Hingeseisund

Nüüd pean rääkima Delfist, kommentaariumist ja oma hingeseisundist. Tundub, et nii palju tugevust (või siis enesepiitsutust) veel minus on, et suutsin isegi Delfi kommentaariumi avada. Alustaks sellest, et mina ei ole kuidagi seotud sellega, et Delfi artikkel tasuline on. Mina ei teeni selle pealt sentigi. Teiseks siis see vastukaja, mis sealt kõlab... Ma ei süüdista oma olukorras mitte kedagi peale iseenda. See blogi pole mitte kuidagi mõeldud selleks, et halada või viriseda. Tegelikult tahan ma olla toeks neile, kes on sarnases olukorras. Teades, et viimastel kuudel jõuab igakuiselt kohtusse üle 4000 võlanõude, siis võib eeldada, kui palju on selliseid raskustes siplejaid. Igal ühel meist on oma lugu, koos detailide ja kujunemisega. Hukka mõista on väga lihtne, isegi siis, kui endale teemat selgeks ei tehta. Aga kokkuvõttes ei aita see kedagi. Kui mina oma teekonnal mäest alla libisema hakkasin, püüdsin internetist leida sarnaseid gruppe, postitusi, blogisid. Kahjuks ei leidnud ma mitte midagi, mis võiks olla hingeliseks abiks või mis annaks reaalseid näiteid, kuidas asjad on halvemast veelgi hullemaks läinud. Teatud mõttes on see päevik ka vajalik mulle endale ajajoone paika panekuks. Et saaksin kätt pulsil hoida sellel, kuidas mul läheb.

Ma ei ole allaandja, ma ei ole põgeneja. Mu ainsad eesmärgid on hetkel need, et ma tahan säästa oma peret ja lisaks soovin ma teha kõik endast sõltuva, et olukorrast välja tulla. Nii kaua kui veel mingitki lootuskiirt näen (kasvõi pensionireformi näol) või nii kaua kui reaalseid inkasso ja kohtuhoiatusi pole veel tulnud, tahan selle kõigega võidelda üksinda. Sest see on minu eksimus, minu vead. Loomulikult on sellel teekonnal väga raskeid hetki. Ja tihtipeale vajan voodis mitmeid tunde, et uni lõpuks tuleks. Aga ma lihtsalt ei tohi alla anda. Ma olen lõpetanud igasuguse mängurluse, ma ei panusta enam mitte kuskil. Lisaks otsin pidevalt ka tööampse, lisatööd - ja iga kuu neid ka natuke tiksub. Nõrkusehetked vahelduvad selge pea ja selge mõistusega, mil suudan pingutada, mil suudan võidelda.

Lisaks tahaksin pöörduda Rauno Valamaa poole. Kahjuks ei leidnud mitte kuskilt sinu kontaktandmeid. Mulle aga saab kirjutada volglasepaevik@gmail.com