Mu tänane postitus ei ole tegelikult tänane. See on mõtisklus, mille korjasin üles niiöelda sahtlipõhjast. Tegelikult vedeleb mul seal sahtlis neid vägagi isiklikke kirjutisi omajagu. Võimalik, et suur osa neist jääbki sinna. Aga aegajalt ma siiski loen neid ja viin end oma mõtetega tagasi neisse hetkedesse. Ma saan endiselt päris palju kirju erinevatelt saatusekaaslastelt. Iga lugu on omamoodi, igas loos on oma traagika, omad nüansid. Aga teatud mõttes oleme me kõik siiski sarnased. Aga ka need kirjad tuletavad mulle aegajalt meelde mu enda süngemaid hetki.
"Ma olen väsinud olemast väsinud. Ma olen väsinud olemast võlglane. Ma tahan oma tavalist elu tagasi." Need sõnad kõlavad nagu sosin pimeduses, nagu karje, mida keegi ei kuule. Need on sõnad, mis ei vaja tõlget – need räägivad kurnatusest, lootusest ja igatsusest elu järele, mis kunagi tundus lihtne, rahulik ja oma. See pole lihtsalt füüsiline väsimus. See on sügavam – see on vaimne ja emotsionaalne kurnatus, mis koguneb ajapikku, kui elu viskab ette rohkem, kui suudad kanda. Kui iga päev algab võitlusega ja lõpeb süütundega, et sa ei jõudnud jälle kõike tehtud. Kui võlad ei ole enam lihtsalt numbrid paberil, vaid varjud, mis järgivad sind igale poole. Võlg ei ole ainult rahaline kohustus. See on ka emotsionaalne surve, mis sööb eneseväärikust ja tekitab tunde, et oled läbi kukkunud. Iga arve, iga meeldetuletus, iga kõne tundmatult numbrilt võib olla uus piisk karikasse. Ja kui see karikas juba ammu üle ajab, siis on raske näha valgust tunneli lõpus. See soov – saada tagasi oma "tavaline elu" – ei ole luksus. See on inimlik vajadus. Soov ärgata hommikul ilma ärevuseta, minna tööle ilma hirmuta, naerda ilma süütundeta. See on igatsus rahu, stabiilsuse ja kontrolli järele oma elu üle. Kui sa loed seda ja tunned, et see räägib sinust – tea, et sa ei ole üksi. On palju inimesi, kes on olnud seal, kus sina praegu oled. Ja paljud neist on leidnud tee tagasi. Mitte korraga, mitte kiiresti, aga samm-sammult.
Sinu elu ei ole läbi. See on lihtsalt üks keeruline peatükk. Ja iga peatükk saab kord läbi.