Kui keegi ütleb: "Ma olen võlgades", siis enamik inimesi kujutab ette ühte konkreetset summat, mis tuleb lihtsalt ära maksta. Tegelikkus on aga hoopis teistsugune – see on nagu kihiline kook, mille iga kiht peidab endas oma lugu, oma emotsiooni, oma valusa tõe. Ja selle koogi lahti harutamine on omaette suur töö.
Esimene kiht on tavaliselt kõige nähtavam: krediitkaart, tarbimislaen, ehk mõni kiirlaen. Aga kui hakkad sügavamale kaevama, siis avastad järgmised kihid – maksmata arved, unustatud intressid, viivised, ja lõpuks need kohustused, mida inimene iseendale ei tunnista. Jah, just see on kõige raskem – enda ees aus olemine.
Tihtipeale on pikaajaline võlgnik iseenda suurim vaenlane. Mitte pahatahtlikkuse pärast, vaid kaitsemehhanismi tõttu. See on natuke nagu lein – inimene eitab, pisendab, lükkab edasi. Numbrid tunduvad liiga suured, liiga hirmutavad, ja nii tekib illusioon: "Kui ma praegu ei mõtle sellele, siis ehk see kaob." Aga ei kao.
See kihistumine ei ole juhuslik. See on psühholoogiline kaitsemehhanism, mis hoiab inimest tegusana. Kui kogu reaalsus korraga ajusse jõuaks, oleks see nagu valulaks, mis halvaks liikumise. Võlgnik vajab seda adrenaliini, seda väikest lootuse sädet, et mitte alla anda. Võib-olla ilma selle kihistumiseta inimene loobuks ja ütleks: "Ma ei suuda."
Siin peitubki suur väljakutse: isegi kui inimene saab rahasüsti, näiteks mõne abilaenu või sõprade toetuse, lahendab see vaid mõned kihid. Tuumani jõudmine võtab aega. Ja see aeg ei ole kuud, vaid tihti aastaid. Sellel teekonnal on tagasilanguseid, ootamatuid lööke, ja vahel tundub, et laev, mille suuna oled õigele poole pööranud, liigub ikka liiga aeglaselt.
Kõige suurem muutus algab siis, kui inimene avab end. Kui ta räägib oma murest, mitte ainult teistele, vaid lõpuks ka iseendale. See on hetk, kus ta tunnistab: "Jah, on veel üks kiht, mida ma seni eitasin." See on valus, aga see on vajalik. Sest alles siis saab hakata päriselt koogi tuuma poole liikuma.
Võlgade kihiline kook ei ole lihtsalt rahaline probleem – see on emotsionaalne, psühholoogiline ja sotsiaalne väljakutse. Kui sa oled selle sees, tea, et kihid ei kao üleöö. Aga iga aususe hetk, iga samm tuuma poole, on võit. Ja see võit on väärt kõiki kihte, mis ootavad veel lahti harutamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar