Ilmselt võib öelda, et kogu elu on teatud mõttes üks võitlus ja ka sõda. Võitlus oma heaolu nimel, võitlus oma lähedaste nimel. Mis iganes need reaalsed lahingud ka ei ole, aga harva on elu selliselt paigas, et toimuks lõputu ja stabiilne kulgemine läbi aja. Me oleme kõik millestki või kellestki sõltuvad. Isegi, kui täna on kõik hästi, siis homme võib tulla kuri viirus, mõni õnnetus või siis hoopis lotovõit ja kõik hoopis teiseks muuta.
Üks olulisi oskusi siin elus ongi tegelikult oma lahingute valimine. Kuhu oma energiat ja aega kulutada ning kuhu mitte. Mitte keegi ei suudaks võita kõiki lahinguid ja teinekord ongi täiesti okei mõni neist ka kaotada või üldse pidamata jätta. Loomulikult kehtib see kõik eriti tugevalt üleüldises stressiseisundis, näiteks siis võlakoorma all ägades. Jah, üleüldises plaanis ei tohiks endale liiga teha lasta, kuid samas tuleb teha ikkagi valikuid, millisel võitlusel on ka pikemas perspektiivis tähendus.
Siit ja sealt on mulle silma hakanud teatud nõuande stiilis märkused, et miks inimesed küll üldse inkassodega suhtlevad ja alla annavad, näiteks kui viivisemäärad on liiga kõrged, siis on kõik ebaseaduslik, lepingud tühised ja nii edasi. Kõik õige iseenesest, see ongi kliendivaenulik ja võlglast kiusav käitumine, aga natuke tuleb siiski sellistes lahingutes ka tagasi anda, sest lõpuks maksab vaimne tervis rohkem kui see mõni sent vahet seoses viivistega. Lõpuks ei ole võlglase eesmärk ju inkassot või võlausaldajat kuidagi paika panna vaid ikkagi saavutada teatud kompromiss.
Edu võti sellistes sõdades peitub küll detailides, aga lõpuks saab määravaks see suur eesmärk - saada võlavabaks. Miks näiteks Ott Tänak lõpuks ralli maailmameistriks tuli? Sest talle jõudis kohale, et selleks ei pea ta võitma iga rallit, iga kiiruskatset. Sama lugu ka ükskõik millisel muul spordialal. Igaks juhuks pead ei anna, aga ma usun, et näiteks jalgpalli maailmameistriks ei ole kordagi tuldud selliselt, et oleks võidetud kõik mängud.
Samuti tuleb valida ka neid, kellega lahinguid pidada. Ilmselgelt ei ole ju võlglasel mõtet suurpankadega kakelda või tülli minna, sest nende laenutingimused on 100% seaduslikud (isegi viivisemäär on neil piinlikult korrektne), seega nendega suheldes tuleks olla võimalikult aus ja teatud mõttes ka madalam kui muru, proovides igati koostöövalmis olla. Samas, loomulikult tuleb lahinguid pidada nendega, kes lausa pahatahtlikult üritavad nahka üle kõrvade tõmmata. Kui ikka inkasso viskab intressimääraks oma graafikus 120% aastas või viivisemääraks 0,5% päevas, siis tuleb sõdida nii kuidas jaksad. Sama lugu ka siis, kui märkad, et laenuandja arvestab viivist kogu arvesumma pealt, mitte lihtsalt põhiosa pealt. Need on juba nii ilmselged seaduserikkumised ja need lahingud väärivad küünlaid (loe: kohtusse minekut kasvõi). Aga kui inkasso kirjutab maksegraafikusse intressi asemel viivis, siis no jumal temaga - tekib lihtsalt küsimus, mis teadmistega nad seal on, kui ei suuda isegi intressi ja viivisintressi mõistel vahet teha.
Tegelikult algasid ka minu suurimad probleemid just sellest, et ma püüdsin spordiennustustega iga päev plussi jääda. Ma tahtsin sisuliselt iga panust võita, ma ei näinud seda kõike suuremas pildis vaid keskendusin väga lühikesele ajaperioodile. Isegi, kui mõni väga hea ja läbimõeldud panus kaotas, ei võtnud ma seda kui õppetundi vaid pigem püüdsin paaniliselt järgmise panusega selle saadud kaotuse tasa teha. Et päev ometigi plussi jääks! Võite juba aimata, kas selline "taktika" saab üldse mingitki edu tuua. Teha suvaline panus tihtipeale ka suvalisele mängule, teinekord ka suvalisele spordialale (Venemaa lauatennisele näiteks!) saigi pikas plaanis heal juhul 10% juhtudest võidu tuua. Need võitlused ja lahingud oleksid pidanud kõik olemata olema.
Kokkuvõttes - võidelda tuleb ja võitlema peabki, aga selleks, et sõda võita peab neid lahinguid ikka väga hoolega valima. Ja lõppude lõpuks tuleb mõista, et raha tuleb ja raha läheb, aga kui need võitlused lõpuks tervise ja vaimse heaolu tuksi keeravad, siis sealt on juba väga raske normaalsusesse naasta...
6nnemängudel on negatiivne keskväärtus, üksk6ik kuidas v6i mida Sa ka ei teeks, pikemas perspektiivis on 100% kaotus garanteeritud.
VastaKustutaSoovitan mõtteviisi ka muuta, pidevalt millegi/kellegi vastu võideldes ja sõdides ollakse pidevas stressis. Selle asemel võiks valida mõtte, et elu on täis õppetunde, mida oleme oma valikutega ise endale loonud. Hakka endalt küsima, mida see olukord mulle õpetab? Kuidas ma saan x- võlaandjaga koostööd teha? Kuidas ma saan olukorra lahendada?
VastaKustutaAga see ongi mu mõtteviis tegelikult. Võitlema ja sõdima ei pea sõdimise pärast vaid ikkagi vaid siis, kui on tunne, et tehakse liiga ja rikutakse seadusi. Minu esimene eesmärk ongi jõuda kompromissideni ja selleni, et saavutada õiglane kokkulepe, mis aitaks mind taas jalule. Ma ei põgene oma kohustuste eest ja ma ei vaidlusta, et olen end lõhki laenanud.
KustutaNeli korda ikka on seda juhtunud ;) Kusjuures Brasiilia lausa kaks korda!
VastaKustutahttps://www.sportskeeda.com/football/4-times-a-team-won-every-match-en-route-world-cup-glory
Hea teada :) eks erand kinnitab reeglit nagu öeldakse - ühesõnaga 17 korral ei ole seda juhtunud :)
KustutaVahva päevik! Üldiselt väga mõistlik jutt. Selle nimi on targad taandumislahingud. 1812 Kutuzov Napoleoni vastu. Ja hiljem Napoleon Euroopas liitlaste ühendarmee vastu jälle. Tähtis on ennast mitte lukku/surnuks võidelta - see on tõsi. Ja säilitada tuleb vägede mobiilsus/likviidsus. Edu ja eelkõige vist on vaja - kannatust.
VastaKustuta