Täna jätkan Keni loo kirjeldamisega. Neid ridu lugedes võib ilmselgelt mõista, miks mul veidi aega võttis enne kuniks selle loo endast läbi suutsin lasta. Siin on seda inimlikku draamat tõenäoliselt mitme kurva filmi või raamatu jagu. Olgem ausad - tegelikult on ju kõik see, mis siia postitustesse jõuab, vaid jäämäetipp. Kõik need reaalsed emotsioonid, mis sellistel puhkudel inimesele igapäevaselt (eriti igaöiselt) osaks saavad, on arvatavasti reaalselt tuttavad vaid neile, kes selle kõigega ise kokku on pidanud puutuma. See ei ole lihtne lugu. Aga tegelikult pole mitte ükski võlalugu oma olemuselt lihtne. Võlaorjuses olemine on totaalne ellujäämisvõitlus, kus lõpuks häbi ja läbikukkumistunne võivad osutuda hukatuslikuks. Aga nüüd sõna taaskord Kenile.
2019 vabanesin esimest korda suurematest võlgadest. Elukaaslasel tekkis mõte, kuidas mu olukorda lihtsustada. Ta taotles kodulaenu Kredexi käendusega, kuigi saime mõlemad vanematelt sissemakseks piisavalt rahalist abi. Minu vanemate toetus läks kõige suurema intressiga laenude tagasimakseteks. 3 kuud jäi esimest korda täiskasvanuelu jooksul sissetulekust raha üle. See aitas ka väiksema intressiga kohustusi tasandada, kuni saabus sügis, kus otsustasin Fitlapi koostööpartnerite valmistoitude abil kaalulangetusega tegeleda ja töö kõrvalt õppimiseks tuli teises linnas iga 2 nädala tagant 2 ööd ööbima hakata. Credit24 pakkus mulle nüüd juba 5000€ krediidikonto limiiti. See läks mõne kuuga hotellides, tanklates ja kulinaarialettides kasutusse. Hasart kaotatud kilodest kasvas ja peagi oli vaja uurida, kui palju teised "sõbrad" limiiti pakuvad. Säästukaart Plussi limiit suurenes 600€ ja läks suuresti taipärase kanaroa ja kliipaneeringus kana alla. Pillava elustiili jätkamiseks, kinkideks ja reisideks kulus Raha24 pakutud 3000€ krediidilimiit. Siis kasvas kõik üle pea: suhted elukaaslasega läksid sassi, liigsöömine sai võitu, magamine muutus ebaregulaarseks ja mõtete mujale saamiseks leidsin uue istuva hobi.
Koroonaperioodiks oli kehakaal varasemast rekordist veel 10kg võrra kõrgemale kosunud. Sellega kohanemisele kulus koos kollektsioneerimishobi ja kogu garderoobi väljavahetamisega 6000€ Holmbanki pakutud järelmaksulimiiti ja 800€ krediidikonto limiit SMSrahalt. Suhteid elukaaslasega aitas siluda võlgadest rääkimine, psühhiaatri juurde minek ja korteri renoveerimine. Sisustusele pakkus tuge BestCredit 1000€, mis igakuiste laenumaksete puudujäägist üle jäi. Siis saabus mu ellu teie võlablogi, laenusõltuvuse tunnistamine ja oma olukorra kaardistamine. Kõrgenenud vererõhk, kilpnäärme alatalitlus ja uneapnoe said ravi, hakkasin uuesti kaalu langetama, võtsin ülikoolist akadeemilise puhkuse, suurendasin töökoormust ja läksime elukaaslasega pereteraapiasse.
Enne esimest pereteraapia seanssi saime teada, et ootame last. Tema nimel tuli oma elu veel intensiivsemalt korrastama hakata. Psühhiaatri ja pereterapeudi vastuvõtud olid muidugi tasulised. Neisse panustasid nii mu ema kui ka elukaaslane. Psühhiaater soovitas taotleda vähenenud töövõimet ja tööalase rehabilitatsiooni teenust. Mõlemad määrati kohaseks ja see oli suur leevendus finantsolukorrale. Uurisin refinantseerimisvõimaluste kohta ja Bondora oli abiks 15000€ ulatuses. Laenumaksed vähenesid kolmandiku ja intress üle poole soodsam. Ettevalmistustega lapse tulekuks võtsin krediidikontode limiite väiksemas ulatuses uuesti kasutusele ja käisin regulaarselt psühholoogi juures. Lapse sündides tekkis ellu lootus, sest nüüd on keegi, kes minust sõltub ja kelle nimel oma asjad ära klaarida. Eluohtlikus seisus perearsti residendi juurest haiglasse saatmine, operatsioon ja taastumine oli osa sellest.
Laps, tervis ja rahaasjade kordasaamine olid prioriteedid. Lapsele vajalike asjade jaoks tuli appi 700€ limiidiga Kaup24 Tasku, psühhiaater muutis raviskeemi (paremate, ent soodustuseta ravimite peale kulub ligi 100€ kuus), psühholoog innustas pooleli jäänud õpingutesse täiendkoolitusega vahefiniš tekitada ning otsisin edasi refinantseerimisvõimalusi. TFBank keeldus, Bigbank keeldus, aga LHV pank refinantseeris kõik mu kõrgete intressidega kohustused 23000€ laenuks 10 aastaks 420€ kuumaksuga. Kehakaalu osas tuli Fitlapile lisaks appi moeravim Ozempic, mille abil kaotasin 7 kuuga 20 kg, aga see ravi on olnud väga kallis. 89€ kuus 5 kuud ning siis jõudsid minuni korraga tarneraskused ja kõrvaltoimed. 2 kuud 178€ ja olin sunnitud ravi katkestama.
See aga tuli taas võlaorjusega. SMSraha 800€ kuumaksega 45€ ja Bondora pakutud 12000€ kuumaksega 370€ võimaldas tervisega tegeleda, vahepeal reisida ja puhata, kuid sellega toime tulemiseks kogunes järk-järgult mu ellu Ferratumi 3000€ laen kuumaksega 190€. Ema antud 5000€ maksis üht-teist kinni, kuid siis naases naine tööle ja jäin lapsega koju. Igavuse peletamiseks tulid mu ellu mobiilimängud ja kui kunagi haiglas maksin 50€, et mängus boonuseid hankida, siis hasardist kulus loetud päevadega uues lemmikmängus märkamatult sadades eurodes lisaliigutustele. Ferratumi 3000€ tiksus uuesti täis, Bondora refinantseeris seda 3800€, kuid ikka ei saanud endast võitu. Mu mugavus valmistoitu osta, lollus laenuraha eest sooduskampaaniaid ära kasutada ning lapsele ainult parimat pakkuda lõppes 4000€ Ferratumi limiidi ärakasutamisega. Episoodiliselt kasutuses olnud Partner Kuukaardi kuni 300€ kuumakse lõi ka aeg-ajalt sissetuleku üle. Seega nüüdseks on käes neljas kordus läbikukkumiste rajal finantsasjades.
Loo algusesse oleks hea lisada, milline oli loo kirjutaja suhe rahaga või üldine enesetunne lapse-/noorukina.
VastaKustutaKuna olen elanud kogu oma tööelu samuti pidevalt "miinuses" ehk võlgu (esimest korda sain "plussi", kui olin töötanud 20 aastat), võidelnud pidevalt kaaluprobleemidega (10-20 kg üle normaalse), ostnud teenuseid, mida ei kasuta, ei soovinud osta odavaid asju, ... julgen öelda, et kogu protsessi aluseks võis olla lapsepõlve/noorukiea stress, mida leevendama ei õppinudki... Mõned tunnused: liigsöömine, unehäired, soovimatus suhelda, hobide ärakadumine. Täiskasvanuks saades tuli sellele paraku teises linnas õpingutest tulenev, edasi ka tööstress otsa ja paraku sageli haarataksegi kõige "käepärasemate" leevenduste järele, mida suures linnas palju leida ...
Aitäh selle kommentaari eest! Saan sellega seonduvalt juba natuke eelreklaami teha ja ette kuulutada, et sellel teemal tuleb peagi Keni kohta eraldi postitus ka, kus ta siis üsna avameelselt oma lapsepõlve avab.
Kustuta