Järjepidevus ja jätkusuutlikkus

Tihtipeale on edukuse kriteeriumiteks järjepidevus ja jätkusuutlikkus. Eks teinekord sähvatab ka kogemata ägedaid hetki ja ootamatuid võite, kuid see kõik on pigem siiski täiesti juhuslik ja inimene ise seda väga ei kontrolli.

Kui sa oled endale eesmärgid paika seadnud, kondikava kokku pannud, siis ongi aeg endale aru anda, et nüüd järgneb sellele pikk teekond, kus libastumisi ei saa endale lubada. See kõik käib üleüldiselt elu kohta, aga eriti täpselt sobitub see tegelikult ühe eduka laenuorjusega võitleva inimese vaimsesse portfelli. Võlgadest ei saa lahti lihtsalt sõrmenipsuga. Väga harva juhtub seda, et keegi sind sellest jamast niisama lihtsalt välja tirib. Kui hästi läheb, siis antakse sulle aegajalt küll nii elu kui inimeste poolt õlekõrsi, millega seda protsessi pehmendada ja kiirendada, aga reaalsuses oled see ikkagi sina ise, kes sellega peab hakkama saama.

Eks plaane saab muidugi seada igasuguseid, aga ükskõik millise raja valimisel on oluline siiski endale selgeks teha, kuhu see suures plaanis viib või viima peaks. Ilmselgelt, kui su siht on näiteks lihtsalt loota võlgade aegumisele, siis pead arvestama, et järgnevad 10 aastat sa päris tavapärast elu elada ei saa, sest pangakontod on arestitud, mingit vara sa omada ei saa (kõik läheks kohe täiturile), ilmselt on teatud mõttes piiratud ka võimalike tööandjate hulk ning lõpuks pead lootma, et sulle ikka rakendatakse seda võlgade kustutamist. Iseasi, kas inimene üldse muidugi mõistab, mida tähendab 10 aastat (ehk siis 120 kuud). Mina olen tänaseks oma blogi pidanud 10 kuud, võlgades virelenud juba 16 kuud ning seegi aeg tundub täiesti hoomamatult pika perioodina. Eriti kui mõelda, mis selle kõige juures juhtunud on.

Ma ei taha siinkohal olla kellelegi õpetajaks või suunajaks. Mina räägin oma lugu, oma nägemust, oma suhtumist. Kui mõni kaasteeline siit inspireerivaid hetki suudab noppida või lihtsalt mingeid mõtteteri, mis kasuks tuleb, siis on igati lahe ja tore. Loomulikult püüan ma kõigile, kes mulle kirjutavad, midagigi vastata ja mingitki nõu anda, aga lõpuks jõuame me ikkagi sinnani, et reaalsed otsused ja valikud peate te ikkagi ise tegema. Lõpuks vastutate te oma teekonna eest ise. Kahjuks või õnneks ei ole elus kuldreegleid, mis alati edu tagaks. Elu on ääretult dünaamiline ja ootamatusi täis. Igasugused takistused ja samas ka positiivsed üllatused on selle mängu paratamatu osa. See ju teebki selle kõik nii põnevaks. Aga siht peab silme ees püsima ja sa pead ikkagi teadma, mida oma elust tahta, kuhu jõuda, mida saavutada. Järjepidevus ja jätkusuutlikkus igas sammus, nautigem distsipliini, kuid ärgem unustagem vabadust olla õnnelikud ja rõõmsad.