Viimasel ajal on postitused keskendunud rohkem üldteemadele, aga proovin vahelduseks märku anda ka olukorrast, kuidas mul päriselt läheb ja mis seisud on.
Olen proovinud päris aktiivselt siin suhelda erinevate laenuandjatega. Siiani on mul parimad kogemused suhtlemisel raha24 inimestega. Väga kiiresti reageeriti mu kirjale ja oldi nõus vastu tulema. Samuti on head kogemused Coop pangaga. Ka nemad olid nõus päris paindlikult maksepuhkust andma ja graafikut muutma. Aga ülejäänutega siiani midagi head polegi öelda. Nad kas ei reageeri üldse või lihtsalt saadavad mu kompromissettepanekud pikalt.
Siiamaani mul pole ka ühegi laenuandjaga nö nugade peale läinud, seega veel ei oska ette ennustada, kuidas nad siis käituvad, kui juba 1-2 makset võlas on. Kas siis otsitakse rohkem kompromisse.
Kuna nüüdseks on mul igasugused säästud otsa saanud, siis lihtsalt vaatangi palgapäeval selliselt ringi, et maksan ära eluliselt olulised maksed (kommunaali, elektri, telefoni), kodulaenu ja kodupanga väikelaenud (sest need võetakse automaatselt maha), siis jätan elamiseks mingi 300 EUR ja ülejäänuga püüan tulekahjusid kustutada. Muud lihtsalt ei jää üle.
Ma enam ei looda, et kuskilt mingit rahalaeva saabuks, millega kohe asjad korda saaksid. Kirjutan vaikselt oma blogi edasi ja püüan vaimselt hakkama saada. Eks jooksvalt muidugi annan blogi vahendusel ka teada, kui mõni laenuandja midagi erilist teeb või kurjaks läheb...
Suures plaanis peaksin ma tegelikult natuke juurde õppima ükskõiksust. Ma võtan kogu seda olukorda nii hinge, et ma lihtsalt põletan end läbi ühel hetkel. Märgid on kindlasti juba üleval. Ma üritan koguaeg midagi välja mõelda, midagi teha. Aga pigem peakski hetkel laskma laenuandjatel tegutseda. Siiamaani olen ma enamasti takerdunud väga ametlike stampvastuste taha, kohati tundub, et mulle vastavadki pesuehtsad robotid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar