kolmapäev, 25. november 2020

Kuidas end kaitsta inkasso ja kohtutäiturite eest

Olen siin viimasel paaril päeval AMOV-blogitajaga intensiivselt mõtteid vahetanud inkassode teemal. Minul nendega veel mingeid reaalseid kogemusi pole, mul on teada vaid teooria, kuidas nendega käituma peaks. Aga proovin siia oma teadmised ja kaasvõlglase kogemused kokku panna.
Esiteks peab arvestama sellega, et inkassode töömeetodid kõlguvad seal seaduslikkuse ja metsiku lääne piiri peal. Ega neid väga keegi ei kontrolli ka. Kui teie laenuleping jõuab lõpuks inkasso lauale ja nad selle alusel teile ettepaneku saadavad, siis tuleks see väga kriitiliselt üle vaadata ja nõuda kõikide numbrite kohta alusdokumente ja arvutuskäike. Mille alusel teie 1000 EUR laenust, mida olite isegi võibolla 300 EUR tagasi maksnud, nüüd järsku 2500 EUR põhinõue on saanud? Las nad selgitavad, las nad tõestavad. Samuti vaadake üle kõikvõimalikud intressid, viivised, trahvimäärad. Kui ise ei suuda kõigist asjadest üle käia ega lõpuni mõista, siis tasub mõni sõber-jurist või veelgi parem võlanõustaja appi kutsuda. Inkassot ei tohi karta. Nende eesmärk ongi hirmutada ja justkui anda mõista, et edaspidi on ainus alternatiiv kohus ja kohtutäiturid ja need tulevad müüvad teie autod ja kodud maha ja panevad sissetulekud ning pangakontod aresti. Kusjuures, teatud tõde siin on ka. Sest kui te neid ignoreerite väga pikalt ja lõpuks nad asja kohtusse annavad kiirmaksekäsu näol ja te seda tagasi ka ei lükka (piisab vaid kui panna õigesse kohta ristike, et te pole nõudega nõus - midagi selgitama ei pea, sest tõestama peab võlanõudja), siis muutubki see nõue seaduslikuks ja lõplikuks. See on sellisel juhul kivisse raiutud koos kõigi ebaseaduslike intresside ja trahvidega. Kokkuvõttes lihtsalt seiske enda eest. Ärge laske endast üle sõita. See, kui te hiljem lähete meediasse rääkima, et saite alles poes lapsele kommi ostes teada, et teil on kohtutäitur kontod arestinud, on suuresti ka teie enda hoolimatuse tõttu. Sest seda ei tehta üleöö. Iga samm, mida inkasso või kohus teeb, toob kaasa teatud reageerimisaja (paar nädalat reeglina). Peitu pugemine ja kirjade ahju viskamine viibki lõpuks selle ootamatu kontode arestimiseni. Aktiivne tuleb olla, lugeda kirju ja vastata kõnedele. Ja reageerida vastavalt seaduses ettenähtud õigustele.

3 kommentaari:

  1. Siinkohal tahaks vastu vaielda, et arestimistest ette teatatakse. Alati mitte! Võib-olla on tänaseks kohtutäiturite tööeetika muutunud või nad hoolsamaks muutunud.
    Pikk jutt lühidalt: 2002.a. sain bussis piletita sõidu eest trahvi, käisin maksin kviitungi alusel viimasel maksepäeval pangakontorisse ära ja lool peaks justkui joon all olema, aga võta näpust! 2005.a. napilt 3 aastat hivastasin jaanipäeva kraami ostes, et konto on lukus. Ilma hoiatuseta! Kuna pühad tulid peale, siis asja uurima sain hakata paar päeva hiljem, seni olin lihtsalt hämmingus ja kergelt paanikas.
    Pangast sain siis teada, et Elin Vilippus mu konto arestis. Helistasin büroosse, sain infot, et maksmata trahv. Loomulikult pidin hakkama tõestama, et tegelikult on tasutud. Panga arhiivis tuhlamine tasuline, tunnitariifi alusel, aga millise raha eest, kui konto blokis? Siis sain teada, et tegelikult on mul õigus elamise jaoks üks kord kuus ikkagi mingit raha pangakontorist kätte saada. Möödunud oli üle nädala konto lukustamisest.
    Ei mäleta, kui kaua pangal tasumiskviitungi otsimine aega võttis, aga kokku olin 3 nädalat nn kontost ilma. Vahepeal saadeti nõue ka tööandjale, et nemad minu palgast trahviraha koos viivistega kinni peaks.
    Lõpuks suutsin muidugi tõestada, et kolm aastat tagasi saadud trahv on tasutud ja igasugune viivistega nõue võeti tagasi, aga mis kadalip tuli läbida... Rõhutan veel, kolme aasta jooksul mitte ühtegi teadet, meeldetuletust, kontakti.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Õnneks on 15 aastaga need asjad ikka kõvasti muutunud jah. Kui ikka ametlik sissekirjutus olemas ja see ka tõele vastab, siis ei ole sellist võimalust enam, et sellest ei saa teada ennetavalt. Samuti on minu teada arenenud asjad ka meie e-riigis nii kaugele, et ametliku emaili peale saadetakse samuti teavitus, kui mingi menetlus on algatatud.

      Kustuta
  2. Minu poolt ka üks näide minevikust. Lõpetasin 2014 lepingu teliaga ja maksin viimase arve kogemata 3,03€ vähem kui vaja oli. Lisaks saadeti ekslikult Telia poolt mulle veel leppetrahv seadmete mittetagastamise eest (3,03€ võlgnevus puudus sealt), kuigi ma olin seda teinud. Peale vestlust Teliaga sai see korda ning saadeti kreeditarve kus puudus taaskord see 3,03€ võlgnevus ning leppetrahv oli 0. Minu jaoks teema lõpetatud.

    Fast forward aastasse 2018, tuleb Julianus inkassolt võlanõue summas 36,06€. 12x suurem summa kui algne võlgnevus. Üsna paha üllatus, arvestades, et enda teada mul kuskil ühtegi arvet või laenu üle maksetähtaja polnud ning e-mailis oli kohe ka info, et mul on nüüd taust.ee's maksehäire.

    Millest nõue koosnes:
    Põhivõlgnevus: 3,03 EUR
    Viivis: 3,03 EUR
    Kõrvalnõuded: 30,00 EUR

    Ehk siis Telia poolt sellesmõttes vist kõik õige, et viivis ei kasvanud suuremaks kui võlgnevuse põhiosa. Julianuse poolt muidugi kohe 30€ e-maili eest. Telia kapsaaeda läks küll see osa, et nelja aasta jooksul ei saadetud mulle ühtegi võlgnevuse teavitust, isegi mitte inkassosse saatmise ähvardust. Tasub märkida, et kontaktandmed olid korrektsed.

    Õnneks leidsin kuidagi selle 3,03€ vähem makstud arve üles ning Telia oli nõus võla neilt tagasi ostma ja Julianuselt sain ka kinnituse maksehäire eemaldamise kohta.

    VastaKustuta