Võimalik, et ma olen oma postitustega jätnud kuidagi mulje, et ma justkui tean, mida ma teen. Plaanid ja strateegiad on paigas, siht silme ees. Tegelikkuses ei ole see aga üldsegi nii. Mu sees on päris suur hirm ja teadmatus tuleviku ees, mida ma aegajalt ennast pettes üritan ületada. Võlaorjuse all ägaja üks ellu jäämise vajalikke oskusi on enese motiveerimine ja lootuste nägemine. Kui ma ei suudaks end enam igapäevaselt motiveerida ja kui ma ei näeks enam tunneli lõpus mitte mingitki valgust, siis on väga lihtne lõplikult murduda ja alla anda.
Aga kõige selle nimel, mis mul on, pean ma võitlema. Pean võitlema oma abielu, laste, kodu nimel! Aga selleks on vaja meeletult vaimujõudu. Täna hommikul kirjutas mulle üks inimene aga karmi tõe pensionifondi rahade kätte saamise kohta: "See on nii kauge tulevik, et selleks ajaks on praeguse trajektoori järgi sul tõenäoliselt kohtutäitur kohal ja kontod arestitud". Reaalselt mõeldes ongi see täpselt niimoodi. Ma isegi ei kujuta ette, kus vati sees ma elanud olen viimased kuud, et vastupidist siiani uskusin ja lootsin.
Ainus õlekõrs, mida selles reaalsuses näen on termin "praeguse trajektoori järgi". Seega, ma pean lihtsalt suutma seda muuta. Inimese suurimad tugevused sõltuvadki sellest, kuidas ta maailma näeb. Kas ma näen võimalusi oma tuleviku mõjutamiseks, kas ma näen neid väikesi võidukesi ja suudan neist nii palju rõõmu ammutada, et järgmiste tagasilöökidega hakkama saada. Kas minus jagub seda optimismi kõige selle suhtes, mis mind ees ootab. Võiks ju öelda, et kõik, mis juhtub, ongi parim. Aga mutta löödud inimese jaoks on see lause kohati isegi mõnitav. Võib olla aastate pärast mõtlen teisiti ja vaatan kõigele sellele jamale tõesti selliselt, et see oligi parim. Aga praegu on seda võimatu näha.
Kogu selle blogindusega ei taha ma tegelikult võlglasi kuidagi heroiseerida. Ei ole nii, et võlglased on süütud kannatajad ja võlausaldajad on pätid ja kaabakad. Tegelikult on ju peaaegu alati võlglased siiski ise oma jamades süüdi. Ka mina. Jah, hasartmängusõltuvus ja teisedki sõltuvused on väga tõsised haigused, aga see ei vabanda kogu seda käitumismustrit. Ja ammugi ei ole laenufirmad selle eest vastutavad. Iga teovõimeline ja mittehull täiskasvanud võlglane on ise selle jama endale korraldanud. Eks jah, igasugused seadused ja nende täitmised võiksid ju veidike paremad ja konkreetsemad olla, aga reaalselt ei ole see ikkagi mingi vabandus.
Lisaks olen natuke mõelnud ka kogu selle koroonakriisi peale. Teatud mõttes on mul vähemalt siiani hästi läinud, sest mul on endiselt töökoht alles, minu tegevusvaldkond ei ole sisuliselt pihta saanudki ja pigem lausa kasvame. Arvestades kogu maailma ja Eesti üldist majandusseisu, siis liigun ma selles mõttes vastuvoolu. Need löögid majandusele on aga meeletult kasvatanud võlglaste hulka, sest inimesed kaotavad järjest töö ja neist paljudel on ju mingid laenukohustused ka kaelas. Seega, teatud mõttes muutub võlglaste teema järjest aktuaalsemaks. Juba praegu on statistika kohaselt Eestis mingi 20% inimestest võlgadega hädas. See on meeletu hulk. Nagu öeldakse, kui sa oled üksinda see paha võlglane, siis näitavad kõik näpuga sinu poole. Aga kui sa oled üks sadadest tuhandedest, siis muutub see ühel hetkel ka ühiskonna probleemiks. Kuhu see kõik viib ja kas siit tuleb ka mingeid riiklikke meetmeid või pehmendusi, seda näitab juba aeg.
Kui mõni võlausaldaja annabki Sind kohtutäituri juurde, siis ei tähenda see, et mingeid kokkuleppeid pole võimalik saavutada. Kui hakkad nende kirju eirama ning ei suhtle - siis muidugi. Kui aga saavutad kokkulepe, millises summas saad tasuda ja kui võlausaldajale see sobib, siis ei panda arveid kinni - sellised kokkulepped on täitsa võimalikud. Midagi hullu pole ;)
VastaKustutaMinu isiklik seisukoht kaldub sinna poole, et Sa oled langenud süsteemi ohvriks, nagu ka enamus teisi võlgadega hädas olevaid inimesi. Seega ära ennast üleliia süüdista praeguses võla probleemis. Järgnevalt püüan põhjendada seda seisukohta. Teatavasti inimkonna ajaloos on alati toimunud orjakaubandus, kus orje käidi püüdmas, kus saadi ja kellele jõud peale hakkas. Toon Aafrika näite - orjalaev saabus randa, sõbralikult naeratavad meremehed näitasid kohalikele neegritele nn. värvilisi klaashelmeid, millest oldi vaimustuses ning edasi kutsuti laeva peale veel paremaid asju vaatama. Kui kogu kohalik kamp laeva peal oli, siis trümmiluugid kinni ja ärasõit.
VastaKustutaNüüd siis filosoofiline küsimus, kas kohalikud neegrid oleksid pidanud kuidagi ette teadma või aimama mida nendega tehakse ja mis saatus neid ootab?
Tegid nad valesti, et usaldasid sõbralike meremehi, kes neile häid asju näitasid? Tagantjärele tarkusega poleks ükski neeger endale orja saatust valinud. Aga nende nõrgust ja naiivsust kasutati kõige alatumal kombel ära. Noh, ega neid inimeseks ka eriti peetud.
Tuleme nüüd tänapäeva. Teada on, et väga paljudel inimestel on kalduvus langeda igasuguste sõltuvuste ohvriks. On kergemad ja ka sisuliselt fataalse lõpuga sõltuvused, nagu narkosõltuvus. No sellega ka võideldakse, vähemalt sõnades.
Igasuguseid erinevaid hasartmänge liberaalses majanduses ei peeta oluliseks sõltuvuse probleemiks, ehki seetõttu paljud inimesed kaotavad oma vara ja elu.
Nüüd siis tekib filosoofiline küsimus, kas kasiinosid, spordiennustusi jne., kiirlaenuandjaid võib pidada tänapäeva orjalaevadeks, kus naiivsed inimesed meelitatakse läikivate klaashelmestega sisse ning edasi need inimesed töötavad suure osa elust nende firmade omanike heaks sisuliselt orjadena? Nad kaotavad kogu oma vara, nad maksavad laenufirmadele ülikõrget intressi.
Kas on õige kasutada ära osade inimeste kalduvust sõltuvusele? Meelitada neid klaashelmestega? ( Oh, vaata mida sa võita võid, sinu uus läikiv auto ootab sind kasiino ees)
Kas on õige majandusliberastide väide, et oi, kui sul on rahalised probleemid, siis tee ise ka selline hasartmängu firma ja teeni raha? Las aga sõltlased maksavad sulle? Nad ei ole ju enam inimesed ja neilt tuleb kindlasti nende raha ära võtta! Las töötavad ja rabelevad!
Mida ma öelda tahan, et seda inimest, kes on langenud mingi sõltuvuse ohvriks, ei peeta samuti tänapäeval enam inimeseks nagu ei peetud inimeseks aafrika neegreid. (Mis nad jooksevad seal metsas niisama ringi, tehku parem tööd) Nad on ju lollid. Loll peab targa inimese (omaniku) heaks töötama ehk ori olema. Sellest ka laenufirmade mitteinimlik suhtumine, nagu Sa ka ole maininud siin blogis.
Tundub, et tänapäeval on samuti suur nõudlus orjade järele. Neid püütakse jätkuvalt kõigi vahenditega leida ja kinni püüda ning meie liberaalsed seadused igati ka võimaldavad seda.
Seega mis seisus Sa praegu oled? Arvatavasti oled järjekordne kinnipüütud tänapäeva "Aafrika ori". Ma ei taha sellega Sulle kuidagi halvasti öelda ega suhtuda. Lihtsalt ka tänapäeval on võimalik igati seaduspärane orjakaubandus.
Seega ole tugev ja ära süüdista ennast, kui loll sa võisid olla, et laevale astusid. Oled lihtsalt kaasaja orjapüüdjate lõksu jäänud.
Jätkub...
VastaKustutaKuidas siis orjapidaja lõa otsast pääseda? Võid proovida võtta eeskujuks Donald Trumpi ja tema suhtumise. Ta jäi pankadele üle miljardi dollari võlgu tähtaegselt tasumata maksetega, kui majandus langes. Ta oli samasuguses võlaseisus nagu Sinagi. Raha ega vara ei olnud võlgade tasumiseks. Kas ta raputas endale seetõttu tuhka pähe ja palus põlvini andeks? Muidugi mitte. Süüdi olid kõik teised ja kõige rohkem pangad ise. Mina Donald, olen kõik õigesti teinud. Trump näitas iseloomu, et ta pole mingi hellitaja. Tuntud väiklane kätemaksuhimuline inimene veel peale selle. Pangad küll võtsid mõned mänguasjad talt ära, nagu luksjahi, jne. aga lõpuks ütlesid, et hea küll, anname sulle veel raha ja tee äri edasi.
Soovitan omalt poolt lugeda mõnda head müügimehe raamatut, kui aega on ja veel keskendumisvõimeline oled. Ehk kuidas pidada edukaid läbirääkimisi. Sul on vaja müüa ennast paljudele inimestel. Neid teadmisi võib sul vaja minna. Ka on olemas Trumpi raamat "Tehingukunst". Sul võib vaja olla võlgadeks pääsemiseks teha palju õigeid tehinguid.
Tundub, et oled arukas inimene blogi põhjal.