Postitus nr. 200 - Koguvõlgnevuse arvestamine

Kuidas üldse oleks korrektne oma võlakoormat arvestada? Kui mul on näiteks võetud 1000-eurone laen üheaastase perioodiga, ütleme 20% aastaintressiga, millel muid lisakulusid pole, kas mu laenukohustus on siis 1200 eurot või 1000 eurot? Jah, ilmselgelt on selle laenu kogukulu 1200 eurot, aga põhiosa on ju 1000 eurot. Kui mina olen oma kohustuste kogusummast rääkinud, siis olen alati silmas pidanud põhiosajääki. Ehk siis näiteks kodulaenu puhul on minu arvepidamise järgi mu seis siiski 99917,32 EUR (see langes sel kuul alla 100 000 EUR piiri, juhhuu!) ja see on siis vaid põhiosa. Selliselt kajastab seda ka mu kodupank. Ma isegi ei oska hetkeseisuga öelda, kui suur selle laenu kogukulu tulla võiks, sest graafik uueneb üldiselt iga poole aasta tagant ja intress on Euribori määrast sõltuvuses. Sarnane on ka lugu igasuguste krediidikontodega, millel polegi tegelikult mitte mingit graafikut ja seal on raske arvutada seda kogukulusummat. Samas, põhiosade arvestus on alati konkreetne - kui olen võtnud 1000-eurose krediidikonto, millest ära olen kasutanud 375 EUR, siis on selle lepingu jääk 625 EUR.

Loomulikult, kui sõber sõbrale näiteks 100 eurot laenab ja lepitakse kokku, et kuu aja pärast maksab 130 eurot tagasi, siis ei räägi ju keegi, et võlg on 100 EUR, siis on summaks ikkagi konkreetselt 130 eurot. Samas vastukaaluks, kui jääd mõnele laenufirmale võlgu ja leping üles öeldakse ning inkassole üle antakse, siis on aluseks ikkagi põhiosajääk, millele lisanduvad viivised ja võlas oldud aja eest arvestatud intressid. Intresse ja viiviseid samaaegselt arvestada ei saa. 

Veel üks meetod oma koorma arvestamiseks on lihtsalt kuutasude summa. Võtad lihtsalt lepingud ette, arvutad osamaksete numbrid kokku ja saadki teada oma kohustuste hulga. Kui see on sissetulekutega mingiski kooskõlas (et jääb elamisekski raha), siis ongi ju asjad hästi. Ka pikas plaanis. Sest ükskord saavad need laenud ju makstud ka järjest. Peaasi, et kui peaks tekkima mõte uue laenu võtmisest, siis see oleks lihtsalt läbi mõeldud ja mõistlik otsus.

Teiste võlablogijate seas olen ka täheldanud hästi erinevat lähenemist sellele võlakoorma suuruse arvestamisele. Eks omad plussid ja miinused on kindlasti mõlema mõtteviisi juures. Kui minna laenuandja iseteenindusse või netipanka, siis seal kajastatakse tegelikult peaaegu alati vaid põhiosajääki, lepingujärgne kogukulu on üsna harva eraldi välja toodud - Holm Bank on vist üks väheseid erandeid selles osas, neil on kirjas esmajoones just kogukulu.

Eks omaette teema siin ongi see, et kui ma oma Exceli tabelites võtan aluseks vaid põhiosa, kas ma siis justkui petan iseennast, sest tegelikult olen ju palju rohkem võlgu? Kuidas sellesse siis tegelikult suhtuma peaks? Kui teen 100-eurose osamakse, millest põhiosa katteks läheb 75 eur ja 25 eur on intressid, kas ma siis vähendasin nüüd oma võlgasid 100 euro võrra või vaid 75 eurot?

Ühesõnaga, kui keegi ütleb või kirjutab, et ta on võlgu X eurot, siis tulekski täpustavalt üle küsida, kas see X on põhiosajääk või kogu lepinguga seotud kulu. Aga oma olemuselt on see samasugune mõtteviisi küsimus, kas külastatud lennujaam läheb välisriigis käimisena kirja või mitte. Selle viimase kohta kirjutas üks netileht päris hästi - see sõltub inimesest endast, kas ta soovib selle enda nimekirja lisada või mitte. Täitsa vaba valik, üldtunnustatud reeglid puuduvad. Eks samamoodi ilmselt ka võlgade arvestamisega. Peaasi, et sa ise ikka tead, kas oled arvesse võtnud vaid põhiosajäägid või arvestasid sinna sisse kogukulu.

Aga olge aktiivsed - avaldage oma arvamust.