teisipäev, 15. detsember 2020

Inkassodest veelkord kokkuvõtlikult

Inkassod. Hästi tore on näha, et see on viimase kuu aja jooksul meeletult tugevalt püünele tõmmatud. Artikleid tuleb nagu tippajal Vändrast saelaudu. Paneksingi siia mõned lingid üles, millest mõned on küll kahjuks maksumüüri taga, aga püüan neistki väikese kokkuvõtte teha. Loodetavasti kuskile rikkumiste alla see ei lähe.
Siin nimekirjas on mõned reaalsed lood pärisinimestelt pärisvõlgadega. Kokkuvõttes on muster üsna ühesugune. Sisuliselt muudab inkasso võlgnevused oma reeglite ja kohvipaksu põhjal ligikaudu kümnekordseks. Samamoodi on tavapärane see, kuidas sõimatakse, alandatakse inimesi. Tekib küsimus, mis tingimustele peab vastama see töötaja, kelle inkasso endale "klienditeenindajaks" palkab? Hästi oluline on teada, et inkasso võibki seaduse järgi nõuda lõputult igasuguseid võlgasid tagasi, ei ole isegi tähtis, kas see on õigustatud või mitte. Nõudmisõigus ei aegu - maksmiskohustus aegub, kui vastav avaldus teha. Inkasso lihtsalt elabki inimeste teadmatusel. Aga nii pea, kui neile kasvõi 5 eur makse teha, siis pole enam nõue aegunud (sest selle maksega võlglane tunnistab antud võlgnevuse omaks) ja siis saab inkasso sellega juba võlglase vastu kohtusse ka minna. Lihtsalt tuleb oma õiguseid teada ja ise ka kursis olla, millal mingi nõue viimati aktuaalne olnud.
1. https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2020/12/07/hirmu-ari-volgnikud-annavad-inkassodele-rohkem-kui-peaks
2. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91908625/minu-kunagine-219eurone-volg-on-aegunud-aga-inkasso-nouab-nuud-koos-intressidega-3000-eurot-kas-nii-tohib
3. https://hugo.legal/julianus-inkasso-nouab-ule-7-aasta-aegunud-ning-12-korda-suuremat-summat/
Osapoolte arvamusi ka:
Finantsinspektsioon: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/12/09/siim-tammer-kiirlaenupreeriast-oleme-joudnud-inkassoitke
HUGO.legal: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/12/10/erki-pisuke-julianus-inkasso-eksitab-lisaks-volgnikele-ka-meediat
Julianus Inkasso: https://www.aripaev.ee/saated/2020/12/07/ular-maapalu-inkasso-jarelevalve-maksaks-kinni-tarbija
Kokkuvõte: Kui ka meedia inkassofirmadelt nende tegevuse kohta aru pärib, siis püütakse oma vastustega objektiivseid probleeme pisendada ning jätta muljet, justkui oleks võlgade sissenõudmisega kõik hästi, kuna võlgnik on ise alati oma hädades süüdi.
Riiklik kontroll inkassosektori üle sisuliselt puudub. Võlgnikud peavad sellises olustikus olema eriti hoolsad, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer inspektsiooni ajaveebis.
Kindlasti ei tohiks oma võlgnevust nii kaugele lasta, et see jõuab inkassofirma kätte, kuna selliselt läheb võlg veelgi suuremaks ja ei ole välistatud vajadus asuda aktiivselt oma õigusi kaitsma kohtu kaudu. Praktikas edastatakse laen inkassole üldiselt siis, kui võlgnik on vähemalt kolme tagasimaksega osaliselt või täielikult võlgnevuses. Praegu ei ole inkassofirmad riikliku järelevalve all, mistõttu riiklik kontroll nende tegevuse üle selles vallas puudub ja see omakorda on tekitanud soodsa pinnase mitte arvestada vähem teadlike isikute õigustega. Tegu on probleemiga, mida on tunnetatud üle Euroopa Liidu ja hetkel on inkassoettevõtete reguleerimise teemad Euroopa Komisjoni laual.
HUGO.legal esindaja Erki Pisuke: "Õigusnõustajatena näeme selgelt seda, milleni viib olukord, kus seadus küll kohustab, aga kus vastav riiklik kontroll ning sanktsioon puuduvad. Inkassofirma käes on faktiline kontroll isiku maine ja seetõttu ka paljude edasise elu finantsvalikute kättesaadavuse üle. Isiku krediidireitingu rikkumiseks piisab ainult aegunud nõude maksehäiresse lisamisest. Seda näiteks olukorras, kus isik keeldub 10 aastat vana 50 euro suuruse nõude eest 2000 eurot maksmast. Oleme situatsioonis, kus tugevamal positsioonil oleva inkassofirma tegevusega ei käi kaasas proportsionaalset vastutust."
Lisaksin siia ka veel ühe lingi detsembri alguses eetris olnud "Suud puhtaks" saatele koos pikema ülevaatega: https://www.err.ee/1192702/volanoustaja-inkassode-tegutsemises-valitseb-eestis-metsik-laas
Õnneks on ka häid märke õhus: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/12/14/ministeerium-votab-inkassofirmad-ette
Sellest artiklist üks tsitaat: "Rahandusministeerium hakkab uuel aastal analüüsima inkassofirmade tegevust. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna jurist Paula Etti ütles, et seejärel on võimalik anda ka täpsemaid vastuseid, kuidas probleemkohti lahendada. Üks võimalustest on tema sõnul kehtestada võlgade sissenõudmise teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele tegevusnõuded ja järelevalve, mida on tehtud ka mitmetes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides."
Üks väga kasulik kokkuvõtlik postitus või isegi juhend kogu sellel teemal siia lõpetuseks: https://hugo.legal/inkasso-volgade-sissenoudmine/

12 kommentaari:

  1. See lause (Nõudmisõigus ei aegu - maksmiskohustus aegub, kui vastav avaldus teha) küll paika ei pea. Ütleb ju TsÜS § 142 lg 1, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. See, mis aegub ongi nõudeõigus. Ja aegumiseks ei pea mingeid avaldusi tegema, aegub tähtaja jooksul. Kui tähtaeg kukub, siis aegunud see ka on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See kehtib ainult kohtuotsuste puhul, antud hetkel aga jutuks inkassonõuded. Nii kaua kui antud nõue veel inkasso käes ja asi kohtuni pole jõudnud, võib ta lõputult nõuda...ja kui inimene peaks kasvõi 1-eurose makse tegema, siis katkeb igasugune aegumine ja hakkab see uuesti algusest jooksma.

      Kustuta
    2. Ei või midagi mingi inkasso lõputult nõuda. TsÜS ütleb ju selgelt, et nõudeõigus aegub, lisaks ütleb seda ka VÕS § 4 lg 1, et mittetäielik kohustus (ehk aegunud) on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Ei ühtegi sõna mingitest kohtutest või kohtuotsustest! Lisaks on selline nn lõputu nõudmine vastuolus võlaõigusseaduse ühe keskse põhimõttega - hea usu põhimõte.

      Kustuta
    3. Ometigi seda ju inkassod seda teevad...ostavad üsna teadlikult isegi 15 aastat vanasid nõudeid üles ja hakkavad võlglasi kimbutama. Miks keegi neid siis ei peata?

      Kustuta
    4. Teevadki, sest nende üle puudub järelvalve, neil on sisuliselt piiramatu võimalus igasugu jura ajada. Tegelikult kui mingi nõude kelleltki saad, siis esimene asi ongi, et tuleks vaadata, kas nõudeõigus on kehtiv (ega pole aegunud), kas sellel inimesel, ettevõttel vms on üldse õigust sinult midagi nõuda. Aegunud nõuete nõudmine on sama nagu läheksid teatrisse esitades eelmisel kuul juba toimunud etenduse pileti vms. Ehk siis kui täna lähed teatrisse, siis sul peab olema kehtiv pilet vastavale tänasele etendusele, kui täna keegi midagi nõuab, siis tal peab olema samuti kehtiv nõudeõigus. Ei ole ju mõeldav, et see vale piletiga võibki jääda sinna lõputult jaurama ja oma õigusi nõudma (et tahab etendust näha), ei ole ju mõeldav, et lõputult nõuad mingeid aegunud võlgnevusi. Selleks see aegumistähtaeg ju antud ongi seaduses.

      Kustuta
    5. Aga nõue vist ise ikkagi ei aegu, seda peab ju eraldi taotlema ja kohus peab selle vastavalt ka kinnitama?

      Kustuta
    6. See aegumine ei ole nii keeruline nagu sa arvad olevat, tegelikkuses nõuded alati aeguvad automaatselt. Tean, et väga palju hurjutatakse igasugu juttudega, et ei ei, iseenesest ei aegu midagi, mis on tegelikult ju jaburus. Aeg ja aja kulgemine on üks kõige automaatsemaid asju siin elus. Aeg liigub edasi, meie tahtest hoolimata ja alati.

      Kustuta
    7. Olgu, igal juhul tänan täpsustamast ja selgitamast. Hindan seda kõrgelt :)

      Kustuta
    8. Enamus millegipärast arvab ja ka kõiksugustes foorumites, kommentaarides olen kohanud sama arvamust, et kohtul on justkui mingi keskne roll aegumise osas, et kohus kuulutab aegunuks..enne ei pidavat aegumagi. Mis on tegelikult jällegi vale ehk siis inimesele tahetakse jätta muljet, et kui kohus aegunuks ei ole kuulutanud, siis see aegunud pole ja inkasso saab rõõmsalt edasi oma võlateateid saata. Kui kohtust üldse rääkida, siis tema võtab vaid aegumist arvesse kui võlgnik sellele tugineb. Aga kui ei tugine, siis teeb ilmselt teistsuguse kohtuotsuse, aga ega see ei tähenda, et see võlg aegunud poleks. Lihtsalt mõistab sel juhul kohus aegunud võla välja. Ehk siis aegunud on see nii ehk naa, küsimus on kas sa lased endale selle aegunud võlgnevuse välja mõista või mitte. Siis teine situatsioon, milles jälle räägitakse, et kohus kuulutab aegunuks, on täitemenetlus. Jälle vale! Aetakse segi aegumine ja täitemenetluse lõpetamine. Ehk siis kohtusse minnakse täitemenetlust lõpetama, mitte aegunuks kuulutama. Ja jällegi kohtu ülesanne on vaid aegumist arvesse võtta. Kohus võtab aegumist arvesse võlgniku taotlusel ja lõpetab täitemenetluse. Aga kui ei lähe täitemenetlust lõpetama, siis lihtsalt täitemenetlus kestab edasi kuigi nõue on juba aegunud. Ehk siis nagu juba eelmises postituses ütlesin aegub alati automaatselt, kohus võtab seda vaid vajadusel arvesse (aegumist kui fakti).

      Kui kohus aegunuks kuulutaks (mida väga paljud väidavad), siis nõue ju aeguks nii öelda kohtuistungi päeval alles (aegunuks kuulutamise hetkel). Tegelikkuses on kohtuotsustes ju kõik aegumised tagasiulatuvalt. Näiteks 2011 aasta võla korral on kohtuotsuses kirjas, et võlg aegus 2014, mitte, et 2020 (kohtuistungi toimumise ajal).

      Kustuta
  2. Nagu ma ennist ütlesin on aegumine oma olemuselt väga lihtne, aeg saab lihtsalt mööda. A la lepid kokku sõbrannaga laupäevaks veiniõhtu tema pool ja ilmud kohale alles pühapäeval ja sõbranna ütleb et tal juba nüüd uued plaanid ja pole enam huvitatud. Klassikaline aegumise näide:) Sul oli õigus minna veiniõhtule sõbranna juurde laupäeval (ehk nõue), magasid oma aja maha (läksid alles pühapäeval laupäeva asemel) ja seepeale sõbranna keeldus. Täpselt ju TsÜS § 142 lg 1 :) Et see aegumine ongi me elus igal pool, see ei puuduta vaid võlgnevusi. A la sul on õigus sõita Tallinnast Tartusse mingi päev ja kell (piletki ostetud), magad oma aja maha, buss asub juba teele, tagasi nad enam ei pöördu (keelduvad). Või sul on aeg homme hambaarsti juurde kell 12.00..magad oma aja maha, ilmud sinna 5 tundi hiljem, hambaarst ütleb, et praegu nad enam sind aidata ei saa (keelduvad). Või saad kohtult maksekäsu avalduse, sul on aega 14 päeva vastata, magad aja maha, vastad alles 20. päeval, kohus ütleb, et nemad enam su vastuväidet arvesse ei võta (keelduvad).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei ole ju reaalselt mõeldav, et kohus iga sellist tähtaega peaks nn "kivisse raiuma" või kuskil istungil maha hõikama, et jah, su sõbrannal oli õigus keelduda, bussil oli õigus jätkata teekonda, kohtul oli õigus jätta vastuväide arvesse võtmata jne. Kui lõputult nõuda oleks võimalik, siis võiks see hilineja ju ka kohtut nii palju survestada, et nad ikka tema vastuväite arvesse võtaks. Aga sellisel juhul muutuksid need tähtajad naljanumbriks kui kohus on sätestanud tähtaja vastamiseks ja sa vastad mil ise tahad, 5 päeva hiljem või kuu aega hiljem.. Kui bussifirma on kehtestanud bussigraafiku (täpsed ajad) ja sa hakkad hiljem seal midagi jaurama ja mingeid oma õigusi veel nõudma..Ütleb ju ka TsÜS § 134 lg 1, et Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed.

      Kustuta