Lõpp on veel kaugel, aga ma tahan öelda aitäh

Ma tahan kogu südamest öelda aitäh! Kõigile teile, kes te olete koos minuga sellel väga pikal ja raskel teekonnal. Kõigile, kes te loete seda blogi, kõigile, kes te kirjutate kommentaare, saadate kirju. Kõigile, kes te olete võtnud vaevaks mu küsitlustes osaleda. Kõigile, kes te küsite mu käest, kuidas mul läheb. Kõigile, kes te olete mind vaimselt ja materiaalselt toetanud. Ilma teieta oleksin ma ilmselt juba omadega põhjas. See kõik tähendab mulle nii meeletult palju. Aitäh veelkord! See lugu ja võitlus jätkuvad!

Tänaseks ei ole ma muideks enam sugugi ainus aktiivne võlablogija. Olen saavutanud päris hea kontakti "Appi, ma olen võlglane!" blogitajaga. Tema lugu on võrreldes minu looga sisuliselt nagu öö ja päev. Ainus ühine nimetaja ehk ongi seisund, kuhu oleme jõudnud. Teatud mõttes on ta ajaliselt ja võlaliselt minust juba ees, samas summad on siiski väiksemad. Oleme temaga tänaseks juba peaaegu 2 nädalat üsna intensiivselt mõtteid ja kogemusi vahetanud ja teineteisele kaasa elanud. Soovitan ka tema looga tutvuda.

Ahjaa, nimeliselt tahaksin veel tänada Delfi ajakirjanikku Tanel Saarmanni, kelle artiklid on selle blogi sellisel kujul rambivalgusesse toonud. Lisaks muidugi suured tänud ka mu psühholoogile ja võlanõustajale. Aitäh ka Rahafoorumi Taavile, kes on võtnud teatud mõttes südameasjaks mu lepingutest ja graafikutest läbi närimise.