Maailm on pahatihti üsna mina-keskne. Samamoodi on lood ka laenuturul. Võlglased näevad asju oma mätta otsast, võlausaldajad enda omast ning igasugused inkassod ja kohtutäiturid veel kolmanda-neljanda nurga alt. Hästi oluline oleks proovida tegelikult kõigil osapooltel teisi pooli mõista ja proovida end asetada korrakski nende saabastesse. Kas eesmärk on teisele oma üleolekut demonstreerida, koht kätte näidata? Või tasuks näha ja otsida hoopis koostöö võimalusi? Kui võlglase eesmärk on juba eos lihtsalt laenuandja üle lasta ja seejärel loota, et 10 aasta pärast kõik aegub, siis on asjad ikka üsna nukrad ju. Samamoodi, kui uskuda kuulujutte, siis paljude kiirlaenuandjate eesmärk justkui ongi see, et laenuvõtja võlgu jääks, sest siis saab talt palju raha välja pressida - kõrvaltoa inkassode kaudu muidugi. Kuhu me jõuame niimoodi? Minu hinnangul on kogu see turg liialt laenuandjate poole kaldu, kogu võim on just sealpool. Laenuvõtjat kaitseb tihtipeale ainult kohus, mida aga võlglane kardab. Ning laenuandjad/inkassod teavad, et tavaline kodanik kardab kohut.
Selle postituse teises pooles tahaksin nüüd rääkida natuke Eva-Liinast. Jah, tal on nüüd ka oma blogi, aga ta arvas, et sellest juhtumist võiksin pigem mina oma blogis kirjutada, justkui nagu jätkuloona eelmistele temaga seotud postitustele. Teengi siis seda siinkohal, sest see on ühtlasi ka heaks näiteks selle kohta, et võlglane ei tohi karta kohtusse andmisi, kohtumenetlusi.
Ma jätan seekord igasugused laenufirmad ja inkassode nimed mainimata, sest suures plaanis ei ole neil tähtsust. Alustan siis algusest. Eva-Liina avas 2018. aastal ühe krediidikonto, algse limiidiga 1200 EUR, mida veidi hiljem 200 EUR võrra suurendas. Taaskord tekkisid aja jooksul makseraskused ning 2020. aasta jaanuaris ütles laenuandja lepingu üles. Viimasel arvel oli nõude suuruseks 1697,84 EUR. Veebruari keskpaigas saabus kiri inkassolt, kus nõue oli kasvatatud erinevate tasudega 1957,25 EUR peale. Paar päeva hiljem võlatunnistust sõlmides oli lõplikuks "kokkuleppeks" nõude suuruseks 1971,66 EUR. Seda siis hakkas Eva-Liina jõudumööda täitma. Kokku tasus ta aasta jooksul 482 EUR. Selle aasta veebruariks oli nõude suurus aga 1998,60 EUR ning inkasso otsustas asjale ametliku käigu anda. 22.02.2021 saabuski kiirmaksekäsk, summaks 1821,87 EUR. Soovitasin Eva-Liinal vastuväide saata ja see tagasi lükata. Seda ta ka tegi. Seejärel sai Eva-Liina kirja hagimenetluse kohta 15.03.2021, milles oli nõude summa 1743,22 EUR. Kaks päeva hiljem hakkas inkasso otsima kohtuväliseid kompromisse ning tegi uue ettepaneku, uueks nõudeks sai 1568,20 EUR. Ning sellele kirjutas Eva-Liina ka alla, vormistati eraldi maksegraafik, alguses 30 EUR kuus ja alates uuest aastast 60 EUR/kuu. Kõik maksed lähevad täies ulatuses võla vähendamisele. Mingeid lisakulutusi ei teki. Kokkuvõttes tekitas seega kiirmaksekäsuga mittenõustumine olukorra, kus nõutav summa vähenes sisuliselt 1998,60 EUR pealt 1568,20 EUR peale ehk siis 430,20 EUR. See on näide sellest, kui meelevaldselt inkassod ja laenuandjad nõuetega ümber käivad ja mis võib juhtuda siis, kui enda eest seisma asuda. Ehk siis taaskord - kohut ei tohi karta (muideks, kas teadsite, et "kohus" osastavas käändes on justnimelt "kohut" - kardetaksegi kohut, mitte näiteks "kohust", mis tundub justkui suupärasem).
Mõned nädalad veel ja äkki on mätas ka juba kuiv. Kevad tuleb :)
Tere
VastaKustutaSain ka paar pàeva tagasi kiirmaksekäsu. Saadan samuti vastuväite. Kuid, kuidas, millal ja kellega ma peale hagimenetlust maksegraafikut sõlmin. Praegune pakkumine inkasso poolt ( vàhemalt 500€ kuus ) on minu jaoks liiga palju, kuna mul on ka teisi kehtivaid
kohustusi. Kahjuks ei ole siin alevikus palgad ka nii suured.
Pärast hagimenetlust ja jõustunud kohtuotsust käib kogu suhtlus läbi kohtutäituri.
KustutaMiks sa tahad sõlmida maksegraafikut peale hagimenetlust? Maksegraafiku kokkulepe tuleks sõlmida kohtumenetluse ajal ja kumbki osapool tasub oma kohtukulud ise.
KustutaMa ei tea , millal ja kuidas edasi?Kuidas ma peaksin siis toimima? Koos vaidega annan teada maksegraafiku soovist vôi?
KustutaKiirmaksekäsule esitad lihtsalt vastuväite, seal midagi põhjendama ei pea. Siis läheb üle hagimenetluseks ehk tulemas on reaalne kohtuprotsess jne..Kõigepealt lase nendest inkassonõuetest "õhk" välja ja siis alles ütled seal, et jah selline võlasumma juba sobib ja soovid graafiku alusel tasuda. Kohtuistung lõppeb kompromissina ehk sõlmisite maksegraafiku, mille kohus kinnitab. Kui kohtuskäik lõppeb kompromissiga, siis igaüks kannab ise oma kohtukulud. Ja siis hakkadki selle maksegraafiku alusel toimetama..Mingit täitemenetlust ei algatata, mingeid kohtutäitureid ei tule..kui graafikust kinni pead.
KustutaMis nõudega üldse tegu? Viivised normaalses määras? Aegunud pole?
Kui see just aegunud võlgnevus pole, siis makseid võiksid edasi teha vastavalt enda võimetele. Esiteks selle võrra võlgnevus väheneb, teiseks see räägib kohtus sinu kasuks, et ikkagi maksad ja ei hoidu kõrvale ja kolmandaks ongi hea nendele maksetele viidata kohtus, et a la olen vastavalt võimetele tasunud ...summa kuus, kuna ka piirkonna palgatase pole teab mis kõrge ning sul on ka teisi kohustusi, siis see on see summa mida saaksid iga kuu tasuda. See 500 eurot kuus käib üle jõu...vms :)
KustutaAga põhimõtteliselt praegu võiksid juba endale selle võlgnevuse asjaolud selgeks teha, sest kui hagiavaldus tuleb, siis aeg vastuväide esitada ligikaudu 15-20 päeva jooksul...
KustutaSaingi tàna kiirmaksekàsu, seepàrast uuringi mis ja kuidas.
KustutaMulle jài arusaamatuks nôude kôrvalnôuded
1) laenuandja nôue - Leping S192558243 - pôhisumma 3218,90 €
Viivise % - 29,00 , viivis 35.80€
Intress - 305,19€
Maksetàhtaeg 23.11.20
2) maksekàsunôue - Leping (nr S192558243)
Pôhisumma 3218.90€
Kõrvalnõuded
Intress 24,000000% aastas alates 14.02.2019 kuni 23.11.2020 306,98€
Viivis 0,065750% päevas alates 23.11.2020 kuni 17.03.2021 723,21€
Sissenõudekulud peale lepingu lõppemist. 50€
Nôude , mille laenuandja oli loovutanud inkassole sain 30.11.20 ja maksetàhtajaks pandi 07.12.20
Mulle jài see viivise ja intressi asi segaseks. Laenulepingus on nii intress kui ka viivisemààr 29% ja inkassol 24%
Samas, inkassost sain ma teada üldse alles 30.11.20, kuigi maksin laenuandjale kokkuleppel mingigi summa.
Kui laen sai vôetud eraisikute laenuportaalist, kas siis on teised reeglid?
Mõlemad, nii intressimäär kui viivisemäär peavadki sama olema. Mis sinu nõudega tehti oli see, et tehti see maksekäsu kiirmenetluse jaoks "söödavaks". Ehk siis selline 29%-viivis on maksekäsu kiirmenetluse jaoks liiast ning sellise määraga ei saa algatada maksekäsu kiirmenetlust (TsMS § 481 lg 2.3 p 2). Pandi aga viivsemääraks 24% ja sellisega juba saab:) Sest nagu seadus ju ütleb, et Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata tarbijalepingust tuleneva nõude suhtes, kui tarbijaga kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära.
KustutaKui laen võeti ilma tegevusloata tegutsevalt eraisikult, siis pole ju tegemist tarbijalepinguga? Neil teemadel ilmus just Õhtulehes kaks pikemat artiklit ka, soovitan lugeda.
KustutaOn siis môte vastuvàide esitada vôi?
KustutaKui laenuandjaks ei ole just mõni suurpank, kellel niikuinii kõik 100% korrektne reeglina, siis mina esitaks alati vastuväite. Las kohus menetleb. Kiirmaksekäsuga saad kogu kupatuse kaela muutmata kujul.
KustutaTarbijakrediit ei ole see üksnes siis kui sulle on laenu andnud sisuliselt su oma sõber. Sõber aitas hädast välja ja ütles vaid et palgapäeval maksa tagasi ning mingit tegevusluba olema tal otseloomulikult ei pea... Kui aga eraisik annab laene (korduvalt, võõrastele), teenib sellega tulu (küsib intresse) on see tema äritegevus. Ehk siis kui ühelpool on isik, kes ettevõtluse raames laenu annab ja teine on tarbija, on see tarbijakrediit. Sama ütleb ka VÕS § 402 lg 1 - Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Väita, et antud laenuandja ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses on vale. Esiteks inimene on avalikult kuulutanud, et tema annab laenu, teiseks on ta laenu andnud mitmele (ilmselge sa pole ainus olnud) ja ta küsib intresse. Laenuandmine ei ole olnud tema jaoks, ei heategevus ega annetus, vaid äritegevus.
KustutaLaenu andmine on litsentseeritud tegevusala, st sellel tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba. Tegevusluba ei pea olema kui laenad eratarbeks (sõbrale, tuttavale või kellelegi lähikonnast). Samamoodi nõuab tegevusluba meditsiinitegevuse osutamine. Tegevusluba ei pea omama kui tehakse seda eratarbeks (andsid oma haigele lapsele tabletti või sidusid abikaasa jalahaava kinni vms). Kui selline tegevusloata laenu andmine eraisikuna oleks ok, siis peaks olema ok ka eraisikust tegevusloata meditsiinitegevuse osutaja jne. Aga kas keegi kujutaks ette et lähed arsti juurde ja ei ole sellel arstil ei tegevusluba, ei haridust, ei midagi. Ütleb vaid et on eraisik Miks peaks seesugune asi olema võimalik laenu andes? Teiseks on see ju ebavõrdne konkurents, tegevusloaga kiirlaenukontor peab oma intressid ja viivised kenasti seadusega vastuollu viima, aga too eraisik ilma tegevusloata seda tegema ei pea. Meditsiinis samuti, kujutan ette et seal on sadu nõudeid, millele kõigele vastama peab (vastav haridus jne), aga tuleb mingi tegevusloata eraisik ilma vastava hariduseta ja kukub ravima
https://www.ohtuleht.ee/1029324/eraisikutest-laenuhaid-vilistavad-seadusele-oma-suva-jargi-koostatud-lepingud-korged-intressid-ja-puuduvad-tegevusload
KustutaNagu siin artiklis välja tuuakse, siis jah, paljud eraisikud annavadki täiesti süüdimatult laenu, rikkudes seadust. Aga pole kuulda küll olnud, et kedagi neist reaalselt karistatud oleks. Samas, kas selline juhus, kus inimene annab ebaseaduslikult tegutsedes laenu ja seejärel ei saa seda kätte - kas ta üldse saab loota kohtule? Tundub, et laenusaaja saab siin ebaseadusliku laenuandja pikalt saata tegelikult, sest tekib küsimus, et mis tegevusloa alusel üldse see laenutehing toimus? Või eksin?
Kas on vastuväitel mõtet, siis ma arvan küll et asjal on jumet. Esiteks selle laenu oled ju saanud professionaali käest ehk isiku käest, kes pidevalt annab laenu, seda ka avalikult kuulutab, intresse küsides jne. Ehk siis sulle laenu andja on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Tegemist tarbijakrediidiga.
KustutaNõue oli intressi-/viivisemääraga 29%, see ei mahutu kuidagi seaduses etteantud raamidesse ehk siis on tühine. Sellisel juhul tuleb kohaldamisele seadusjärgne intressi-/viivisemäär, mis on 8% aastas. No ja inkasso pakkus sulle 24%, aga saaksid 8%..
Need on erinevad tegevused - laenu andmine ja tegevusloata tegutsemine ja nii neid tuleks ka eristada. Laenu andmine on rohkem selline isikute vaheline tehing (tarbija vs laenuandja). Tegevusloata tegutsemine peaks aga olema rohkem riik vs laenuandja (järelevalve). Laenuvõtja seisukohast ta saab lihtsalt halba teenust. Et sul on tarbijana ootus, et võtad laenu, siis see vastab ka laenu nõuetele, sul on tarbijana ootus, et külastades hambaarsti, siis sind ootab ees oma ala asjatundja, mitte vastava hariduseta, ebakompetentne eraisik. Kuivõrd tarbija üldse peaks olema teadlik tehingu teisepoole tegevuslubadest ja muudest litsentsidest. Kas poodi leiba ostma minnes olete teadlik kas kaupmehel ikka on toidukäitlemise luba või mitte? :)
KustutaJah, sellest kõigest saan ma aru, et need on täiesti erinevad tegevused. Aga pigem huvitabki mind siin see, et kuidas üldse tegevusloata laenuandja julgeb kohtu poole pöörduda? Kas seal siis kohus ei vaata, et oot-oot, sul pole ju tegevuslubagi, mis kaitset sa riigilt ootad? Et siis samamoodi, kui patsient jääb tegevusloata hambaarstile raha võlgu, kas siis hambaarst ikka nii väga söandab kuskile kohtusse pöörduda?
KustutaLühidalt öeldes ei vaadata kas tegevusluba on, ei vaadata kas riigimaksud on makstud jne jne. Lähtutakse konkreetsest nõudest ning ei hakata omaalgatuslikult mingit muud teemat ajama. Kui laenuandjal (hagejal) on nõue võlgniku suhtes, siis seda seal arutataksegi. Kui riigil on mingi nõue, kaebus vms, et laenuandjal pole tegevusluba, on maksud maksmata vms, siis algatab menetluse riik (kas siis maksuamet või finantsinspektsioon vms) ja siis arutatakse üksnes seda ja mingit muud kõrvalist a la, et Mati laenulepingus oli viivisemääraks 45% ei käsitleta. Sellepärast ütlesingi, et need on kaks täiesti erinevat asja, üks puhas tsiviilasi (võlg), teine haldusõiguslik (tegevusluba, maksud).
KustutaTeiseks ei saa päris nii nüüd ka öelda, et mis kaitset sa riigilt ootad. Põhiseadusest tulenevalt on meil kõigil õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole.
Kolmandaks ma arvan, et meditsiinisfääris on järelevalve oluliselt tugevam ja ka ühiskonna teadlikkus on selles vallas suurem ning keegi ei kujutaks ette ilma hariduseta, vastava ettevalmistuseta, ilma tegevusloata ebakompetentset eraisikust hambaarsti. Seetõttu ma arvan, et selline libahambaarst kohtu poole ei pöörduks kui mõni kunde talle miskit maksmata jätab, sest ta teab, et ta ei tohiks tegutseda ja selle välja tulemisega kaotaks ta oluliselt rohkem kui kliendi maksmata raha. Ja kui ta juba selline susserdis on, siis selline küsiks pigem ettemaksu. Laenuandjate suhtes aga meil ei ole sellist pretsedenti, reklaamitakse neid suisa avalikult.
Aga kui sissenôudja ei ole nõus vàhemaga kui 500€ kuus, siis nii ongivôi? Kohtutàitur ei saa seda ju ise muuta
VastaKustutaMinu teada peaks see jah nii tõesti olema, et kui sissenõudja ei ole maksegraafikuga nõus, siis ei ole kohtutäituril eriti midagi teha. Tema ei saa teha graafikut ilma sissenõudja nõusolekuta (see puudutab ka igakuist osamakset). Paraku on siit järgmine samm pangakontode ja töötasude arestimine.
KustutaTegelikult selle kohtuasjaga on suht nukker. Just ükspäev tuulasin inkassofirmade kohtulahendeid, lootes leida mingit sisulist vaidlust poolte vahel..Aga ma ei leidnud mitte ühtegi, 100 prossa olid tagaseljaotsused.
VastaKustutaMida tähendab lause "Seejärel sai Eva-Liina kirja hagimenetluse kohta 15.03.2021"? Kas kohtust saadeti hagiavaldus või oli see inkasso endapoolne kirjake, et kui ei tasu, siis algatame hagimenetluse?
VastaKustutaKohtult tuli kiri pealkirjaga "hagimenetlusse üleandmine". Kahjuks ei mina ega Eva-Liina pole nii täpselt kursis, mida see täpsemalt tähendab. Kaks päeva hiljem aga saatis inkasso juba Eva-Liinale kohtuvälise kompromissettepaneku.
KustutaPôhisumma 3218.90€
VastaKustutaKõrvalnõuded
Intress 24,000000% aastas alates 14.02.2019 kuni 23.11.2020 306,98€
Viivis 0,065750% päevas alates 23.11.2020 kuni 17.03.2021 723,21€
.............................................................
Ühe päeva viivis on seega 2,11642675 eurot (3218,90-st 0,06570%).
Viivituses oldud päevad seega 723,21/2,11642675 = 341,7 päeva.
Aastas teatavasti on 365 päeva..
ajavahemik 23.11.2020 kuni 17.03.2021 ei ole isegi poolt aastat mitte, ammugi 341,7 päeva. Tegelikult on selles ajavahemikus 114 päeva (kui õigesti lugesin). Miks siis viivist on arvestatud 341,7 päeva eest kui tegelikkuses on oldud viivituses vaid 114 päeva?
Tundub, et see enne lepingu ülesütlemist tiksunud viivis summas 35.80€ oleks ka justkui sinna hulka arvatud, aga ei klapi seegi. Sest viivised oleksid seega perioodi 23.11.2020-17.03.2021 eest 723,21-35,80=687,41 eurot ja 687,41/2,11642675=325 päeva.
Võlgnevus tekkis 14.08.20 seisuga.
KustutaMida rohkem ma loen ja môtlen ja aru saada üritan, seda rohkem ma segadusse satun
Seda juba raskem arvutada ja läheb vaja hulga rohkem infot, sest kui võlgnevus 14.08.2020 tekkis, siis sa ei olnud võlgnevuses ju 3218,90 eurot, vaid ainult ühe kuumakse põhiosa (ma eeldan). siis läks aeg edasi ja oli võlas ka juba teise kuumakse põhiosa jne..
KustutaAga noh kuidagi kummaline ju tundub kui väidetakse, et 723,21 eurot viivist on ajavahemiku 23.11.2020 kuni 17.03.2021 eest..
Ja see mille said on makseettepanek (algatati maksekäsu kiirmenetlus sinu suhtes). Sellele saab veel vastuväiteid esitada. Kui vastuväiteid ei esita, tuleb maksekäsk..seda siis ainult maksa (vaielda ei ole siin enam midagi, see rong on läinud).
Vastuvàide esitatud.
VastaKustutaEnne seda veel küsisin kirja teel, mis on nende poolt pakutav vàhim kuumakse, mis nad pakkuda saavad. Vastus - vàhemalt 500€
Rohkem ma neile ei kirjutanud. Nûûd, kus tuli teade hagimenetlusest, tuli ka kiri:
Emailile vastus teie poolt puudub. Olete teinud vastuväited oma nõuetes ja täna läksid nõuded edasi hagimenetlusse, kus võlgnevuse summa veelgi suureneb.
Jääb arusaamatuks kas see oligi teie eesmärk või soovite siiski kokkuleppele jõuda.
Ma olen viimasel ajal nii vàsinud sellest kôigest olnud ja siis ka veidi pahur. Vastasin, et kui teavitasin neid sellest, et 500€ liiga suur summa maksta kuna mul ka teised kohustused, siis ainuke lahendus, mis pakuti, oli - kohtusse. Et ma ei ole sûûdi, et mu elukaaslane suri ja ma pean üksi kôigega hakkama saama.
Minu olukorrast teadis inimene, kes mu nôudega tegeles. Pealegi, Te ise vastasite, et makse peab olema vàhemalt 500€
Siis tuli vastus:
Teie küsisite, mina vastasin. Samas ei ole endiselt saanud teie poolset pakkumist lahenduste osas.
Seega see mis allolevalt kirjutasite, see ei puutu antud juhul enam menetlusse. Mõistate.
Seega ehk suudate end nüüd kokku võtta ja kirjutada konkreetne pakkumine, mille alusel teil üldse võimalik tasuma on hakata.
Kuna sellekohane vastus teie poolt puudub, siis on väga raske midagi koostada.
Kui ma peaksin nendega kuumakses mingi kokkuleppe tegema, siis jààb ju ikkagi arusaamatuks need %-de erinevused ja viivised.
Seda enam, et nad ei paku ise midagi vàlja, vaid ootavad minu ettepanekut, millest peale kinnitust enam taganeda ei saa.
Eelneva kokkuleppe sai hàdavariandina kokku leppida telefoni teel, ilma allkirjata ja kaks makset (500€) nad ka said. Maksmata jàid veebruar ja màrts
Nûûd oodatakse mu vastust. Ma ei tea , kuidas kàituda. Selline tunne on nagu oleks kellegile liiga teinud.
Suht jultunud manipulatsioon laenuandja poolt. Las kohus otsustab ja menetleb. Kui asi üldse nii kaugele jõuab - ta peab kõik oma nõuded rida rea haaval ära tõestama. Võimalik, et hetkel töötlebki sind eesmärgiga mingi kokkulepe saavutada, teades, et kohtus tal suuri lootusi pole.
KustutaMatemaatiliselt loomulikult ei klapi asjad, sest kuidas on võimalik saada nii 24% kui 29% intressimääraga sama perioodi eest enamvähem sama intressisumma? Ehk siis punkt 1 väidab, et 29% määraga perioodi 14.02.2019-23.11.2020 intressisumma on 305,19 eurot, punkt 2 väidab, et 24% intressimääraga sama perioodi eest on summaks 306,98 eurot. Intressimäär on läinud väiksemaks 29-lt 24-le, aga intressisumma on veitsa suuremaks läinud 305,19-lt 306,98-le, periood on samaks jäänud.
Kustuta