Kõige tähtsam anne siin elus on tahe

Tulemus: võlglane

Põhjus: hasartmängud

Just sellisest seisust leidsin ma end 2020. aasta veebruaris. Minust oli saanud võlglane.

Kui probleeme lahkama hakata, siis on lisaks tulemusele hästi oluline märgata ka põhjuseid. Sest kui ma oleksin otsinud lihtsalt lahendusi oma võlglase staatusele ning jättes põhjused tähelepanuta, siis oleksin ma suure tõenäosusega mõne aja pärast uuesti samas tsüklis tagasi. Üsna kiiresti sai mulle selgeks, et fassaadi korrastades vundament tähelepanuta jätta tähendab pikas plaanis ikkagi maja kokku kukkumist.

Tegelikult võib öelda, et ma pääsesin sellest loost väga-väga suure ehmatusega. Mul läks kokkuvõttes oluliselt paremini kui keskmisel võlglasel. Eks omaette küsimus on, kui palju siin oli oma roll õnnel või kui palju minul endal.

Hiljuti kuulsin mingist telesaatest vahvat lauset. See käis küll tegelikult sportlaste kohta, aga ma ütleks, et see kehtib kõigi inimeste, kõigi elude kohta. "Kõige tähtsam anne siin elus on tahe". Tahe midagi teha, tahe midagi saavutada, tahe kuhugi jõuda. Alles siis tulevad riburada kõik muud omadused, oskused.

Mina tahtsin. Ma tahtsin oma jamast välja ronida. Väga. Ning ma tegingi seda.

Mu elu on selle 1,5 aastaga väga palju muutunud. Mina olen muutunud. Uduste silmadega mängurist on taas saanud inimene, kelle üle ma ise võin uhke olla. Mul on sihid paigas, mu stressiallikas on kadunud, ma olen jälle õnnelik. Ma jaksan olla iga päev parem mina kui ma olin eile. Ja see kõik ei olegi ju üldse mitte väike saavutus.

Ning küsimus ei ole enam üldsegi mitte ainult rahas või hasartmängudes. See pilt on palju laiem. Kunagi, kui ma esimest korda psühholoogi juures käisin, siis küsis ta mult: "Mis sa arvad, miks see kõik sinuga juhtus?" Siis ma ei osanud sellele vastata. Kuid nüüdseks tunnen ma, et võibolla oligi mu elu lihtsalt liiga mugav, liiga hea, liiga rutiinne ning mulle oli seda õppetundi vaja. Sest see maailm, mis mulle nüüd on avanenud, on hoopis midagi palju paremat. Ka füüsilises mõttes olen ma liikumas tasa ja targu järjest paremasse vormi, et ühel heal päeval ka selles osas öelda, et olen nüüdseks, keskealise mehena, elu parimas vormis. Igas mõttes. Vahepeal lihtsalt on vaja korralikku eluraputust, et mõista kõike seda, mis su ümber on. Kes su ümber on. Mida sa saavutanud oled. Vahel piisabki lihtsalt sellest, et sa tahad midagi. Ning siis hakkad selle tahte kohaselt tegutsema. Samm-sammu haaval kuniks ühel hetkel avastad, et oledki kohal. Sest sul oli see tahe.