Eesti sportlased käivad pidevalt igal pool suurematel ja väiksematel võistlustel "kogemusi hankimas". Minnakse kuskile MM-ile, saadakse 47. koht ja siis pärast räägitakse Helar Osilale või Kalev Kruusile, et küll nüüd tulid alles väärt kogemused, mis tulevikus kindlasti suureks kasuks. Paraku on aga tõsiasi, et enamasti jääbki tipphetkeks just kogemuste saamine. Purakas jääbki tulemata, kui kasutada spordireporterite kõnepruuki. Eks on muidugi meeldivaid erandeid ka, aga need on pigem ikka väga harvad juhused. Ning siis võib ka hiljem selguda, et vist oli väike doping või mingi halb analüütiline leid. Aga noh, vähemalt suudeti selle abil äkki isegi medal võita, asi seegi. Mõni sportlane on kogenud veredopingu manustaja ja piirdub ikkagi 62. kohaga. Aga see selleks.
Suures plaanis oleme me siia maailma ju tulnudki selleks, et kogemusi hankida, elutarkust koguda ja seda siis lõpuks ikka kuidagi enda kasuks ära ka rakendada. Eks mõnel elualal on see muidugi lihtsam kui teisel.
Samas, kui seda mõtet edasi arendada, siis kas iga kogemus on ikka vajalik ja kasulik? Kas kogenud võlglane on väga austusväärne tiitel? Või kogenud kaalulangetaja? Et muudkui klaarid oma rahalisi kohustusi, satud jamadesse, koged kõikvõimalikke võlamenetlusstaadiumeid, vaimseid raskusi ja lõpuks oled ikkagi võlglane edasi? Võibolla juba 10 aastat ühtejutti, kui siin üht rahaga seonduvat blogijat lugeda (ma ei nimetaks teda isegi võlablogijaks). Kokkuvõttes ei ole see vist päris see stsenaarium, millega avalikult uhkustada? Kogenud (ja edukas) võlglane peaks olema siiski see, kes sellest lõpuks võidukana välja ronib. Kui spordiga võrdlusi tuua, siis kogemuste kogumine ei peaks ju käima lihtsalt kogemuste pärast vaid ikka reaalse tulemuse nimel. Olümpiamedal, enese ületamine, jne. Oma viiendatel suurvõistlustel endiselt rääkida sellest, et oh, siit sain jälle väärtuslikke kogemusi, ei ole vist enam päris ahvatlev ega lootustandev.
Samamoodi võiks öelda, et tegelikult olen ma väga suurte kogemustega spordiennustaja. Mis siis, et üsna lootusetult halb ja suure rahalise kahjumi tekitanud spordiennustaja suures plaanis, aga ikkagi kogemustega. Ma usun, et ma jõudsin kõikvõimalikud vead, mida üks spordiennustaja teha võiks, oma "karjääri" jooksul ära teha. Kõik need meeleheitepanused, absurdsed summad, "kindla peale väljaminekud" jne jne. Eks ma natuke olen neid juhtumeid ikka välja toonud, aga ühe vastiku kogemuse tahaksin veel välja tuua. Ma ei mäletagi seejuures enam, millal see täpsemalt oli ja kus ennustusportaalis, aga see vist ei ole hetkel oluline ka. Igatahes - ma olin kaotanud järjekordse hea panuse, viimase sekundi väravast. Vaatasin, et nii, kontole oli jäänud veel 150 eurot. Ning seejärel märkasin, et käimas on mingi täiesti suvaline jäähokimäng, kuskil Venemaa madalamas liigas. Üks meeskond juhtis 4:1 ja mängida oli jäänud veel mingi 15 minutit ehk. Kuigi mul polnud õrna aimugi, kes need võistkonnad on ja mis nende tavapärane tase on, siis tundus mõistlik kõik see 150 eurot selle juhtiva meeskonna peale panna. Koefitsient võis olla vast 1,1 või midagi sellist. Mis siis aga juhtus? Loomulikult kaotusseisus olnud meeskond kukkus järsku väravaid viskama ja normaalaja lõpuks oli seis viigis ning minu panus kaotas. Jälle kogemuse võrra rikkam ja 150 euro võrra vaesem.
Eks sarnane lugu on ka kogemustega kiirlaenuvõtjate osas, kelle hulka siis loomulikult mina ise ka kuulun. Aja jooksul õpime selgeks, kuidas teha nii, et see lisaraha ikkagi kätte saada. Mis siis, et tegelikult teame, et meile ei tohiks seda anda. Aga see muutub teatud mõttes mänguks, hasartmänguks. Kas ma suudan nii palju nihverdada, et see laenukomisjon mulle ikkagi positiivse vastuse annaks. Ning niimoodi see mäng muudkui käib, kogemustega kaasnevad uued trikid. Omast arust oleme kavalad. Aga samal ajal kaevame juba sügaval augus olles oma auku veelgi sügavamaks. Kuniks ühel päeval saavad laenufirmad otsa ning asi läheb pauguga lõhki. Ning siis algab järgmiste kogemuste kogumine.
Ilmselt oleks lihtsam ja odavam õppida teiste vigadest ja kogemustest. Ma tõesti loodan, et ka minu blogi on suures plaanis kellelegi abiks siin. Ehk hoiab kasvõi ühe inimese eemale neist rumalustest, mida mina olen teinud. Või paneb valesti valitud teel seda teekonda ümber planeerima ja ehk ka paar sammu tagasi astuma.
Lõpetuseks üks Tujurikkuja klipp.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar