otsad lisandumas.

Ilmselgelt on see summa nii ulmeliseks kujunenud inkasso ja maksekäskude lisatasude tõttu. Lisan veel, et maksan telefoniarvet, autokindlustust, kommunaale ja siis tahaks süüa ka veel eks.

Ausalt ja siiralt - ma olen tegelikult üdini normaalne ja terve inimene, töötan täna hea koha peal kontorirotina kuid lasin selle lumepalli veerema, veerema nii et raske on seda peatada ja ilmselt lakun neid haavu veel aastaid.  Perelisa ma endale täna lubada ei saa, puhtalt juba sellepärast, et enamus minu sissetulekust kulub laenude tasumiseks ja eelmainitud olukorda, kuidas mina kasvasin, enda järeltulijatele ma luua ei taha. Hiljuti viisin sisse ka elukindlustuse taotluse - ma mõtlen täna ka sellepeale, et kui minuga peaks mingil põhjusel midagi juhtuma (siiralt loodan, et mitte), siis ei põhjusta ma oma pereliikmetele koormat oma tehtud vigade näol. Endale kordan igapäevaselt, et olukord on s*tt, aga see on minu tuleviku väetis. Et saaksin need tagasimaksed piisavalt targalt teostada ja suudaksin end ülalpidada, siis igasugused soovitused ja lisatöö ideed on oodatud.

Tegin selle supi ja kavatsen selle supi ka ise ära süüa.

HUGO.legali uus rakendus inkassoterrori all kannatajatele

Enne, kui ma siin lähinädalatel jätkan Maria ja Keni lugudega (või noh, õigemini, Keni puhul on veel tegelik alguski tegemata), siis pean tegema ühe kõrvalpõike.

Ma olen varem ka riivamisi kirjutanud ühest väga vajalikust ja tõhusast õigusbüroost ehk siis HUGO.legalist. Nad on just selline asutus, mis on pühendunud erinevate õigusprobleemidega tegelemisele ning selle juures on nad üles ehitatud selliselt, et peaksid vähemal või rohkemal määral olema kättesaadavad ka veidi kehvemal majanduslikul elujärjel olevatele inimestele. Igal juhul soovitan julgelt nende poole pöörduda, kellel mingidki võlanõuded kukil ja tahaks selgusele jõuda, kas need nõuded on ikka täiel määral seaduslikud ja õiguslikud. Eriti puudutab see muidugi erinevaid inkassonõudeid.

HUGO.legali tiim on ka selles mõttes teinud tänuväärset tööd, et nad on lisaks igasugustele juriidiliste konsultatsioonide pakkumisele töötanud välja ka erinevaid tööriistu, millega nii inkassole kui ka näiteks kohtutäituritele korrektseid kirju koostada - erinevaid taotlusi, avaldusi või ka teabenõudeid.

Ning täna andsid nad teada järjekordsest tööriistast. Nagu nad ise selle kohta kirjutavad - "Nüüd on kõigil inkassoterrori käes kannatavatel inimestel võimalik kasutada aegumise õigusrakendust."

Sellest kõigest saab täpsemalt lugeda tänasest Ärilehe artiklist (seejuures on see täiesti tasuta loetav kõigile). 

Eriti vahva märkusena saan siia lisada, et 10 minuti jooksul andis lausa 3 erinevat inimest mulle sellest artiklist teada. Seega, tundub, et inimesi kõnetab see täitsa olulisel määral. Muidugi, kui keegi on seda juba kasutanud või plaanib kasutada, siis võib julgelt ka sellest mulle kirjutada. Nagu öeldakse - tõe kriteerium on praktika ja seega hea meelega kajastan ka siin blogi veergudel inimeste reaalset kogemust selle vahendiga. Ja kui olete teadlikud veel sellistest tööriistadest, mis aitavad võlakohustustega seotud juriidilist kadalippu kergemini läbida, siis andke samuti märku.

Koostööprojekt - Maria võlaloo algus

Tagasi mõeldes, ilmselt on minu laenude teekond saanud alguse sellest, et mul oli vaja oma lapsepõlve vajaka jäämisi endale kompenseerida. St minu vanemad on minevikus olnud ka laenudega kimpus ning enamus pere sissetulekust kulus laenude kinni tagumiseks - ilmselgelt ei jäänud palju üle, et minu materiaalseid soove täita. Nii ma siis vist alateadlikult otsustasin, et kompenseerin endale selle kõik tagantjärgi... aga laenude ja krediidiga. Loomulikult tahan ma tulevikus oma lastele teistsugust elu kui oli minul. 

Minu laenude teekond sai alguse Swedbanki püsimaksega krediitkaardist, kui olin saanud värskelt 21. Limiidiks oli äkki 500-1000 eur? Rohkem kindlasti mitte, olin ju vanematelt kuulnud, et krediitkaart on tegelikult paha värk. 

Kuna mulle on alati meeldinud osta ilusaid asju ja lubada endale täiskasvanueas seda elu, mis mul tegelikkuses üle jõu käib, siis varsti oli minu krediitkaart jõudnud märkamatult maksimum limiidini - 3000 eur. Ja loomulikult selle olin ma kõik ära kulutanud. Palk oli mul tollal 1000 eur kätte.  

Ühe kaardi limiit maksimumini tõmmatud, võtsin vabamaksega krediitkaardi - selle sain limiidiga 300 eur. Ka see sai kiiresti tühjaks. 

Kui krediitkaardid olid tõmmatud Swedbankis lõhki, siis võtsin väikelaenusid - ka neid mulle sealt jagati 300 eur kaupa. 

Swedbankiga said lõpuks jutud ühele poole - muidugi mitte tagasi maksmise mõttes vaid ikka selles osas, et mulle sealt enam krediiti, laenusid ei antud. 

Muidugi on meil turg krediidipakkujaid täis - mäletamist mööda tulid esmalt Inbank väikelaenud, krediitkaardid, Holm Bank jms. Kui enam-vähem soliidsetest kohtadest enam krediiti ei antud, siis tulid juba kiirlaenukontorid nagu Bondora, Raha24 ja nii edasi. 

Kuidas ja miks ma selle lumepalli nii suureks veeretasin? Katsin silmad kinni, võtsin uue laenu, maksin uuega vanu ja kulutasin lõputult. Kuu lõpus kunagi raha ei olnud, kui oli, siis ikka väikelaenuna võetud raha või krediitkaardil olev tagasi makstud pisku, mida edasi-tagasi veeretasin. 

Kogu selle aja olen loomulikult olnud tööinimene - enamasti olen teeninud 1000-1200 eur kätte ja tegelikult olin end ammu juba 2 aastaga niiviisi enam-vähem lõhki laenanud. 

Muidugi vahetevahel mõtisklesin, mida oma olukorraga peale hakata kuid rahatarkuse/sellest olukorrast välja roomamise teadlikkust oli vähe. Vahepeal leidsin netist info, et on olemas refinantseerimine. Mõtlesin et olen tark tüdruk ja panen kõik need laenud üheks ja püüan siis niimoodi oma kuumakseid vähendada. Refinantseerimist pakkus mulle Punk Finance - räme intress, aga tundus tollal siiski hea lahendus, sest laenusid oli mul ei-tea mitmest kohast ja juba oli maksmisega suht keeruline arvestada - kui palju, kellele, mida. Refinantseerimise tulemusena laenude kogu kuumakseks 395 eur. Süda oli korraks rahul, et noh, mingigi lahendus. 

Siin see saaga ei lõppe...

Üleskutse tulem, saagem tuttavaks - Maria ja Ken!

Ligikaudu kuu aega tagasi esitasin ma kaks üleskutset, millest siis ühes palusin oma saatusekaaslaste ehk teiste võlglaste abi. Otsisin inimesi, kes oleks nõus minu blogis oma võlalugu jagama, nii detailselt, kui nad ise parasjagu vajalikuks peavad.

Alustuseks pean ütlema, et see amps osutus oluliselt suuremaks, kui ma eales oleks oodanud või arvanud. Ma sain täiesti meeletu arvu kirju. Eks nende seas oli omajagu ka selliseid õnneotsijaid, kes lihtsalt kirjeldasid natuke oma muret ja seejärel palusid lihtsalt nõuandeid, kuidas uut laenu peale saada või üleüldse, kuidas rohkem lisaraha hankida. Oli ka neid, kes rääkisid alustuseks oma loo põgusalt ära, aga kui ma hakkasin täiendavaid küsimusi küsima, siis nad loobusid - küllap siis polnud veel tegelikult valmis oma probleemiga tegelema.

Lõpuks jäi sellest kirjade laviinist sõelale kaks inimest. Need olid inimesed, kes mulle juba esimese kirjaga suutsid muljet avaldada ning hilisem dialoog ja kirjade vahetamine süvendas seda tunnet veelgi. Mulle meeldis nende mõlema puhul kogu see suhtumise pool ning soov tõesti oma murele ja võlakoormale otsa vaadata. Samuti oli tunda, et omajagu on juba ka eeltööd tehtud, kohustused kaardistatud ja mingigi plaan paigas. Aga saagem siis tuttavaks - teie ees on Maria ja Ken. Alustuseks avaldan nende mõlema ankeedid. Kinnitan teile - nad mõlemad on pärisinimesed ja järgnevate postituste jooksul hakkab lahti hargnema nende päris lugu. Muidugi on siin ka väikseid faktimööndusi (alates kasvõi nende nimedest), aga kõik, mis nende lugude puhul oluline, on tõeline ja aus.

• Nimi: Ken
• Vanus: kolmekümnendates
• Sugu: mees
• Võlgade kogusuurus: 43000€
• Igakuine laenumaksete summa: püsivalt 1135€ (2 laenul on maksepuhkus muidu ligi 1500€), aga oleneb, kui palju krediidikontode limiiti ja Partner Kuukaardi arvelduskrediiti (see tuleb igal järgmisel kuul kinni maksta) kulub elamiskuludeks
• Sissetulekute suurus: 1800€
• Kas võlad on ka inkassos? Ei
• Kas võlad on ka kohtutäituri käes? Ei
• Kas arvelduskontod on avatud? Jah
• Milline on kogemus võlanõustajatega? Puudub
• Kas sul on (kinnis)vara, mis võiks võlgade tõttu ohtu sattuda? Ei
• Kas su lähedased teavad su võlgadest? Jah
• Mis seisus näed end aasta pärast? Teise pensionisamba maksetest olen saanud suurima intressiga (44,1%) kohustused tasutud ja kuumaksed on vähenenud selliselt, et iga suurem ootamatu kulu mind võlgnikuks ei teeks.

---------------------------------------------------------------

• Nimi: Maria
• Vanus: 26
• Võlgade kogusuurus: 60191
• Igakuine laenumaksete summa: 1300
• Sissetulekute suurus: 1670 EUR/neto
• Kas võlad on ka inkassos? Jah
• Kas võlad on ka kohtutäituri käes? Jah
• Kas arvelduskontod on avatud? Jah
• Milline on kogemus võlanõustajatega? Puudub
• Kas sul on (kinnis)vara, mis võiks võlgade tõttu ohtu sattuda? Ei
• Kas su lähedased teavad su võlgadest? Ei
• Mis seisus näed end aasta pärast? Hetkel võtan kuu korraga, muidugi eesmärk on selleks ajaks, et olen sissetulekuid nii palju suurendanud, et saan maksetega edukalt hakkama ja isegi pisku kõrvale panna.

Oluline on siin silmas pidada üht suurt erinevust - Ken arvestab oma võlgade suurust põhiosa jäägina, aga Maria on oma võlgnevusse juba ennetavalt sisse liitnud ka intressid ja muud kulud. Minu hinnangul pole kumbki viis vale - sel teemal arutlesin pikemalt siin postituses.

Aga sellega on siis esmatutvus meie uute peategelastega tehtud ning edasistes postituses liigume juba igavatest faktidest sügavamale, lahkame põhjalikult nii võlgnevuse tekkepõhjusi, igasugust vaimset jama selle ümber ja küllap proovime ka lahendusi leida.

Ahjaa, üks vahva uudis ka siia lõppu - kunagine kaasvõlablogija, Võlglase Päevaraamat (mitte segi ajada Võlglase Päeviku ega Võlglase Blogiga - need on minu omad) on üle pika-pika aja taaskord uue postituse kirjutanud ning tal läheb hästi. Seda saab lugeda siit (tegelikkuses on see postitus juba mõned nädalad tagasi avaldatud, aga minu avastasin selle üsna poolkogemata alles paar päeva tagasi).

Kahjuks sellest mu teisest üleskutsest ehk siis raamatu kokkupanekust hetkel liiga palju uudiseid pole rääkida. Võimaliku koostööpartneriga sai küll alguses päris tore kontakt loodud, kuid paraku on tal hetkel üsna kiired ajad ja selle tõttu on see projekt omadega veidi ooteseisundis, aga usun, et see siiski jätkub ning kindlasti pole ma veel lootusi maha kandnud.

Ühe netipettuse detailne kirjeldus läbi ohvri silmade

Tänases postituses pöördun ma tagasi oma viimase postituse teema juurde. Selles kirjutasin ma siis põgusalt ühest õnnetust inimesest, kes oli langenud netipetturite ohvriks ja on läbi selle väga palju raha kaotanud. Ma olen selle inimesega viimaste nädalate jooksul väga tihedas kontaktis olnud ja tänaseks on sellest välja kujunenud selline soe ja usalduslik suhtlus. Oma kirjavahetuse käigus oleme jõudnud selleni, et tänane postitus kuulub täielikult talle. Ning selle ongi tema ise kokku kirjutanud, oma läbielamiste ja kogemuste järgi. See võiks olla hoiatuseks kõigile, kes sarnaseid pakkumisi saavad ja tõsiselt mõtlevad, et võiks neist kinni haarata. Eksimine on inimlik, kuid teinekord on meie eksimustel väga kallis hind. Lisamärkusena mainin, et postituses mainitud USDT ehk Tetheri väärtus on euroga tänasel hetkel sisuliselt võrdne (1 USDT = 0,95 EUR). Aga nüüd annangi sõna meie peategelasele ning omalt poolt siia rohkem mitte midagi juurde ei lisa. Mõtteainet on siin omajagu, head lugemist ja kaasa mõtlemist!

Nii, nagu paljud eestlased, otsin minagi lisatöö võimalusi. Silma jäi üks Facebook postitus, kus pakuti osaajaga teenimisvõimalust reisiagendile, ja vastasin sellele. Minuga võeti ühendust ja minu andmed edastati mentorile. Mentor tutvustas põgusalt, et vaja anda reisipakettidele 5 tärni ja positiivne kommentaar, et need reisipaketid tõuseksid ettepoole ja inimesed neid rohkem ostaksid. Küsisin, kas pean ka enda raha sisse panema, mulle vastati eitavalt. Sisse tuli logida lehele https://www.egencia-uk.com/Login. Googeldasin ja nägin, et Egencia on üks suuremaid reisikorraldajaid ja ei tundunudki esmapilgul kahtlane. Mõtlesin, et proovin, ja lõpetan kohe, kui minult mingit raha küsitakse. Mentor treenis mind alguses oma kasutaja alt ja lõpetasin tema keskkonnas töö, raha ma ise sisse maksma ei pidanud. Ühe töö raames tuli anda positiivne hinnang ja kommentaar 30-le reisipaketile. Keskkonnas tuleb reisipakett "osta", et seejärel hinnang anda. Iga reisi pealt teenib algaja 0,7% lisatasu, mis talle peale töö ehk 30 reisi lõpetamist välja makstakse. Tegin 2 tööd mentori konto alt ja lõpetasin edukalt esimese töö enda kasutaja alt. Vahepeal tulid ette reisid, mida nimetatakse keskkonnas preemium-pakettideks, siis läheb konto miinusesse ja on vaja enda raha sisse kanda, et reis lõpetada, kasum preemiumpakettide pealt on suurem. Kogu arveldamine käib krüptorahas Theter (USDT). Esimese enda konto alt tehtud töö puhul panin sisse 32,80 eurot, mõtlesin pikalt, aga otsustasin riskida – kaotus oleks olnud ju nii väike ja mind mitte eriti mõjutanud. Nii kujunes minu esimese töö tasuks 159 USDT, mille mentori juhendamisel kandsin edukalt enda pangakontole. Jess! Vägev ju!

Kuna esimesel korral sujus kõik kenasti, olin rõõmus lisateenimise võimaluse üle ja alustasin järgmist tööd. Järgmise töö jooksul tuli kohe järjest ohtralt nn preemiumpakette. Mentor julgustas mind, et see vaid hea - mida rohkem preemiumpakette, seda suuremaks kujuneb saadav kasum. Mul on hädasti vaja raha, kadus valvsus ja reaalsustaju. Alguses olid summad väikesed, aga need kasvasid järjest. 29. pakett oli jälle preemium, sisse tuli kanda nüüd juba üle 16 tuhande USDT… See ju ometigi eelviimane, mentor ütles, et tema ei usu, et veel rohkem oleks vaja raha sisse panna. Nii lähedal lõpetamisele, kandsin sellegi raha sisse. Selleks ajaks olin juba kulutanud oma senised säästud, ära kasutanud krediitkaartide limiidid, pantinud kulla, võtnud laenu tuttavatelt ja suuremaid ning väiksemaid laene kirveintressidega kiirlaenufirmadelt ja pankadelt. Ka mentor aitas mind sissemaksetega üle 10 tuhande USDT. Koguaeg pidin pingutama, et ette antud tähtajaks summa sisse kanda, sest muidu oleks juba sisse kantud raha kaotanud. Kuna summad olid nii suured, palusin pidevalt pikendust Egencia klienditoe kaudu, kes väidetavalt edastas info juhatusele, kes otsustasid, kui palju ja mis tingimustel mulle ajapikendust anda. Lõpetasin 29. töö ja hoplaa- ka viimane, 30. oli preemium-paket… Nüüd juba pidi sisse kandma üle 30 tuhande USDTi… Ahastasin, nutsin ja mõtlesin, et mis nüüd saab. Kuidagi õnnestus mul ka see raha kokku laenata, mentor ka aitas mõne tuhandega, muudkui julgustades ja toetades mind. Kogu suhtlus käis inglise keeles, mentori ja teiste Egencia VIP-workeritega WhatsApp kaudu. Kui hinge hiiliski korraks kahtlus, küsisin mentorilt, kas mul on võimalik raha kaotada. Vastuseks muidugi sain, et see pole võimalik, kui ma töö lõpetan.

Olen eelnevalt lugenud igasuguste petuskeemide kohta ja varasemalt mõelnud, et kuidas küll inimesed nende õnge lähevad. Ilmselt pettis mind ära esialgne edu, see, et mentor ise ka panustas väidetavalt rahaliselt, meeletu soov mitte raha kaotada ja hädaolukorras lisateenimise võimaluse pakkumine. Tänasel päeval mõtlen, et kuidas oli võimalik, et ma küll alustades olin kahtlev, aga kõige selle sees olles ei tulnud mul kordagi mõtet, et ma ei saa raha kätte, kui olen töö lõpetanud. Et ma sellised summad suutsin kokku laenata ja sinna keskkonda kanda…

Töö lõpetasin augusti lõpus, 3 nädalaga ja keskkonnast välja kantav summa oleks olnud 70898,57 USDT, sh kasum 3152,91 USDT. Olin õnnelik, et saan lõpuks raha kätte, tasuda oma laenud ja võlad ja arvestasin, et kui lisakulud (lepingutasud, intressid, pant vms) maha arvestada, jääb minu kasumiks ikkagi umbes 500 eurot. Tegin väljamaksetaotluse ja jäin ootama. Siis aga tuli Whatsappi kaudu garantiikiri, milles anti teada, et selleks, et nii suuremahulist väljamakset teha, on vaja mul Egencia keskkonda sisse maksta veel 25% ehk 17724,64 USDT garantiitasu, mille kohta selgitati, et saan selle summa 3 päeva jooksul tagasi ja et see on vajalik, kuna krüptotehingutega esineb probleeme ja et oleks nii suur summa tagatud. Küsisin kas saan väljamakse tühistada, kuid sel juhul oleksin pidanud maksma keskkonda ikkagi lisaks 10% ehk 7090 USDT tühistamistasu, mida ma tagasi ei saa. Alles siis tekkis mul mõte, et see kõik on kahtlane, need garantii- ja tühistamistasud, et see ei saa õige olla. Mentor oli väga üllatunud – ta polevat sellisest asjast kuulnudki - ja ütles, et ta saab mind aidata 2000 euroga, kui ma ülejäänud summa leian. Küsisin järjest pikendust maksmiseks ja palusin ka summast maha arvata kas garantii- või tühistamistasu, aga mulle vastati, et see ei ole võimalik, et ma pean ikkagi keskkonda sisse maksma kas tühistamistasu või garantiitasu. Mulle anti aega 20 päeva, tühistamis- ega garantiitasu ma sisse maksnud ei ole. Et pikendada tähtaega, küsiti veel lisaks 25% garantiitasust. Kuna ma ka seda ei maksnud, on nüüd väidetavalt minu konto aastaks külmutatud ja kui ma kontot lahti saada tahan, pean veel 17 tuhat maksma ning siis veel 17 tuhat garantiitasu, et oma raha kätte saada. Eelnevalt ei olnud sellest kordagi juttu, et veel mingid lisatasud tulevad.

Rääksin loost oma pojale, kes uuris krüptorahakotte, millele keskkonda sissekandeid tehti. Krüptorahakotte on kokku 3 erinevat, kannete järgi otsustades kahte kasutatakse nn töötajate sissemakseteks ja samuti on seal näha ülekanded kolmandale kontole, mille väärtus on juba üle miljoni USDT. Ilmselgelt on tegemist petuskeemiga. Siiani ei mõista ma, millised psühholoogilised protsessid minus käivitasin, et ma sellise skeemi võrku langesin. „Lollidelt tulebki raha ära võtta“, oleks ilmselt esimene reaktsioon. Ei, ma pole loll, pean pere-eelarvet Excelis, ei ole elus üle oma võimete elanud ega kunagi kellelegi võlgu jäänud. Aga ometi juhtus see kõik minuga.

Esitasin politseile avalduse koos detailse kirjelduse, kuvatõmmiste ja hunniku dokumentidega. Sain vastuseks, et menetlust ei alustata. Menetluse alustamata jätmist põhjendas politsei selliselt: „ta on arusaamisega ja kogenud isik, kellel on olemas vajalikud teadmised internetis hõlptulu teenimise võimalikest riskidest. Samuti on ta täisealine isik, kellel on töökogemus ning ta pidi aru saama, et töö tegemiseks ei pea ta panustama oma isikliku rahaga vaid tööandjal on kohustus talle maksta tehtud töö eest tasu. Seega ei ole teda eksimusse viidud vaid ta on teadlikult võtnud riski ja sõlminud endale kahjuliku lepingu.“ Seega on politsei hinnangul tegemist täiesti legaalse tegevusega. Ja võibki nii netiavarustes toimetada, sest inimesed, kes sinna oma raha paigutavad, on ise riski võtnud ja midagi kriminaalset selles ei ole. Ahjaa, mul on võimalus asi kohtusse anda. Mr X krüptorahakotis on aga üle miljoni. Seega pole mina kindlasti esimene (tõenäoliselt kahjuks ka mitte viimane), kes sellesse skeemi langeb. Kõrgharidusega, arukas ja muidu tubli. Aga siiski.