Minu üks suurimaid õppetunde, mida olen enda jaoks saanud selle viimase 8 kuu jooksul, mil mängimise lõpetasin ja oma seisu ära kaardistasin, on see, et ma käitusin valesti oma laenude osas. Ma püüdsin liikuda kuu kuu haaval ja päästa kõike lühikeses plaanis. Ma võtsin pidevalt uuesti kasutusele vabanenud krediidilimiite, ma püüdsin saavutada maksepuhkuseid, aga ka kõike neid arvestades olin ma väga kaugel sellest, et saada kasvõi üks kuu selliseks, kus mu sissetulekud oleksid kohustustest suuremad. Seega, tegelikult keerasin koguaeg oma jama veelgi suuremaks. Sest mis mõte on lisakrediidil või maksepuhkusel, kui ka nendega ei ole jooksev kuu plussis. Ma oleksin pidanud kohe veebruaris laskma laenud üle, oleksin pidanud end maksehäiretesse laskma, et ma enam uusi laene ei saaks peale võtta. Alates veebruarist tänaseni on mu laenusumma hoopis 5000 eur võrra suurenenud. See juba ise näitab mu eksimust ja valesid võtteid.
Uurisin täna võlanõustaja käest natuke ka seadusandlust ja sain teada et näiteks Bondora viiviseprotsent rikub seadust. Samuti sain teada et tasulisi meeldetuletusi tohib ühe osamakse kohta saata täpselt ühe ja selle maksimum trahv on 5 eur.
Laenude hapuks laskmine ei ole maailmalõpp, maksehäireregister ei ole maailmalõpp. Isegi kohtusse andmine ei ole maailmalõpp. Põhiline on lihtsalt koguaeg suhelda laenuandjatega. Keegi ei anna hoiatamata laenu päeva pealt inkassosse või kohtusse, alati antakse x päeva aega, et asi enne ära klaarida. Nendele hoiatustele tasub juba jõuliselt reageerida.
Kokkuvõttes kui lisalaen koheselt asja ära ei klaari (ehk siis ei tekita olukorda, kus kohustused muutuvad väiksemaks kui sissetulek ja jääb kenasti ka söögiraha üle), siis ei ole nendel lisalaenudel mõtetki.
Sellised mõtted siis siia neljapäevaõhtusse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar