kolmapäev, 5. mai 2021

Laenuvõlglase ABC, Õhtulehe artikli põhjal

Eile ilmus üks päris asjalik artikkel Õhtulehe veebis. Paraku on see aga taaskord maksumüüri taga, nagu pahatihti sellistlaadi artiklitega tehakse. Püüan siinkohal sellest siiski väikese ülevaate anda, sest siin on päris hästi mõned baastõed ära sõnastatud. Midagi väga uut ja ootamatut siit samas siiski ei leia.

Link artiklile: https://tarbija.ohtuleht.ee/1032537/volanoustaja-selgitab-kuidas-voimalikult-valutult-kiirlaenust-lahti-saada

Esimesena antakse neli kuldset soovitust, mis kehtivad suures plaanis kõikide võlgade puhul.

1. Ära satu paanikasse, säilita rahu. Tähtis on edasiseks tegevuseks paika panna selge plaan. Kui selle tegemisega iseseisvalt hätta jääd, saad vajaduse korral abiks võtta kas võlanõustaja või õigusabi.

2. Tee ära nõuete inventuur. Lühidalt öeldes: proovi oma kohustuste olukord endale võimalikult selgeks teha. Parima ülevaate saad, kui koondad kogu info ühte kohta, näiteks Exceli tabelisse. 

3. Vaata üle oma rahaline hetkeseis. Tee selgeks, kuidas oleks võimalik väljaminekuid vähendada. See samm nõuab tihti harjumuste muutmist ja nutikust, aga olukorrale teadlikult lähenedes võib leida nii mõnegi võimaluse igapäevaelus soodsamalt toime tulla.

4. Mõtle läbi, kas sul on võimalusi oma sissetulekuid suurendada. Kas on asju, mida sa enam ei vaja, aga millel võiks teiste jaoks väärtus olla? Kas saad midagi maha müüa? Kas sul on oskusi, mida annaks lisasissetuleku teenimiseks ära kasutada?

Järgmisena antakse soovitus võlausaldajate arvu vähendada. Tsiteerin: "Kui inimesel on mitmeid laenukohustusi, on tihti probleemiks, et kuigi igakuiste tagasimaksete kogusumma on väga suur, siis igale üksikule võlausaldajale makstakse ainult väike summa ja lepingud kestavad väga kaua. Oma töös nimetame seda kastekannu printsiibiks ehk iga võlausaldaja saab natuke, kuid võlgnik on ikkagi iga kuu n-ö sama küna ees. Selle asemel soovitan toimida nii, et anda kümnest üheksale natuke ja võtta ette ka üks suurem võlg, et see siis võimalikult kiiresti ära maksta."

Lisaks nenditakse, et tegelikkuses mingit ülevaatlikku ülevaadet polegi, kui palju neid kiirlaenuhädalisi on. "Laenufirmad oskavad küll öelda, kui palju neil on lepinguid, kuid inimesed katsuvad end vee peal hoida mitmete erinevate laenudega erinevatelt firmadelt, tõmmates ennast veel suuremasse keerisesse." See on see klassikaline juhtum, millesse end peaaegu kõik kiirlaenukliendid lõpuks veavad. Standardne lumepall.

Ning artikli lõpetuseks antakse ka kolm näpunäidet, millele mõelda, kui on tekkinud mõte kiirlaen võtta:

1. Miks sul raha vaja on?

2. Mõtle läbi ja planeeri!

3. Muuda oma mõtlemist!

2 kommentaari:

  1. Pea alati teevad võlglased ühe vea - võlgu jäädes nad justkui tarduvad ning rohkem ei maksa midagi. Ootavad, mis saama hakkab. Tegelikkuses tuleks edasi maksta, okei ei ole võimalik maksta tervet kuumakset seekord, maksa nii palju kui saad. Aga võlgnikud võtavad seda nii, et kui tervet kuumakset maksta ei suuda, siis ma ei maksa midagi. Edasi makstes väiksemates summades saaks ju ära hoida näiteks laenulepingu ülesütlemise, saaks võib olla ära hoida võlgnevuse sattumise inkassosse jne. Ja kui see kunagi kohtusse peaks jõudma, siis see on positiivne asjaolu, et inimene on vastavalt võimalustele siiski tasunud ja loomulikult ju nende summade võrra võlgnevus ka väheneb. Ehk siis ei tasu jääda ootama, et mis nüüd saama hakkab...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Absoluutselt nõus iga sõna, iga reaga sellest kommentaarist. Väga kenasti kokku võetud. Aitäh!

      Kustuta