Oktoober numbrite keeles

Viimased postitused on läinud selliseks filosoofiliseks ja psühholoogiliseks. Aeg korraks naasta reaalse elu juurde. Ehk siis numbrite juurde. Vaataks siis üle, kuidas tänaseks päevaks seis on. Kajastan neid numbreid, mis on kindlad. Eks alati on lootust, et kuskilt tiksub mõni lisatöö või koguneb mõni euro ka selle blogi pidamisest, aga kuna need on sellised ebakindlad ja teatud määral ennustamatud suurused, siis neid ignoreerin hetkel teadlikult.

Vahemärkusena see, et natuke uurisin ka Telialt ja Eesti Energialt nende võlamenetluste protsesside tausta. Selgus, et Telia suhtub sellesse üsna vabalt - midagi halba ei juhtu, kui makse kuni 2 nädalat viibib. Kuid Eesti Energia on selles osas oluliselt kurjem - neil hakkab koheselt viivis jooksma alates esimesest päevast (Viivist hakkame arvestama maksetähtajale järgnevast päevast ja lõpetame tasude laekumise päeval. Viivisearvestused esitame järgmisel arvel. Võlgnevuse menetlemisel on mitu etappi. Kõigepealt saab klient võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja. Kui meeldetuletuse saatmise järel võlga ei tasuta, saadame voolu väljalülitamise hoiatuse (tasuline)).

Nüüd aga siis tagasi põhiteema juurde. Kokku on mul tänaseks päevaks viivises 6 laenulepingut - omaraha, bigbank, monefit, bondora, raha24 ja kreditex. Neist kolmega (kreditex, raha24 ja omaraha) on mul sõlmitud eraldi kokkulepped ja sealt praegu sündmuste eskaleerumist karta ei ole. Siiamaani veel ükski võlgnevus üle 45 päeva pole läinud, seega ka maksehäireregister on endiselt puhas.

Kui siin ühes postituses panin kirja oma koguvõlgnevuse, siis sain päris mitmelt poolt vastukaja, et sellisel kujul on see justkui mõttetu arv, et milleks kodulaen ja kõik muud laenud ühte patta panna. Panen siis nüüd täpsemalt kirja - kodulaenu jääk on 101364,04 EUR ja muude laenude jääk 95757,01 EUR.

Oktoobrikuus läks siis enamus mu rahast loomulikult laenude katteks, aga siin postituses kajastaksin hoopis muid kulutusi (selle kõige haldamiseks on mul telefonis äpp nimega Toshl Finance). Suurim kuluartikkel oli kommunaalteenused (telefon, autokindlustus, autokütus, kodune internet, elekter, vesi jne) - sellesse lahtrisse olen ma kirjutanud 222,47 EUR (aga siin peab arvestama, et näiteks Telia arve sees on mul ka kaks järelmaksu, seega osa krediidijääki väheneb ka selle arvelt). Järgmisena olen ma eraldi ära grupeerinud tervisega seotud kulutused ja siit vaatab vastu selline number nagu 28,70 EUR. Siis sai kaks korda väljas söömas ka käidud (jah, seda võiks teatud mõttes laristamiseks pidada ja seda tasub ehk edaspidi vältida) - 32,74 EUR. Ning lõpetuseks toidukaup ja muud olmekulud (kokku käisin kuu jooksul 5 korda poes) - 218,17 EUR. Ehk siis kõik need numbrid kokku lüües, saame 502,08 EUR. Kõik ülejäänud vabad rahalised vahendid kulusid siis laenude ja krediidilepingute täitmiseks.

Ma olen proovinud natuke ka tulevikku siin prognoosida nende numbrite pealt. Teatud lootused on üleval, et ehk saab palgatõusu uuest aastast. Võibolla isegi lausa kuni 10%, aga eks sellest täpsemalt siis, kui vastavad kokkulepped sõlmitud ja allkirjad all. Samuti on veel õhus lootus, et äkki kukub jõuludeks mingi preemia ka - tööandjal oli vaatamata kõigele suhteliselt edukas aasta, äkki kajastub see kuidagi töötajate pangakontodel ka. Veebruaris on lootust maksuametilt natuke raha tagasi saada (maikuus müüsin oma III samba maha ja selle arvelt peaks tulema ca. 600 EUR). Kõik need summad ei kata muidugi veel ära seda vahet, mis laiutab igakuiselt mu sissetulekute ja kohustuste vahel, aga väikesed sammud õiges suunas ikkagi. Muude laenude jäägi pean ma saama kuhugi 50000 EUR juurde, et saaksin taas jalad alla ja liikuda tempos, kus palka laekub rohkem kui laenude peale kuluks. See on mu eesmärk. Samal ajal käib siis jah meeletu võidujooks kohustustega ja jälgimine, et keegi mind enne rajalt maha ei võtaks.