On hetki, mil elu ei voola, vaid seisab

On hetki, mil elu ei voola, vaid seisab. Mitte rahulikus järves, vaid pigem nagu sügavas, liikumatuna näivas vees, mille põhja ei näe. Sellises vees kaotavad päevad oma kuju. Hommik ei ole enam algus ja õhtu ei ole lõpp – nad lihtsalt vahetavad üksteist, nagu hingetõmbed, mida sa enam ei märka. Ja ometi, kusagil selle kõige keskel, püsib elu edasi.

Surmast mõtlemine ei ole alati soov surra. Vahel on see lihtsalt ainus keel, milles väsimus oskab ennast väljendada. Sest kui sõnad “ma olen kurnatud” või “ma ei jaksa” jäävad liiga väikeseks, tuleb mõte millestki lõplikust – millestki, mis paneks punkti. Mitte tingimata elule, vaid sellele raskusele, mis elu enda ümber on kasvanud. Elu ja surm ei seisa alati vastamisi nagu kaks vaenlast. Vahel nad on teineteise varjud. Elu sees on alati natuke surma – lõppe, kadumisi, muutumisi. Ja surmamõtte sees on sageli peidus elu – igatsus rahu, vaikuse, kerguse järele. Midagi, mis meenutab rohkem algust kui lõppu.

Võib-olla sellepärast tundubki see paradoksina: mõelda surmast, aga mitte liikuda selle poole. Aga äkki see ei olegi vastuolu. Äkki see on piir. Nagu vaikne joon sinu sees, mida sa ei ületa. Mitte hirmust, vaid mingist sügavamast teadmisest, mida ei pea sõnadesse panema. Teadmisest, et kuigi elu võib muutuda talumatult raskeks, ei ole kadumine siiski vastus, mida sa päriselt otsid. Sest isegi kõige tumedamas väsimuses on inimeses midagi, mis ei taha kustuda. Midagi, mis ei karju, ei nõua, ei sunni – aga jääb. See võib olla väga vaikne. Peaaegu märkamatu.

See võib olla lihtsalt see, et sa jood hommikul vett. Või vastad kellelegi. Või loed ridu, mis ei muuda kõike, aga muudavad korraks midagi. See on elu kõige tagasihoidlikumal kujul. Mitte rõõm, mitte õnn – vaid püsivus. Ja võib-olla ei ole elu alati mõeldud olema suur ja tähenduslik. Vahel on ta lihtsalt see, et sa oled endiselt siin.

Mitte sellepärast, et sa pead. Vaid sellepärast, et mingi osa sinust – isegi kui väga vaikselt – valib ikka veel jäämise. Ja selles ei ole midagi väikest.