Kuidas teistel ka läheb?

Selle blogi pikaajalisemad lugejad ilmselt veel mäletavad, et lisaks oma loole olen siin kajastanud ka oma kaasteeliste lugusid - Joel-Gustav, Eva-Liina ja teised. Ning on olnud ka perioode, mil lisaks sellele võlablogile oli neid aktiivseid blogisid veel täitsa mitu - KahVõlgu, AMOV (Appi, ma olen Võlglane!), Võlglase Päevaraamat jne. Tegelikult juba paar kuud tagasi tuli mul mõte, et prooviks nende kõigiga ühendust saada ja uuridagi, kuidas neil läheb. Paraku osutus see ülesanne keerulisemaks, kui oskasin karta või arvata. Eva-Liina ja Võlglase Päevaraamat näiteks ei ole siiani midagi vastanud. Lisaks on siin vahepeal vilksatanud teisedki blogijad, kuid on nemadki ära vajunud ning ka nemad mu kirjadele tänaseks mitte midagi vastanud ei ole. Aga hakkan siis otsast peale rääkima nendest, kellega siiski veel mingilgi määral suhelnud olen.

Joel-Gustaviga on mul tegelikult küll kontakt olemas ja aegajalt põgusalt ka suhtleme, aga pikemalt ta vähemalt hetkel oma emotsioonidest ja kogemustest pole veel rääkida soovinud (või siis on lihtsalt muid tegemisi nii palju, et pole aega selle jaoks). Tean vaid, et suures plaanis läheb tal täitsa hästi. Mängurlus on selja taha jäetud, inkassodega enam võitlema ei pea. Tean vaid siia veel lisada, et tema päästerõngaks sai lõpuks kinnisvara müük.

AMOViga olen samuti vahelduva eduga kontaktis olnud. Tean, et võlamäed on tal tänaseks ületatud ning vähemalt selles osas on elus uued leheküljed pööratud. Kuid kõik, mis on seotud vägivaldse endise elukaaslasega, on endiselt veel päevakohane ja aktuaalne. Seal neid vaidlusi, isegi kohtutasandil, veel jagub. Rahalises mõttes läheb tal tõesti väga hästi, ta on tänaseks uue töökoha leidnud, kus teenib oluliselt suuremat palka, samal ajal on kulutused enamvähem samale tasandile jäänud, kus nad olid võlakoorma all ägades. Kuigi oma blogi on ta tänaseks küll sulgenud, julgeb ta siiski loota, et ühel ilusal päeval tuleb ta blogimaastikule tagasi ning seda hoopis positiivsemate teemadega.

Kõige pikemalt ja detailsemalt oli oma olukorrast mulle nõus rääkima KahVõlgu. Tema puhul saan isegi lausa lauseid tsiteerida. "Läheb normaalselt. Oluliselt paremini kui blogi alustades aastal 2020. Võrreldes tolle ajaga on olukord kardinaalselt teistsugune. Võlgadega on kontrolli all. Maksta on küll palju veel, aga tasun igakuiselt ettenähtud osamakseid ja võlgnevusi pole. Välja aitas võlgade ümberkujundamine. Sõltuvusest vabanemine on omamoodi protsess. Kuna ümberringi on kõiksugu reklaami ja ahvatlusi nii palju ja samuti keerulisemaid elulisi momente, siis tänu nendele on tulnud hetki kus paratamatult läheb mõte mängimisele. Seega sellega tuleb tegeleda igapäevaselt, et mitte murduda. Kodune seis on hea. Võibolla isegi parem kui enne probleemi ülestunnistamist. Kõik pole kuld mis hiilgab, oleks hea lihtne öelda. Samuti seda, et käega löömine pole ka lahendus. Võib ju olla raske, aga kui otsida võimalusi ja pingutada, siis on võimalik ka abi saada ja lahendusi leida. Eks teisiti teeks seda, et ei alustaks üldse mängimise ja laenamisega. Kas ma midagi kahetsen. Raske öelda, sest kahetsemine ei muuda olematuks seda mis tehtud ja see ei aita mind edasi. Pigem ütleks, et ma olen pettunud nendes otsustes mis ma tegin, et sattusin sellesse olukorda."

KahVõlgu osas tunnen ma tegelikult ise väga suurt vaimset sidet. Olen end tabanud mõttelt, et kui mind poleks aidanud hea sõber pensionifondi rahade kiirendiga või kui ma poleks leidnud endale uut tasuvamat töökohta, siis arvatavasti oleks minu saatus olnud praktiliselt identne just KahVõlgu looga. Kõik need kodused ületunnistused, kohtulik võlgade ümberkujundamine jne. See on meeletu, mida see mees enda heaolu nimel on ära teinud. Minu suurim austus! See on hea näide sellest, et isegi kui sul on kümneid tuhandeid eurosid kiirlaenu võlgasid kukil, siis oma järjepidevuse, sihikindluse ja pealehakkamisega on võimalik siiski taastada normaalne elutempo. Ta lihtsalt võttis ette ja näris end sellest võlgade ümberkujundamise bürokraatiast läbi ja kõik läkski hästi. Ning selle postituse lõpetuseks tahaksingi tegelikult tema blogile taaskord reklaami teha. Sest ta on talveunest ärganud ja uue järjejutu käima lükanud, kus kajastab detailselt ühe hasartmänguri tavalist nädalat, päev päeva kaupa. Soovitan soojalt, väärt lugemine!