Minu olukorra kurjajuur oli spordiennustuste peale uskumine ja lootmine. Esimesed panused spordile panin ma ilmselt juba oma 15 aastat tagasi. Aga need olid nii süütud ja mängulised. Pigem sellised koos sõprade jalkamängu põnevamaks muutmiseks - 10 EEK lemmikmeeskonna peale. Kui võitsin, siis võitsin. Oli topelt hea meel. Kui aga kaotasin, siis oli enamasti siiski lemmiku kaotuse üle kurbus, mitte kaotatud rahast. Aeg läks, tulid erinevad majanduslikud surutised, koondamised. Mingil hetkel tekkis idee, et see tegevus võiks ju olla midagi sellist, mis toob raha sisse ka siis, kui maailma majandusel halvasti läheb. Niimoodi kasvasid ka mängu pandud summad. Oli ka väga edukaid hetki, päevi...ehk isegi nädalaid. Nagu öeldakse, sõltuvusse langeb see, kes kogeb või on kogenud edu. Ta teab, et aegajalt on see tegevus kasumlik. See ei lase lõpetada. Nii juhtus ka minuga. Muidugi tuli järjest rohkem ja rohkem sisse mõõnaperioode, mis tihtipeale seotud valede võtetega. Kui panna mingi geniaalne panus, näiteks 100 EUR ja see kaotab viimase sekundi väravast või korvist, siis tekib vastupandamatu kihk see kaotus tagasi võita. Nii lähevadki mängu pandud summad kolossaalseks, rahad saab sisse pandud nii öelda kindla peale. Et lihtsalt saada tagasi see, mis nii napilt käest libises. Paraku puudub sellisel tegevusel mingigi garantii ja justkui nagu Murphy seaduse kohaselt kadus sageli ka see suur summa. Siis tulidki juba esimesed kiirlaenud, sest hasardikuradile oli sõrm antud. Kui oma palgast enam ei jätnud, aga ajus koputas teadmine, et ma olen ju võimeline need summad kohe tagasi võitma. Siis maksan laenud kohe tagasi ja elan kasumist õnnelikult edasi. Isegi kui mõne laenu puhul see õnnestus, siis pikas plaanis oli see kohutav mõte. Endale kaevatud auk muutus veelgi sügavamaks. Siis tuli järjest muidugi ideid, et need väiksemad kiirlaenud võiks ju asendada suuremate tarbimislaenudega (Big Bank, TF Bank, Holm Bank jne). Eks saigi siis seda tehtud. Ja esimese hooga sai ka kiirlaenud ära makstud ja jäi veel raha ülegi. Kuid siis kordus taas kõik - seegi raha sai maha mängitud. Ja nüüd sai uuesti kiirlaene võtma mindud. Lõpptulemusena ongi nüüdseks üleval väga palju kiirlaene, krediidikontosid ja suuremaid tarbimislaene. See ongi sõltuvus. Ennustussõltuvusest sai laenusõltuvus, millest peagi saab võlasõltuvus, kust enam väljapääsu ei paista...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar